KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoobril 2019 Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4096 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär K

) § 109 lg 1 sätestatud keelunormi, millega pani toime tolliseaduse (TS) § 70 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maksu- ja Tolliameti 15.07.2019 otsusega karistati F.M TS § 70 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. TS § 78 lg 1 ja KarS § 83 lg 2, 6 alusel konfiskeeriti asitõendina ära võetud 510 pakki erineva nimetustega köögivilja seemneid. F.M-ile tagastati 120 pakki lilleseemneid, mille importimist talle ette ei heideta.

1. F.M esitas Harju Maakohtule 30.07.2019 kaebuse, milles palub tühistada Maksu- ja Tolliameti 15.07.2019 otsuse. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei saanud eksida Põllumajandusameti sertifitseeritavate taimeliikide nimekirja vastu (millest lähtus Maksuja Tolliamet otsuse tegemisel), kuna see puudutab juriidilisi isikuid.
2. Kohtuväline menetleja leiab, et karistusotsus on õige ja selle tühistamiseks alus puudub. Kohtuotsuse põhjendused
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
4. TS § 70 lg 1 näeb ette vastutuse kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või tolliprotseduurile deklareerimise eest. F.M-ile heidetakse keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamist.
5. Vaidlus puudub selles, et F.M tõi väärteoprotokollis nimetatud ajal Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki seemneid. Vaatlusprotokolli kohaselt 19.03.2019 teostati 06.03.2019 piiriületusel F.M kaasas olnud kaupade vaatlust. Tuvastati köögiviljaseemned: Daykon (Raphanus sativus) - 30 pakki, kokku 30 grammi; Cesar Daykon - 30 pakki, kokku 30 grammi; Daykon Gigant F1 - 30 pakki, kokku 30 grammi; Dayko Minovasi PS - 30 pakki, kokku 30 gramm; Daykon Sasha - 30 pakki, kokku 30 grammi; porgand Karamelka - 60 pakki, kokku 120 grammi; porgand Daucus carota - 20 pakki, kokku 30 grammi; porgand Koltšuga - 40 pakki, kokku 80 grammi; redis Tšempion - 30 pakki, kokku 150 grammi; redis Metšta Alisõ F 1 - 50 pakki, kokku 50 grammi; kaalikas Stolovaja Krasnoselskaja - 50 pakki, kokku 25 grammi; kabatšokk Diamant F1 - 20 pakki, kokku 100 seemneid; rõigas hiina - 60 pakki, kokku 120 grammi; peet Tsilindra - 20 pakki, kokku 60 grammi; kapsas Brokkoli Violetta - 10 pakki, kokku 300 seemneid. Kokku 510 pakki. Samuti tuvastati lilleseemned: Lupin Govemer- 30 pakki, kokku 30 grammi; Levkoy Patsifik Blu - 10 pakki, kokku 1 gramm; Lupin Skazotšnõi Rassvet - 30 pakki, kokku 60 seemneid; Lupin Galereja Valge - 30 pakki, kokku 9 grammi; Lupin Azart - 20 pakki, kokku 20 grammi. Kokku 210 pakki. Kõik kokku 720 pakki. 7.

§ 109

lg-s 1 kohaselt sertifitseeritavate taimeliikide loetelus oleva taimeliigi seemne puhul võib importida üksnes nõukogu otsuses 2003/17/EÜ kolmandates riikides teostatud seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse ja kolmandates riikides kasvatatud seemne samaväärsuse kohta (EÜT L 8, 14.01.2003, lk 10–17) nimetatud taimeliigi seemet 2 samas nimetatud ühendusevälisest riigist. Sertifitseeritavate taimeliikide loetelu on kehtestatud

§ 74lg 5 alusel põllumajandusministri 05.05.2006 määrusega nr 60 „ “.

F.M-i toodud köögiviljaliikide seemned kuuluvad sertifitseerimisele. 8. Sama kinnitab Põllumajandusameti mahepõllunduse ja seemne osakonna nõuniku P P 08.03.2019 vastus. Nimekirja p 1-15 nimetatud (Daykon (Raphanus sativus), Cesar Daykon, Daykon Gigant F1, Dayko Minovasi PS, Daykon Sasha, porgand Karamelka, porgand Daucus carota, porgand Koltšuga, redis Tšempion, redis Metšta Alisõ F1, kaalikas Stolovaja Krasnoselskaja, kabatšokk Diamant F1, rõigas hiina, peet Tsilindra, kapsas Brokkoli Violetta) taimeliigid kuuluvad sertifitseeritavate taimeliikide loetellu. Lilleseemned ei ole sertifitseeritavate taimeliikide nimekirjas ja neid võib tuua sisse (väärteotoimiku lk 29-30). 9.

§ 109

lg 1 nimetatud nõukogu otsus 2003/17/EÜ ei võimalda Vene Föderatsioonist importida. Poolte vahel polegi vaidlust selles, et F.M-i toodud köögiviljaseemneid ei ole lubatud sisse tuua. 10. Menetlusalune isik on seisukohal, et selline keeld kehtib üksnes juriidilistele isikutele. Tema tõi seemned füüsilise isikuna ja selline tegevus ei ole keelatud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

§ 108

kohaselt on seemne import selle seaduse tähenduses seemne Eestisse toimetamine tolliprotseduuriga vabasse ringlusse lubamine väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt või riigist, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik. Vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunatakse liiduväline kaup, mis on mõeldud liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks liidu tolliterritooriumil. Vabasse ringlusse lubamine annab liiduvälisele kaubale liidu kauba tollistaatuse. Kaupa võivad importida nii füüsilised isikud (F.M) kui ja juriidilised isikud.

1. Menetlusalune isik põhjendas oma seisukohta keelu kohaldumisest vaid juriidilistele isikutele sellega, et nemad impordivad kaupa suurtes kogustes. Kohus sellega ei nõustu – isiku liigist sisse toodava kauba kogus ei sõltu. Nii nagu juriidiline isik võib kaupa sisse tuua väikeses koguses, võib füüsiline isik seda teha ka suures koguses. Riik on pidanud vajalikuks ka väikeses koguses sertifitseerimata seemnete importimise keelata.
2. F.M-i hinnangul rikub selline keeld tema põhiseaduse §-st 19 tulenevat õigust vabale eneseteostusele. Õigus vabale eneseteostusele ei ole piiramatu. Sama sätte kohaselt tuleb oma õiguste ja vabaduste teostamisel järgida seadust.
3. Menetlusalune isiku ütlustest nähtuvalt pani ta teo toime kavatsetult, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. F.M omab väga pikaajalist kogemust seemnete maale toomisel. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli keelueksimusega KarS § 39 tähenduses, oli selline eksimus F.M-i jaoks välditav.
4. TL § 70 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. F.M-ile määrati rahatrahv 50 trahviühikut, s.o sanktsiooni miinimummäära lähedases määras. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna karistus on määratud sanktsiooni keskmisest oluliselt väiksemas määras, puuduvad alused selle kergendamiseks. F.M-i kaebus jääb rahuldamata. 3
5. Karistuse on määranud pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 4