Obsah (5)

§ 329§ 68§ 65§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3891 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kriminaalhool

§ 329

järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning S.L jäi 1 kanda 3 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 29.11.2017 mõistetud ja ära kandmata karistuse 10 kuud vangistust võrra ning kohus mõistis S.L-ile liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 418 tunni üldkasliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati S.L kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustati S.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammides. Kohtuotsus jõustus 23.05.

1. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Carmen Kond esitas 29.05.2019 kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata S.L-ile mõistetud reaalne vangistus täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Kriminaalhooldusametnik on koostanud erakorralise ettekande põhjusel, et S.L on rikkunud 09.05.2019, 13.05.2019 ja 14.05.2019 registreerimiskohustust ning ei esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendit alkoholivastase võõrutusravi läbimise kohta. Kriminaalhooldusametnikule 23.05.2019 antud kirjalikus seletuses selgitas kriminaalhooldusalune S.L , et ta ei saanud 09.05.2019 määratud ajal alkoholivastasele võõrutusravile minna, sest tal ei olnud selle jaoks raha. Määratud registreerimisele 09.05.2019, 13.05.2019 ja 14.05.2019 ei ilmunud, sest ta oli haige ning tal ei olnud raha. Haigestumise kohta S.L kriminaalhooldusametnikule tõendit ei esitanud. Kriminaalhooldusalune on teadlik erakorralises ettekandes esitatavast ettepanekust karistuse täitmisele pööramiseks ning ei ole ettepanekuga nõus. Erakorralisest ettekandest selgub, et esmakohtumine kriminaalhooldusalusega toimus 31.05.
2. S.L-ile selgitati üldkasuliku töö olemust, sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning kriminaalhooldusalune allkirjastas üldkasuliku töö tegija õiguste ja kohustuste lehe. S.L broneeriti üldkasulikku tööd tegema elukohajärgselt xxxx juurde. Seisuga 28.05.2019 on kriminaalhooldusalune temale määratud 418 üldkasuliku töö tunnist sooritanud 101 tundi, sooritamata on 317 tundi. Ajavahemikul 24.04.2018-19.06.2018 läbis S.L liiklusohutusprogrammi. Varasemalt on kriminaalhooldusalusele koostatud kaks kirjalikku hoiatust kuna S.L rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning hoidis kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest. Esimene erakorraline ettekanne esitati kohtule 09.10.2018, kuna S.L rikkus lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning isik ei olnud tervisliku seisundi tõttu võimeline üldkasuliku töö tunde sooritama. Viru Maakohtu 16.10.2018 määrusega peatati S.L-ile mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine süüdimõistetu tervisliku seisundi tõttu kuni peatamise aluse äralangemiseni ning kohus määras S.L-ile täiendavaks lisakohustuseks alluda alkoholivastasele ravile tähtajaga 31.12.
3. Teine erakorraline ettekanne esitati kohtule 14.11.2018 kuna kriminaalhooldusalune rikkus korduvalt lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning keeldus 08.11.2018 psühhiaatri vastuvõtul alkoholivastasest võõrutusravist. 29.11.2018 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule täiendava taotluse 14.11.2018 esitatud erakorralise ettekande juurde vabastada S.L karistuse kandmisest seoses halvenenud terviseseisundiga. Viru Maakohtu 15.01.2019 määrusega määrati isiku terviseseisundi hindamiseks kohtuarstlik ekspertiis. Viru Maakohtu 09.04.2019 määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldusametniku ettepanek S.L-i karistuse kandmisest vabastamiseks parandamatu haiguse tõttu. Sama kohtumäärusega jättis kohus S.L-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramata ning kohus pikendas S.L-ile määratud kohustuse alluda alkoholivastasele võõrutusravile tähtaega kuni 30.04.
4. 29.05.2019 esitatud erakorralisest ettekandest selgub, et käitumiskontrolli ajal on S.L rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi 9-l korral ning kriminaalhooldusalune 2 ei ole läbinud alkoholivastast võõrutusravi. Lisaks on kriminaalhooldusalune esitanud 23.05.2019 kriminaalhooldusametnikule AS xxxx patsiendikaardi nr xxxx, millest nähtub, et S.L pöö rdus 19.05.2019 kell 16.07 trauma tõttu xxxx erakorralise meditsiini osakonda. Anamneesi kohaselt kukkus isik 3 päeva tagasi, s.o 16.05.2019 jalgrattalt maha. 19.05.2019 tuvastati S.L roide murd. Kriminaalhooldusalune suunati perearstile. S.L ei selgitanud, miks ta ei pöördunud koheselt erakorralise meditsiini osakonda, vaid alles 3 päeva hiljem. S.L esitas 23.05.2019 OÜ xxxx 20.05.2019 väljastatud tõendi nr 1258, milles on arsti otsus, et S.L peab hoiduma füüsilisest koormusest 4 nädalat. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata kriminaalhooldusalusele S.L-ile mõistetud reaalne vangistus täitmisele sooritamata üldkasuliku töö tundide ulatuses. Kriminaalhooldusametnik lähtub ettepanekut tehes asjaolust, et kriminaalhooldusalune on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning ei allunud tähtaegselt alkoholivastasele ravile ning ei ole näidanud motivatsiooni kanda karistust vabaduses. 07.06.2019 ja 10.06.2019 esitas kriminaalhooldusametnik täiendavad materjalid kriminaalhooldusaluse S.L-i suhtes. Kohtule on esitatud 07.06.2019 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, millest nähtub, et 07.06.2019 kell 10.35 allutati kontrollile kriminaalhooldusalune S.L ning tal tuvastati alkoholijoove 0,607 mg/l. 10.06.2019 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et 10.06.2019 kell 11.46 allutati kontrollile kriminaalhooldusalune S.L ning tal tuvastati alkoholijoove 0,730 mg/l. Kohtuistung Kohtuistungil kriminaalhooldusametnik esitas kohtule tõendid selle kohta, et S.L oli ravil xxxx 21.-28.06.2019., samuti selle kohta, et 28.06.-10.07.2019 viibis S.L xxxx Hooldekodus. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtule, et alates juunist pole tuvastatud alkoholitarbimist S.L-i poolt, et juulis ja augustis on S.L teinud üldkasulikku tööd 52 tundi. Kriminaalhooldusametnik leidis, et arvestades positiivseid muutusi S.L-i käitumises, on võimalik kriminaalhooldust jätkata ja alkoholismivastase ravi läbimise tähtaega pikendada. Kriminaalhooldusametnik lubas olla S.L-ile toeks sobiva alkoholismivastase ravi võimaluse leidmisel ja käivitamisel. S.L tunnistas kohtuistungil, et pärast haiglas ja hooldekodus viibimist on ta olnud kaine ja ei soovi alkoholi tarvitamist jätkata. Kinnitas, et on teinud üldkasulikku tööd, et tööandja on andnud talle teha lihtsamaid heakorra töid, need on olnud talle jõukohased ja tema tööga ollakse rahul. Ta on nõus läbima alkoholismivastase ravi, kuigi arvab, et xxxx haiglas talle juba mingi sellelaadne ravi tehti. S.L tunnistas varasemaid alkoholitarvitamisi, kinnitas, et mai kuus ei saanud käia registreerimisel tervislikel põhjustel Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kriminaalhooldusametnik on põhjendatult taotlenud S.L-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusalune S.L on rikkunud temale kohtuotsusega määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning jätkuvalt on täitmata kohustus läbida ettenähtud tähtajaks alkoholivastane ravi. Lisaks on ta rikkunud registreerimiskohustust. Kohus leiab, et erakorralise ettekande ning selle lisadega on kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised kohtus tõendamist leidnud. 3 Vaatamata korduvatele rikkumistele S.L-i poolt, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine käesoleval ajal oleks põhjendamatu. Sellisele järeldusele jõudis kohus eelkõige tänu positiivsetele muudatustele S.L-i käitumises. Ta on ligi kaks kuud olnud kaine, on taas asunud tegema üldkasulikku tööd ja on jätkuvalt nõus läbima alkoholismivastase ravi. Oluline on ka kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata. Eeltoodu viitab, et kriminaalhooldusalune on valmis tegema jõupingutusi selleks, et kanda temale mõistetud karistust vabaduses ja karistuse eesmärgid võivad olla saavutatavad üldkasuliku töö ja kriminaalhoolduse tingimustes. Kohus leiab, et S.L-ile võib anda võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks ja karistuse kandmiseks vabaduses. Kriminaalhooldusalune saab karistust vabaduses kandes võimaluse näidata kohtule, et ta on suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma ning täitma ühiskondliku töö kohustust ja kohustust läbida ettenähtud tähtajaks alkoholivastane ravi. Ülalnimetatud kaalutlustel jätab kohus rahuldamata kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes nimetatud ettepaneku S.L-ile Viru Maakohtu 07.05.2018 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus pikendab S.L-ile Viru Maakohtu 16.10.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-18-3891 määratud kohustuse alluda alkoholivastasele võõrutusravile tähtaega kuni 25.11.
5. Maakohus juhindus

§ 69lg 6, § 79 lg 1 ning Kr

MS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4