KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuste esitajad ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- oktoober 2019 (kirjalik menetlus) 1-15-2937 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Stanislav Maiste (isikukood 38706010316) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- septembri 2019 määrus Kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, Stanislav Maiste, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiiu Viru RESOLUTSIOON Jätta määruskaebused läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega tunnistati Stanislav Maitse süüdi Karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 4,6,7,8,9 ja § 255 lg 1 järgi. Lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 8 aastat vangistust. Karistust asus S. Maiste kandma
- aprillil 2014 ja see lõpeb
- aprillil
- Viru Vangla ja prokurör S. Maiste tingimisi enne tähtaegset vabastamist ei toeta.
- Viru Maakohtu
- septembri
- a määrusega S. Maistet ei vabastatud. Kohus tuvastas, et esinevad vabastamise formaalsed eeldused, ent täitmata on materiaalsed alused.
- Kohus arvestas, et S. Maistet ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Viha juhtimine“, õppinud riigikeelt ja läbinud „Võtmepädevuste“ koolituse. Vangla tagasiside tegevuste kohta on positiivne.
- Isiku iseloomustuses märgitud andmed annavad aga piisava aluse arvata, et range järelevalve alt vabanedes võib S. Maiste taas hakata õigusrikkumisi toime panema. Ta kannab karistust tugevdatud järelevalvega üksuses. S. Maiste on korduvalt manipuleerinud ametnikega enda heaolu huvides ja väljendanud subkultuurilisi hoiakuid avaldades vastumeelsust majandustöödel töötamisele. Lisaks on ta keeldunud toidust ning tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus tõdes, et S. Maiste väärtushinnangud ei ole karistuse kandmise ajal oluliselt muutunud.
- S. Maiste vabanemisjärgseid elutingimusi hindas kohus headeks. S. Maistel on elu- ja töökoht, kasuks tuleb keevitaja eriala omandamine. Samuti toetavad S. Maistet lähedased ning tal on vabanemisfondi kogunenud raha. Kohtu hinnangul ei vähenda need asjaolud aga uute kuritegude toimepanemise riski. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Maiste enda sõnul rahaliselt toime tulnud, ent sellele vaatamata pani ta toime majandusliku kasu saamisega seotud kuritegusid. Tasumata nõuded ning pikaajalise töökogemuse ja harjumuste puudumine suurendab tõenäosust panna kiire tulu saamise eesmärgil toime majandusliku kasu saamiseks kuritegusid.
- Kriminaalhooldus ei pruugi oma eesmärki täita. S. Maistele anti varasemalt võimalus kanda karistust vabaduses, kuid kriminaalhooldusel olles pani ta toime raske kuriteo. S. Maiste kuriteod annavad tunnistust uute kuritegude toimepanemise kõrgendatud ohust. S. Maiste kuulus kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud röövimiste toimepanemisele. Röövkallaletungide käigus kasutas S. Maiste teda takistanud isikute suhtes füüsilist vägivalda ning ähvardas tappa. Kuritegude asjaolud viitavad väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ning näitavad isikut ettearvamatu ja tagajärgedega mittearvestava isikuna. S. Maiste puhul suurendab uute kuritegude toimepanemist ka sõltuvusainete tarvitamine.
- Kokkuvõtlikult viitavad S. Maiste jätkuvalt kõrgele retsidiivsusohule tema varasem elukäik, kuriteo asjaolud ning süüdimõistetut iseloomustavad andmed. MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebustes taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja S. Maiste vabastamist tingimisi enne tähtaega.
- Maakohus on S. Maiste puhul tuvastanud positiivsed asjaolud. Ta on vanglas käitunud õiguspäraselt ning läbinud sotsiaalprogrammid, õppinud riigikeelt, omandanud keevitaja eriala. Seega on ta teinud aktiivset tööd vabanemisel seaduskuulekale elule asumiseks. Uute kuritegude toimepanemise oht on välistatud, mida näitab S. Maiste käitumine vanglas. Seega on sobivaks meetmeks käitumiskontrolli kohustus, mis kaasneb ennetähtaegse vabastamisega. Kuna vangistuses on kõik sotsiaalprogrammid läbitud ning uute kuritegude toimepanemise faktorid kõrvaldatud, on edaspidi võimalik uute kuritegude toimepanemise ohtu välistada.
- S. Maiste on kandnud karistust alates
- aprillist
- Selle jooksul on ta osalenud sotsiaalprogrammides ja kõrvaldanud uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid. Maakohus ei ole selgitanud, miks kuriteo toimepanemise asjaolud endiselt retsidiivsusriski suurendavad. Vanglas läbitud sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“ on just suunatud viha juhtimisele konfliktide lahendamisel. Majandustöödest keeldumise korral karistatakse distsiplinaarkorras, mida aga S. Maiste puhul ei ole tehtud. Seega ei ole ta vangla subkultuuriga kohanenud.
- Kuriteo korduvus ja asjaolud võimaldavad samuti S. Maistet ennetähtaegselt vabastada ning suunata teda õiguskuulekale teele. Ta kannab vanglakaristust esimest korda. Karistus on oma eesmärgi täitnud ning S. Maistele piisavat mõju avaldanud. Tingimisi vabastamine 2
(4)distsiplineeriks teda ning oleks oluliselt tõhusam karistuse lõpunikandmisest igasuguste tingimuste ja kontrollita.
- S. Maiste palub arvesse võtta Viru Vangla ja ka teiste vanglate ebaseadusliku tegevuse. Nimelt on S. Maistel kõik tervisega korras ning ka tema lähedastega on kõik hästi. Ta teeb sporti ning tegeleb enda vaimse harimisega. Ta soovib oma eluga edasi minna ning vanglaametnike negatiivsed tegevused võtavad selleks võimaluse. Tallinna Vanglas õppis ta
- klassis, ent ei saanud Tartu Vanglasse ületoomisel jätkata, kuna puudus B-2 kategooria. Siis läks ta eesti keele kursustele. Pikaajalisi kokkusaamisi S. Maistele ei võimaldatud, mille tõttu ta pöördus Justiitsministeeriumisse. Ta sai õiguse kokkusaamisele ja ametnikele tehti noomitus. Sellest algasid aga probleemid: keelati spordiga tegelemine, ei lastud lõpetada gümnaasiumi ning üritati keevitaja ja eesti keele kursustelt eemaldada. S. Maiste on siiski motiveeritud ja sai lõpetada. Tema üleviimisest teise vanglasse aga keelduti. Tartu Vanglas suhtuti S. Maistesse negatiivselt. Ta viidi üle Viru Vangla tugevdatud järelevalveüksusesse, kus puuduvad võimalused õppida ja töötada. Majandustöödel ei saa S. Maiste osaleda seoses allergiaga. Toidu mittevastuvõtmise osas ei ole keegi S. Maistega vestelnud ega näidanud talle pabereid. S. Maiste leiab, et ta on enda muutumist tõendanud tegudega. Ta palub ringkonnakohtul välja nõuda ka enda taotluste koopiad seoses üleviimisega Tartu Vanglast Tallinna ja Viru Vanglasse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Maiste ja tema kaitsja määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Peamise kaalutlusõiguse rikkumistena nähakse viga kohtumääruses põhjenduste puudumises, s.t miks kuriteo toimepanemise asjaolud endiselt retsidiivsusriski suurendavad. Kaitsja palub arvestada positiivseid asjaolusid. Kokkuvõtlikult tuleks arvestada isiku pingutusi ja vangistuses aset leidnud olulisi muutusi ning eeliseid, mida annab isiku käitumiskontrollile allutamine.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus S. Maiste ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Muuhulgas on maakohus arvestanud isiku käitumist karistuse kandmise ajal, tuues siiski välja argumendid, miks karistuse kandmise eesmärke täidetuks lugeda ei saa. Ringkonnakohus leiab samuti, et süüdlase karistusaegne käitumine ei kaalu üles kuritegude asjaolusid, S. Maiste isikut ega varasemat elukäiku ning tema väidetav muutumine ei välista uute raskete kuritegude toimepanemist.
- Maakohus kaalus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidis, et S. Maiste tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. I astme kohus analüüsis nii S. Maiste uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohus ei jätnud 3
(4)S. Maiste vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et S. Maiste suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebustel apellatsioonikohtus ei oleks. 19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 4
(4)