S 44 lg 1,2 otsustas: RESOLUTSIOON
lg 1, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.D´ilt menetluskuluna: sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 645 eurot ja tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 48 eurot. Rahalise karistuse tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo).
lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud kogusummas 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot tasuda 10 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev 1 1-16-4493 viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. CD-plaat on pakitud ümbrikusse ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel
Edasikaebamise kord
lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.
lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse
10. peatüki sätteid. Kohtuotsuse põhiosa Süüdistus J.D täites ajavahemikul 01.10.2014 -19.11.2014 aadressil XXX, firma DPD Eesti AS terminalioperaatori töökohustusi, omastas eelnimetatud firmale kuuluvad järgmised kaubad kogusummas 1198,32 eurot, nimelt mobiiltelefoni Samsung Galaxy S3 Neo väärtusega 177,44 eurot, tahvelarvuti CoClever Tab Insignia 700 Pro väärtusega 62 eurot, mobiiltelefoni IPhone 5S 16GB Space Grey väärtusega 484,71 eurot, mobiiltelefoni IPhone 5S 16GB Silver White väärtusega 474,17 eurot. J.D pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud isikule usaldatud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisele, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Asjaolud ja menetluse käik 24.05.2016 laekus Harju Maakohtule Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Grete Vahtra poolt 23.05.2016 koostatud süüdistusakt J.D ´i süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, sisaldades taotlust käesoleva kriminaalasja menetleda kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud käskmenetluse sätteid järgides. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Käesolevat kriminaalasja menetledes asub kohus seisukohale, et prokuröri taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud s.t vastab
Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt taotluse rahuldamise korral toimetab kohus käskmenetlust käesoleva seadustiku §-de 253 ja 254 kohaselt. Kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus on kogutud ja kohtuotsuse tegemise käigus on analüüsitud alljärgnevaid tõendeid: Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist (tl 7) nähtub, et DPD Eesti AS äriregistri 2 1-16-4493 kood XXX, asukoht XXX, juhatuse liikmeteks on registrikaardile kantud järgmised isikud: XXX ja XXX. 11.08.2014 koostatud DPD Eesti AS´i ja J.D´i vahel töölepingust nr 340 ja selle lisast (tlk 8-11) selgub, et 11.08.2014 asus J.D tööle I kategooria terminali operaatori ametikohale (p 2,3.1). Tunnistaja XXX ülekuulamise protokollist (tl 2-5) selgub, et J.D töötas firma DPD Eesti AS´is terminali operaatorina u 3 kuud. Ajavahemikul 01.10.2014 -19.11.2014 avastati mitmele kullerteenuseks edastatud kaupade varguse oma töötaja poolt. Kui saadi selgusele, et XXX tellimused kaovad, hakati rohkem jälgima ja vaadati videosalvestused üle. Salvestustelt on selgelt näha kauba võtmist J.D´i poolt. Asitõendi vaatlusprotokollist ning fototabelist (tlk 12-15) selgub, et vaadeldud on CD-plaat. Salvestusest on näha, kuidas J.D liigub sorteerimisterminalis, võtab kaupa ning läheb minema. Kahtlustatava J.D´i ütlustest (tlk 22-27) selgub, et ta tunnistab ennast süüdi. 26.02.2015 on koostatud DPD Eesti AS´i ja J.D vahel leping kahju hüvitamise kohta (tl 30-32) millest selgub, et J.D kohustub kandma DPD Eesti AS´ile 06.03.2015 – 100 eurot, 06.04.2015 – 100 eurot, 06.05.2015 – 100 eurot, 06.06.2015 – 100 eurot, 06.07.2015 – 100 eurot, 06.08.2015 – 100 eurot, 06.09.2015 – 100 eurot, 06.10.2015 – 37,91 eurot, s.o kokku 737,91 eurot. Maksekorraldustest (tl 33-34) ja DPD Eesti AS-i taotlusest (tl 37-38) selgub, et J.D tasus DPD Eesti AS´ile 05.03.2015 – 100 eurot ja 02.04.2015 100 eurot, s.o kokku 200 eurot. 16.10.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusest (tlk 41-42) selgub, et kriminaalasjas nr 14230112541 lõpetati menetlus J.D suhtes.
Kriminaalhooldaja ettekandest (tlk 43-45) selgub, et 03.11.2016 koostati J.D ´ile esimene ajakava 16 tunni üldkasuliku töö tegemiseks, millest kriminaalhooldusalune sooritas 8 tundi. 27.01.2016 koostati uus ajakava 52 tunni üldkasuliku töö tegemiseks jaanuaris-märtsis. J.D ei ilmunud enam määratud ajal (14.03.2016) registreerimisele ega vastanud kriminaalhooldusametniku telefonikõnele, siis võetud samal päeval telefoni teel Kadrioru Pargi juhendajaga, kes kinnitas et J.D ei ole viimase koostatud ajakava järgi ühtegi üldkasuliku töö tundi teinud. 02.05.2016 uuendati kriminaalasjas nr 14230112541 menetlus J.D ´i suhtes (tl 46). J.D kriminaalkorras karistamata, kaks kehtivat väärteokaristust. Maksu- ja Tolliandmetel oli J.D´il 2013.a tulu 7062 eurot (tl 16, 35-36). Kohus, kontrollinud ja uurinud eelpoolviidatud, süüdistatava J.D ´i KarS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõendeid asub seisukohale, et J.D süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Karistuse mõistmisel tuleb lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada J.D ´i hoidumast edaspidi süütegude toimepanemisest. J.D on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud (tl 22-27), seda loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et J.D tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 1 kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära (päevamäära suurus 14,40 eurot) s.o summas 864 eurot. KarS § 69 lg 6, § 68 lg 1alusel arvata karistusaja hulka 8 tundi üldkasulikku tööd, s.o 8 päeva vangistust arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, seega mõista rahaline karistus 36 päevamäära ulatuses s.o 518,40 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse täitmine 10 (kümne) kuu jooksul. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt J.D ´ilt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud s.t sundraha 645 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 48 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud kogusummas 693 (kuussada üheksakümmend kolm) eurot tasuda 10 kuu jooksul. Leo Kunman Kohtunik 3 1-16-4493 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.