4-19-3204/13

4-19-3204 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOSA Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

1. juuli 2019, Tallinn 4-19-3204 (2317,19,003677) Elina Elkind Berit Paluoja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 15.05.
2. a otsus väärteoasjas nr 2317,19,003677, millega O.A karistati LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks O.A – isikukood: XXX; elukoht: xxx; töökoht: xxx, Eesti Vabariigi kodanik Indrek Repnau, Repnau Õigusbüroo OÜ Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 15.05.
4. a otsus väärteoasjas nr 2317,19,003677 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas.
5. Teha tühistatud osas uus otsus ja karis tada O.A LS § 224 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
6. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
7. Rahuldada menetlusaluse isiku kaitsja kaebus osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD 1 4-19-3204 Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
8. juulil 2019 kell 12.
9. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. 15.05.2019 koostatud otsusega karistati O.A selle eest, et 23.04.2019 kell 09:40 Tallinnas, xxx juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg-s 3 sisalduvat keeldu ja pani sellega toime LS § 224 lg-s 2 kirjeldatud väärteo. Teda karistati 6 kuu pikkuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega.
11. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Kohtuistungil O.A kahetses tegu ja palus karistust vähendada. Kaitsja palus karistust vähendada ja mõista isikule karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks-kolmeks kuuks, kuna isik vajab juhtimisõigust oma tööülesannete tõttu.
12. Kohtuväline menetleja nõustus menetlusaluse isiku karistuse vähendamisega vaid kuni 4 kuuni, sest kõik eelnevad väärteokaristused rahatrahvide näol on jäetud tasumata ja isikul on kehtiv karistus KarS § 424 järgi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist.
14. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. O.A tunnistas kohtuistungil teo toimepanemist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et O.A kõrvaldati sõiduki xxx juhtimiselt
15. aprillil 2019 kell 9.40 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükki ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati
16. aprillil 2019 kell 9.51 kuni 9.55 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 ESE nr ARDM0085 (taatlemistunnistuse nr TTRC-18-00158). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,61 ja 0,58 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0, 53 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendeid, järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,53 mg alkoholi ühe liitri kohta. 2 4-19-3204
17. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0, 53 mg/l, pidi O.A aru saama, et ta viibib juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et ta oli õhtul joonud mitu kanget õlut. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Seega leiab kohus, et O.A asus mootorsõidukit juhtima kavatsetult. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
18. Vastavalt LS § 224 lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo. KARISTUS
19. LS § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
20. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on mitu kehtivat väärteokaristust ja kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Sellest järeldub, et kergemaliigiline karistus rahatrahvi näol soovitud mõju ei avalda ning isik jätab rahatrahvid lihtsalt tasumata. Lisaks on isikul kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 eest. Seega leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendanud ning tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.
21. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurus sõltub alkoholisisalduse määrast, mis praegusel juhul on LS § 224 lg 2 määrasid (0,25–0,74) vaadates keskmine. Isik on avaldanud kahetsust ja kohus peab kergendava asjaoluga võimalikuks arvestada. Kuigi menetlusalune isik on selgitanud, et mootorsõiduki juhtimisõigus on talle vajalik seoses tööülesannete täitmisega (töömeeste ja tööriistade vedu ning hinnapakkumiste võtmine), nähtus siiski tema ütlustest, et neid ülesandeid on võimalik usaldada ka teisele töötajatele ning karistus põhjustab menetlusalusele isikule vaid teatud ebamugavusi. Seega leiab kohus, et isikule määratud karistust saab mõnevõrra vähendada, muuta kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ja määrata karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 3