4-19-3201/5

(3)Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud järgmised toimingud: toimetanud täitmisteate võlgnikule kätte 02.04.2017, korduvad registripärinud vara ja sissetulekute kohta, pangakontode arestid, pensioni arest. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. 05.03.2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Võlgnikul on 07.06.2019 seisuga tasumata trahvinõue summas 60 eurot. Ida Prefektuur esitas 07.06.2019 Viru Maakohtule avalduse K.R-ile asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik K.R rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas 27.02.2017 täitemenetluse väärteoasjas nr

1. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr 244016007405 tasumata rahatrahvi summas 60 eurot asendamine arestiga. Menetlusalune isik K.R selgitas kohtuistungil, et tema pension on 395 eurot, ta maksab järgmisel kuul trahvi ära. Ta on invaliid 100% seoses traumaga alates
2. aastast. Ta elab koos ema ja tüdruksõbraga. Kohtu seisukoht Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Ida Prefektuuri 05.10.2016 otsusega väärteoasjas nr 244016007405 määrati K.R-ile KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot. Otsus jõustus 25.10.
3. Isikul võimaldati tasuda rahatrahvi ositi, viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 31.12.2016.a. Kuna menetlusalune isik ei tasunud trahvi õigeaegselt, alustas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman, 27.02.2017.a tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. 2

(3)Vastavalt karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale aresti vastab üks tund ÜKTd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. K.R-ile oli Ida Prefektuuri 05.10.2016 otsusega karistuseks määratud rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot. Täitemenetluse käigus laekumisi ei toimunud. Tasumata on rahatrahv summas 60 eurot. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtu istungil ei ole menetlusalune isik 05.10.2016 otsusega määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Kohtuistungil oli visuaalselt tuvastatav et isiku kõne on häiritud, ta liigub karkudega ja seda raskustega. Seega ei ole isikule ÜKTga asendamine võimalik, arvestades isiku tervislikku seisundit. Kohus leiab, et sellise sügava puudega isikult vabaduse võtmine käesoleval ajal ei ole proportsionaalne ega otstarbekas, arvestades karistuse suurust - 60 eurot. Kohus jätab taotluse rahuldamata humanitaarsetel kaalutlustel. Kuigi vajalik hooldus ja meditsiiniline abi peab olema tagatud ka kinnipidamisasutuses, ei ole kohtul kahtlust, et kinnipidamisasutuses viibimine tekitab sügava puudega isikule kannatusi, muuhulgas füüsilisi, mis ei ole proportsioonis faktiga, et riigil on saamata 60 eurot trahvi ja karistus on täitmata. Maakohus jätab taotluse rahuldamata. Inna Kirsipuu kohtunik 3