Katseaja algust arvestada alates käesoleva määruse jõustumisest. 1 Kohustada J.O ’it katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxxx, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada J.O ’it katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda ühe kuu jooksul arvates vabanemisest tööle või võtta end arvele Töötukassas, mitte isikutega, - suhelda kriminaalkorras karistatud osaleda sotsiaalabiprogrammis. Vabastada J.O karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada Asjaolud: Viru Vangla esitas 10.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.O’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.02.2011 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 118 lg 1 ning § 117 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 6 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati teda vangistusega 4 aastat. Karistusaega arvestati alates 11.02.2011. 2 Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib ta esimest korda. Isik on toime pannud kaks kuritegu, esimene on võimuesindaja solvamine ja teine surma põhjustamine ettevaatamatusest. Kinnipeetav on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, s.o töötanud, läbinud sotsiaalprogrammid ,,Viha juhtimine’’ ja ,,Eluviisi treening’’. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus võõraste esemete valdamise eest. Vabanedes on isikul olemas elukoht. Tema puhul on esinenud alkoholi kuritarvitamist, kuritegu pandi toime alkoholijoobes olles. Vangla hinnangul näitab raske kuriteo toimepanemine isiku ükskõikset suhtumist ühiskonda tervikuna, samas soovib isik edaspidi seaduskuulekalt elada. Vangistuses isiku puhul vägivaldsust ja impulsiivsust ei täheldatud. Vangla hindas mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 10% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 19%. Prokuröri seisukoht: Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör toetas isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Prokurör leidis, et kinnipeetava käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid – töötamine, sotsiaalprogrammides osalemine, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on vangistuses teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Ennetähtaegse vabastamise efektiivsus on suurem karistuse kandmisest. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt karistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine annaks süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi ja suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käitumiskontrolli ajal saaks isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni 11.02.2015, s.o karistusaja lõpuni. Maakohtu istung: 12.11.2013.a. toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav soovi vabaneda. Maakohtu määruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et J.O ’i suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ja toetavad lähedased. Isiku puhul on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatud madalaks. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja allutades ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti sotsialiseerida ühiskonda ning 3 motiveerib teda hoiduma uusi seadusrikkumisi toime panemast. Samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, samuti korduva kuriteo toimepanemise väikest tõenäosust, vabastab tema tingimisi enne tähtaega.
lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja ärakandmata karistusaja ulatuses.
Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.