Obsah (6)

§ 56§ 199§ 82§ 12§ 16§ 48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5128 Otsuse kuupäev 13. november 2019 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Väärteoasi

§ 56

lg 1, 63 lg 1, LS § 224 lg 1 järgi ja karistati LS § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. 10. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal 1 kehtiv kriminaalkaristus

§ 199

lg 2 p 1,7,8,9 järgi ning 19 kehtivat väärteokaristust, karistuse täitmise info puudub. Kohtu hinnangul oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal 12 kehtivat väärteokaristust, ülejäänud 3 väärteokaristused on karistusregistrist jäänud kustutamata ja on aegunud, kuna neid ei saa käesoleval ajal enam täitmisele pöörata. Nimelt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta ning karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 kohaselt on otsuse täitmine aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82.

§ 82

lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Karistusregistri väljavõttest ei nähtu, et täitmise aegumine oleks peatunud võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks, isikut on karistatud üksnes rahatrahvidega. Seega nähtub karistusregistri väljavõttest, et seitset Politsei- ja Piirivalveameti otsust: 25.11.2010, 14.05.2011, 28.09.2011, 21.11.2011, 24.11.2011, 27.09.2012, 24.12.2012, ei saa enam käesoleval ajal täitmisele pöörata, kuna need on aegunud. 11. Karistusseadustik (edaspidi

) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 224 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Esinevad nii objektiivsed kui subjektiivsed süüteokoosseisu tunnused. 12.

§ 12

sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. 13.

§ 12lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et M.V pani toime süüteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil, et ta oli teadlik enda alkoholijoobest, ometi asus ta sõiduautot juhtima. Seega M.V teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. 14.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga üle sanktsiooni keskmise määra, milleks on arest 20 päeva. 4

1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
2. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada M.V hoiduma süütegude toimepanemisest karistuseks mõistetud arestiga. M.V on viimati karistatud LS § 224 lg 1 järgi 07.06.
3. Karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Otsus on edasi kaevatud. Viru Maakohtu 03.12.2019 kohtuotsusega jäeti M.V kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.06.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,001940 muutmata. Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui neli kuud eelmise samalaadse liiklusalase süüteo toimepanemisest. See annab alust asuda seisukohale, et isik ei ole varasemast karistusest endale mingeid järeldusi teinud. Pannes toime järjekordse süüteo, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et aresti kohaldamine menetlusalusele isikule on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused, seda nii töökoha kaotuse jms näol. Kohtu hinnangul tuleb isikule määrata lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks . Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 5