lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot. Rahatrahv tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor pangas, maksekorraldusele märkida viitenumber 10220195074410. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 2 kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Kaevatav otsus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 16.07.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2302,19,008412 karistati K.S
Otsuse kohaselt juhtis K.S 04.06.2019.a kella 09:35 ja 09:38 vahel xxxx tn ristimiku juures xxxx mootorsõidukit, ei hoidnud kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu eesolevale sõidukile ja sõitis tagant otsa ees pidurdavale sõidukile xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxxx OÜ-le, T Z, mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, fototabelis. Tervisekahjustused T Z, mis on fikseeritud xxxx Keskhaigla teatises. Kaebuse sisu Nimetatud otsusele esitas K.S kohtule kaebuse, kuna ei nõustu väärteoasjas tehtud otsusega ja trahvisummaga. Arvab, et ta ei rikkunud liikluseeskirju, seal oli tavaline liiklusolukord, selliste õnnetuste üle otsustavad kindlustusseltsid. Küsis sündmuskohal kannatanu tervise kohta ning meditsiinitöötajad ütlesid talle, et kannatanuga on kõik korras, juhtunust on ainult šokk. Andis ütlusi, et kannatanu ei kinnitanud turvavööd. Arvab, et õnnetus ei olnud ühegi liikluseeskirja rikkumise tagajärg, sealhulgas ei olnud lubatud kiiruse ületamist, kuna sõitis liiklusvoolus mööda parandatavat teelõiku ja voolu kiirus ei ületanud 20 km/h. Õnnetus juhtus järgmiste asjaolude tõttu: - 04.06.2019 tiheda liiklusega seoses käimasolevate teetöödega xxxx ristmiku juures; - 04.06.2019 kell 09:35 päike paistis otse auto esiklaasile, mis tegi tema nägemise raskeks; - kannatanu juhitud sõiduki xxxx ärsk peatumine; - just sel hetkel ajas tahavaatepeegel tema tähelepanu kõrvale; - õnnetuse hetkel liikus automaatkäigukastiga renditud autos (oli selle autoga sõitnud 1 nädal). Arvab, et see mängis suurt rolli, sest enne seda juhtis 17 aastat manuaalkäigukastiga autot. Tal ei olnud kriitilisel hetkel lihtsalt aega kiiresti ja õigesti reageerida, kuna ei olnud uue auto ja automaatkäigukastiga harjunud. Kui andis varem antud juhtumis tunnistusi, ei pööranud ta üksikasjadele piisavalt tähelepanu, kuna oli kindel, et trahvi ei tule. Palub arvestada kõigi tema nimetatud kergendavate asjaoludega ja trahv tühistada või seda vähendada. Palub ka arvestada, et tal on juhiluba 17 aastat ning selle aja jooksul on ta õnnetuses osaleja esimest korda. Soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja esitas 06.09.2019.a kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et K.S-ile etteheidetav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, kvalifitseeritud õigesti ning menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Käesolevas asjas on üheselt tuvastatud, et K.S sõitis tagant otsa tema ees liikunud sõidukile xxxx. Seega saab liiklusõnnetuse põhjustamist vaadelda ainult kaebaja seisukohast ja tuleb välja selgitada, kas K.S käitumises esinesid liiklusseaduse nõuetega vastuolus olevad tegevused. Sõidukite vaatlusprotokollidest ja fototabelitest nähtuvad sõidukite xxxx ja xxxx vigastused. xxxx keskhaigla teatisest nähtuvalt on T Z tuvastatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kerged tervisekahjustused, mille võimalik kestus on kuni 4 kuud. Liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult K.S, kui ta oleks hoolsalt ja tähelepanelikult jälginud teeolusid, teisi sõidukeid ja valinud sellise pikivahe, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees kiirust 3 vähendanud sõidukile xxxx. Rasketest liiklusoludest tulenevalt pidi ta teadma, et tema ees liikuv sõiduk võib kiirust järsult vähendada ja kuivõrd menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt segas tema nähtavust ka madalalt paistev päike, siis pidi ta igal juhul tajuma, et piisavat pikivahet mitte hoides võib tekkida olukorda, kus tema juhitud sõiduk ei saa õigel ajal pidama ja ta võib põhjustada liiklusõnnetuse. Kaebaja poolt nõuetekohase pikivahe mittehoidmise tõttu on tekkinud varaline kahju kahele sõidukile ning tervisekahjustused sõiduauto xxxx juhile. Liiklusõnnetus ise on toimunud intensiivse liiklusega xxxx tänaval, kus liigub väga palju sõidukeid ning kus juhil tuleb olla eriliselt tähelepanelik. Samas on otsuse tegija arvestanud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolset süü tunnistamist, isiku tegevust peale liiklusõnnetust ja asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused ning sellest lähtuvalt liikunud karistuse määramisel alla sanktsiooni keskmist määra. Otsuse tegija on õigesti hinnanud K.S süü suurust, tema teo ohtlikkust ning on arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse kandmine peabki olema menetlusalusele isikule tuntav ega saagi olla meeldiv või mugav kanda. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee ka vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebust on võimalik vaadata läbi kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 19.06.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB1578273 (2302,19,008412) kohaselt juhtis K.S 04.06.2019.a kella 09:35 ja 09:38 vahel xxxx tn xxxx tn ristimikul, liikudes xxxx tn suunas, mootorsõidukit xxxx reg.märgiga xxxx, ei hoidnud kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu eesolevale sõidukile ja sõitis tagant otsa ees pidurdavale sõidukile xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju xxxx OÜ-le, T Z, mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, fototabelis. Tervisekahjustused T Z, mis on fikseeritud xxxx Keskhaigla teatises. Oma tegevusega rikkus K.S
lg 1 nõudeid, pannes toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 järgi peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kaebuse esitaja ei vaidlusta, et sõitis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas tema poolt juhitud sõidukiga xxxx tagant sisse tema ees pidurdanud sõidukile xxxx. Küll aga on kaebuse esitaja seisukohal, et ta ei rikkunud liikluseeskirju. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ning asub järgmistele seisukohtadele.
p 32 sätestab, et liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Liiklusõnnetuse toimumist väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas tõendavad väärteotoimikus asuvad liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll, skeem, fototabel ning sõidukite vaatlusprotokollid. 04.06.2019 koostatud liiklusõnnetuse aktis on liiklusõnnetuse osalejateks märgitud K.S , kes juhtis sõidukit xxxx reg. märgiga xxxx ning T Z, kes juhtis sõidukit xxxx 4 reg.märgiga xxxx. Kahjude kirjeldusena on märgitud, et xxxx esiosa on deformeerunud ja xxxx tagaosa on deformeerunud (lk 1). 04.06.2019 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvad samuti liiklusõnnetuses osalenud sõidukid: xxxx reg. märgiga xxxx ja xxxx reg.märgiga xxxx ning nende asetused sündmuskohal. Vaatlusega tuvastati, et ilm on selge, sõidutee on tasane ja kuiv ning sündmuskohal on suurim lubatud sõidukiirus 30 km/h (lk 2). Skeemilt, mis on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa, nähtuvad sõidukite xxxx ja xxxx asetused sündmuskohal xxxx, xxxx tn ja xxxx tn ristimikul (lk 3). Fototabelis on kajastatud sündmuskoht, liiklusõnnetuses osalenud sõidukid ning nende vigastused (lk 4-12). Sõiduauto xxxx reg.nr xxxx kohta on koostatud vaatlusprotokoll ning vaatlusega tuvastati, et sõidukil on tagastange deformeerunud ning tagumine haakekonks tagastangel on sisse muljutud (lk 16). Sõiduauto xxxx reg.nr xxxx kohta on koostatud vaatlusprotokoll ning vaatlusega tuvastati, et esistange alumine serv osaliselt purunenud, esistange parempoolne nurk kahjustatud, esimene reg.nr koos alusega kahjustatud (lk 17). Sõidukite kahjustusi ehk varalise kahju tekitamist kinnitavad väärteotoimikus asuvad fotod 6, 7, 8, 9, 14, 15, 16, 17. Vastavalt 04.06.2019 koostatud liiklusõnnetuse aktile on xxxx omanik xxxx OÜ ja xxxx omanikuks on T Z. Tervisekahjustuse põhjustamine T Z nähtub xxxx Keskhaigla 04.06.2019 teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (lk 14). Nimetatud teatise kohaselt on isikuks T Z, teatis on koostatud seoses 04.06.2019 toimunud liiklusõnnetusega ning vigastuste raskusastmena on märgitud (tervisekahjustuse võimalik kestus kuni 4 kuud), isikule määrati ravi. Seega on 04.06.2019.a kella 09:35 ja 09:38 vahel xxxx tn ja xxxx tn ristimikul aset leidnud liiklusõnnetuses kaks osapoolt – kaebuse esitaja K.S ning xxxx juhtinud T Z. Riigikohtu lahendites on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 72 lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul (RKL 3-1-1-79-06 p 6). Seega on asja lahendamiseks oluline tuvastada, milline on mõlema liiklusõnnetuses osaleja osa liiklusõnnetuse põhjustamises ning kas nad järgisid liiklusnõudeid või mitte. Antud asjas on K.S andnud kohtuvälises menetluses ütlusi nii menetlusaluse isikuna (lk 22) kui ka tunnistajana (lk 18). 04.06.2019 tunnistajana antud ütlustes selgitas K.S , et sõitis mööda xxxx tänavat xxxx suunas, pärast ristmikku olid teetööd, teed olid kinni ja liiklus oli tihe. Tema ees sõitis xxxx ning xxxx ees olevad autod hakkasid vasakule keerama. Alguses võttis xxxx kiiruse maha ja lasi neid, siis hakkas edasi liikuma ja järsku pidurdas. Ta ei jõudnud reageerida, kui xxxx järsku pidurdas. Arvas, et vaatas sel hetkel peeglisse ja seetõttu ei jõudnud kohe reageerida. Pärast kokkupõrget läks kohe xxxx juhi juurde. Naisterahvas (xxxx juht) oli kerges šokis, juba helistas ning kutsus välja kiirabi ja politsei, keda koos ootasid. 19.06.2019 menetlusaluse isikuna antud ütlustes tunnistas K.S enda süüd avariis, kuid palus arvestada, et pärast kokkupõrget tahtis kontrollida, kas xxxx juhiga on kõik korras, kuid xxxx juht oli juba helistanud 112 ning xxxx juht ei olnud turvavööga kinnitatud. xxxx juht vastas, et jõudis juba turvavöö lahti võtta. Arvestades fakti, et tervisele tekitati kahju, pidas vajalikuks seda märkida. 5 Liiklusõnnetuse teine osapool T Z on 18.06.2019 andnud tunnistajana ütlusi, mille kohaselt sõitis mööda xxxx tänavat xxxx suunas, antud kohas on teetööd. Tema ees tegi sõiduk vasakpööret ja ta võttis hoo maha. Vajutas pidurit ja tundis, et tagant käis kõva pauk. Keegi oli tagant otsa sõitnud. Kaelast käis krõks läbi ja kõik läks kuumaks, helistas 112 ja kohale tulid kiirabi ja politsei. Kohtu hinnangul puuduvad antud väärteoasjas sellised tõendid, mis annaksid aluse heita xxxx juhile ette liiklusnõuete eiramist ning seeläbi liiklusõnnetuse põhjustamist. Mõlema sõiduki juhid on kinnitanud, et liiklusõnnetuse toimumise kohas olid teetööd ning liiklusõnnetus toimus xxxx tagant sissesõitmise tõttu. Otsasõidu fakti kinnitavad ka sõidukite vaatlusprotokollides märgitud vigastused (xxxx on tagastange deformeerunud ning tagumine haakekonks tagastangel on sisse muljutud, xxxx on aga purunenud osaliselt esistange alumine serv ning kahjustatud on esistange parempoolne nurk ja esimene reg.nr koos alusega). Lisaks sellele, et sündmuskohal olid teetööd, nähtub esitatud kaebusest, et liiklusõnnetuse toimumise ajal liikus kaebuse esitaja sõidukite voolus, liiklus oli tihe ning 04.06.2019 kell 09:35 paistis päike otse auto esiklaasile, mis tegi K.S nägemise raskeks. Samuti on kaebuses välja toodud, et K.S tähelepanu oli õnnetuse ajal kõrvale suunatud tahavaatepeeglisse vaatamise tõttu ning ta liikus automaatkäigukastiga renditud autos, millega oli sõitnud 1 nädal, enne seda juhtis 17 aastat manuaalkäigukastiga autot. K.S selgitas kaebuses, et tal ei olnud kriitilisel hetkel lihtsalt aega kiiresti ja õigesti reageerida, kuna ei olnud uue auto ja automaatkäigukastiga harjunud. Eelviidatud teeolud, ilmastikutingimused ning K.S vähene sõidukogemus automaatkäigukastiga sõidukiga pidid K.S suunama olema liikluses eriti tähelepanelik ning vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab tal õigeaegselt reageerida ning vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Just seetõttu, et K.S ei järginud
lõikes 1 sätestatut, st ei hoidnud sõidukite tihedas rivis eelkirjeldatud tingimustes liikudes temast eespool liikunud sõidukiga piisavat pikivahet, toimuski väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas liiklusõnnetus. Väärteomaterjalidest ei nähtu, et xxxx juht oleks pidurdanud pahatahtlikult või liiklusnorme eiravalt. Vastupidi, asjas kogutud tõendid kinnitavad, et xxxx juht käitus liikluskorda arvestavalt, st jälgis tihedas liiklusvoolus sõites eespool liikuvaid sõidukeid ning õigeaegse hoo mahavõtmise ja pidurdamisega vältis ise otsasõitu tema ees vasakpööret sooritanud sõidukile. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult K.S , kui ta oleks hoolsalt ja tähelepanelikult jälginud teeolusid, teisi sõidukeid ja valinud sellise pikivahe, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees kiirust vähendanud sõidukile xxxx. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et K.S poolt
lg 1 tuleneva liiklusnõude täitmata jätmise tõttu toimus liiklusõnnetus, mis tõi kaasa varalise kahju xxxx OÜ-le ja T Z ning tervisekahjustused T Z. Puuduvad tõendid, mis toetaksid kaebuse esitaja arvamust, justkui oleks T Z sõidu ajal turvavöö lahti olnud ning mis annaks aluse kaaluda, kas tekkinud tervisekahjustus on põhjuslikus seoses K.S poolt
K.S menetlusaluse isikuna antud ütlustest nähtub, et xxxx juht vastas talle, et jõudis juba turvavöö lahti võtta. Kohtu hinnangul on taoline xxxx juhi väide usutav. K.S on ise andnud ütlusi, et selleks ajaks, kui ta xxxx juhti kontrollima läks, oli xxxx juht juba helistanud 112. Järelikult ajavahemik, mil toimus kokkupõrge ning mil K.S jõudis xxxx, oli piisavalt pikk turvavöö lahtitegemiseks. Ka xxxx juhil tuvastatud kerge tervisekahjustus annab aluse uskuda, et sõidu ajal oli T Z turvavöö kinni, vastupidisel juhul oleks ka tema vigastused võinud olla palju tõsisemad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K.S realiseeris
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohtul puuduvad andmed, et K.S oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab K.S käitumist pidada hooletuks KarS § 18 lg 3 mõttes, st isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks K.S kogenud sõidukijuhina (kaebuse kohaselt on juhiluba olnud 17 aastat) pidanud ette nägema, et jättes tiheda liiklusega teel temast eespool oleva sõidukiga piisava pikivahe hoidmata, rikub ta liiklusnõudeid, millest tulenevalt võib tekkida kahju, sealjuures ettevaatamatusest ka tervisekahjustus. Seda enam, et liiklusõnnetuse toimumise kohas olid teetööd, mis oleks vastutustundliku juhi käitumist mõjutanud olema tähelepanelikum ja hoolsam Kuna K.S ei hoidnud vajalikku pikivahet, realiseeris ta ka
lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Eeltoodust K.S käitumine sisaldab
lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks (karistusregistri andmetel on K.S varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik, lk 26). Rahatrahvi määramisel on selle keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras K.S-ile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot, mis jääb järelikult alla sanktsiooni keskmise määra. Hinnates K.S süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid. Antud liiklusõnnetuses on kohtuväline menetleja tuvastanud väärteokoosseisu realiseerimise ainult K.S poolt ning kohus nõustus sellega. Suhtudes päevasel ajal tiheda liiklusega kohas, kus toimuvad ka teetööd, hooletult liiklusnõuete täitmisesse, püsib alati oht kellegi elu ja vara kahjustamises. Antud juhul said 7 liiklusõnnetuse tagajärjel varalise kahju xxxx OÜ ja T Z ning T. Z lisaks ka tervisekahjustuse, mistõttu saab menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmiseks. Kohtuvälise menetleja 16.07.2019 otsuses on märgitud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas on selgitatud, et lisaks menetlusaluse isiku süü tunnistamisele on karistuse mõistmisel arvestatud ka isiku tegevust peale liiklusõnnetust ja asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused, siis 16.07.2019 koostatud otsuses nimetatud asjaolud ei kajastu. Küll aga arvestab nimetatud asjaoludega kohus ja võtab arvesse, et K.S läks koheselt pärast kokkupõrget xxxx juhi juurde ning tundis huvi tema heaolu suhtes. Taoline käitumine näitab, et kaebuse esitajale läheb tema poolt toimepandu korda ning tema väärtushinnangud on ohutut liiklemist ja kaaskodanike turvalisust toetavad. Seda kinnitab ka asjaolu, et K.S on pikk juhtimisstaaž ning puuduvad andmed, et teda oleks varem süütegude toimepanemise eest karistatud. Ka kaebuses loetletud asjaolud, mis võisid K.S hinnangul avarii põhjustada, näitavad, et K.S on enda käitumist pärast avariid tõsiselt analüüsinud ning järelikult mõistnud, mida enda käitumises edasiste rikkumiste vältimiseks muuta. Samuti arvestab kohus raskendavate asjaolude puudumist ning kohtus tuvastatut, et subjektiivselt koosseisult pani K.S teo toime ettevaatamatuse kergeimas vormis, s.o hooletusest. Ka on K.S varem karistamata isik, mis näitab, et ta ei ole süstemaatiline liiklussüütegude toimepanija või väljakujunenud käitumisega isik ning on alust uskuda, et karistuse mõistmine tunduvalt alla keskmist määra on piisav, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada K.S
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Selline karistus on kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Samuti arvestab see üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega ka ettevaatamatusest toime pandud väärtegudele, mõjutades sellega kõiki liiklejaid olema liikluses hoolsam ja teisi liiklejaid arvestav. Kohtunik / /
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.