1-16-4296/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4296 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli 2016 määrus K.I-le Viru Maakohtu
3. mai 2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.I (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. juuli 2016 määrus jätta muutmata.
6. Süüdimõistetu K.I määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 30.05.2016 otsusega karistati K.I KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 1 aasta vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg ja mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jäetakse K.I suhtes vangistus kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui K.I ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid, elukohaga XXX . Lisaks pandi K.I-le lisakohustus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi.
8. 06.07.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb K.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna vangistuse asendamine käitumiskontrolliga ei toimi ja süüdimõistetu rikkus katseaja alguses kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohtu 18.07.2016 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele K.I-le 30.05.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 11 kuud 27 päeva vangistust. Maakohus leidis, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna K.I ei täitnud talle kohtu poolt määratud kohustust KarS § 75 lg 2 p 2 alusel. Seda kinnitab 30.06.2016 indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millega tuvastati süüdimõistetul positiivne reaktsioon alkoholile – alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,17 mg/l. Lähtuvalt 1 K.I isikust ei pidanud maakohus põhjendatuks pikendada ka katseaega või määrata täiendav kohustus. Lisaks on süüdimõistetu vahistatud ka teises kriminaalasjas. K.I ei ole võtnud tõsiselt talle mõistetud karistust. Määruskaebuse sisu
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes ei ole nõus maakohtu määrusega ja leiab, et see on ebaseaduslik. K.I nõustub, et ta rikkus kohustust alkoholi mitte tarvitada, kuid see oli ainus rikkumine ning ta oli vähe olnud kriminaalhooldusel. On alati ilmunud kokkulepitud ajal registreerimisele. Kohus oleks pidanud leebemaid meetmeid kohaldama – pikendama katseaega või panema täiendavaid kohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega.
12. Kuigi KarS § 74 lg 4 kohaselt ei too katseaja tingimuste rikkumine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab nii kriminaalhooldusametnikule kui kohtule kaalutlusõiguse, leiab kolleegium, et K.I puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Nimetatud kohustuse määramisega oli süüdimõistetu ise nõus ning seetõttu ka kriminaalhooldaja esimene erakorraline ettekanne esitati. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtu poolt avaldatuga, et ei ole usutav, et just täiendava kohustuse määramisel või katseaja pikendamisel on süüdimõistetu võimeline käitumist muutma nii nagu ta on ka varasemalt lubanud. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid K.I ei ole sellest vastavaid järeldusi teinud ega ole allunud korrale. Ei ole oluline, millises ajalises staadiumis on kriminaalhooldus, kohustusi tuleb täita kogu kriminaalhoolduse vältel. Süüdimõistetu on teadlik, millised tagajärjed saabuvad, kui ta ei täida talle kohtuotsusega määratud kohustusi. Pannes toime rikkumise, peab isik saama aru, et sellele järgnevad ka tagajärjed. Määruskaebuses väljatoodu ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks.
13. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 18.07.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 2 /allkiri/ Maarika Kuusk