järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine Süüdistatav Kaitsja K.P Elu- või asukoht ja aadress: XXXXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: kesk-eri Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: XXXXXXX Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata Tõkend: ei ole kohaldatud Kontaktandmed: XXXXXXXX Kohtueelses menetluses riigi poolt määratud korras advokaat Anne Vissak, kohtuistungile kaitsjat ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.P
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.P ’i eelvangistuses viibitud aeg 30.31.01.2017, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.P ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 p-de 1-6 kohaselt on K.P kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXXXXXXXXXXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 5 alusel määrab kohus K.P ’ile kohustuse käitumiskontrolli ajal alluda alkoholismivastasele ravile (on selleks vastava nõusoleku andnud).
lg 2 p 8 alusel määrab kohus K.P’ile kohustuse käitumiskontrolli ajal osaleda sotsiaalprogrammis kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab. Määrata K.P katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Kontrollnõuded ja kohustused kuuluvad kohaldamisele alates kohtulahendi jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena K.P’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista K.P’ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et K.P’il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb K.P’il tasuda vähemalt 62,75 eurot. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 753,00 € Maksetähtaeg (viimane makse)14.03.2018 Viitenumber 99917700022495 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-2495 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Kuriteo asjaolud: K.P’i süüdistatakse selles, et tema 30.01.2017 kella 12.31-12.39 paiku juhtis Tartu linnas Kalda teelt kuni Tartumaale Luunja valda Lohkva külla Soojuse tee XX juurde mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,11 mg/l kohta. Eeltooduga rikkus K.P kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani K.P toime
Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.P ’ile karistuseks 4 ( ) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.P’i eelvangistuses viibitud aeg 30-31.01.2017, s.o 2 ( ) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 ( ) kuud ja 28 ( ) päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.P 1 ( ) aasta ja 3 ( ) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 5 alusel kohustada K.P´i käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. 3
lg 2 p 8 alusel kohustada K.P ´it käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab.
Kriminaalmenetluse kulud: 753 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 48 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 705 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, kuid tal on ametlik töökoht ja igakuiseks sissetulekuks on 600 eurot, tal on ülalpidamisel üks alaealine laps, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista K.P ´ilt menetluskuluna välja sundraha summas 705 eurot ja kaitsjatasu summas 48 eurot, s.o kokku 753 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 753 eurot tasumine ositi 12 ( kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning igakuiselt tuleb K.P´il tasuda vähemalt 62.75 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. ) II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.P süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud anda vastavalt kokkuleppele K.P ’ile võimalus tasuda menetluskulu 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest, arvesse võttes tema majanduslikku olukorda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.