lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Veera Kremez Süüdistatav F.I eluk XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, ei tööta , varem kriminaalkorras korduvalt karistatud: 1) 24.03.2006 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7; § 209 lg 2 p 1, 3 - § 25 lg 2 järg; 2) 04.10.2007 Tartu Maakohtu poolt
järgi; 3) 25.10.2011 Tartu Maakohtu poolt
järgi; 4) 14.11.2011 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi; 5) 03.10.2013 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi; 6) 31.03.2015 Harju Maakohtu poolt mõisteti
lg 2 p 5, 9 järgi vangistusega 1 aasta 9 kuud,
pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi F.I 6 (kuus) kuud vangistust.
MS § 238 lg. 2 kohaselt F.I-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada F.I suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 11.02.2016.a. Välja mõista F.I-lt riigituludesse sundraha 322,50 eurot ja menetluskulud 144 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Osamaksete suurus, tasumise graafik ja makserekvisiidid on märgitud kohtuotsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos, mis edastatakse koos maksegraafiku ja viitenumbriga kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel isiku poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või isiku kinnipidamiskohta. Menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD F.I on kohtu alla antud süüdistatuna
lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna uuesti 11.02.2016 kella 18:10 ajal viibides Tallinnas Randvere tee 115 asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OG Elektra AS-le kuuluvat kaupa kokku summas 223 eurot, nimelt: 4 pakki geelkapsleid Ariel kogumaksumusega 19,92 eurot, 6 pakki pähkleid Germund kogumaksumusega 35,88, 4 pakki mandleid Germund kogumaksumusega 23,92 eurot, 5 pakki india pähkleid kogumaksumusega 29,90 eurot, 3 pakki pistaatsia pähkleid kogumaksumusega 9,72 eurot, 3 pakki pistaatsiapähkleid kogumaksumusega 11,94, 1 tudengieine maksumusega 4,98 eurot, 5 pakki aprikoose kogumaksumusega 26,90 eurot, 8 pakki pistaatsiapähkleid kogumaksumusega 59,84 eurot, pani nimetatud kauba kaasas olevatesse kottidesse, möödus kassast ning väljus kaubaga müügisaalist, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi F.I tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Süüdistatav F.I tunnistas ennast inkrimineeritavas kuriteos täielikult süüdi, kahetses varguse toimepanemist ning selgitas, et läks 11.02.2016 umbes kella 18 paiku Tallinnas, Pirita linnaosas asuvasse Grossi kauplusesse, et midagi varastada, sest rahapuudus oli suur. Tal oli kaasas spordikott ja seljakott, nendesse kottidesse pani ta kaupluses pähkleid ja kuivatatud puuvilju ning 4 karpi geelkapsleid. Seejärel möödus ta kauba eest tasumata kassadest. Peale kassadest möödumist kutsus turvatöötaja ta turvaruumi, kus turvatöötajad leidsid kottidest varastatud kaubad, kohale kutsuti politsei (tl 65). Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et F.I süü varguse toimepanemises on täielikult tõendatud. Peale süü täieliku omaksvõtu tõendavad F.I süüd AS OG Elektra avaldus, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, tunnistaja XXX ütlused ja kirjalikud tõendid. AS OG Elektra avaldus 11.02.2016 ja õigusrikkuja üleandmise akt tõendavad, et 11.02.2016 kella 18.10 ajal varastas meesterahvas Tallinnas, Randvere tee 115 asuvast kauplusest kaupu (pähkleid, mandleid, kuivatatud puuvilju ja geelkapsleid Ariel) kokku 223 euro väärtuses. Kaup on tagastatud kauplusele. Õigusrikkuja anti üle politseile (tl 2-4). Põhja Prefektuuri politseiametniku poolt 11.02.2016 koostatud isikusamasuse protokolli kohaselt oli kinnipeetud isikuks F.I ik XXX (tl 11-13). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti F.I kinni varguse katses kahtlustatuna Tallinnas, Randvere tee 115 11.02.2016 (tl 16-20). Tunnistaja XXX ütlused tõendavad, et töötades Tallinnas, Randvere tee 115 asuvas Grossi kaupluses nägi ta 11.02.2016 kella 17.40 paiku videokaamerate abil noormeest, kes pani müügisaalis kaupu kaasasolnud seljakotti ja spordikotti ning möödus kella 18.10 ajal kassadest, jättes kaupade eest tasumata. Mees peeti peale kassast möödumist kinni ja kaup tagastati rikkumatult kauplusele (tl 5-9). Karistusregistri teatise kohaselt on F.I 7 kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ja 34 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse rikkumiste ja varavastaste väärtegude eest (tl 23-36). F.I on varavastaseid kuritegusid toime pannud süstemaatiliselt. Seda kinnitavad kohtuotsused: Harju Maakohtu 31.03.2015.a otsusega mõisteti F.I süüdi
F.I on varavastaste kuritegude eest süüdi mõistetud ka Harju Maakohtu 03.10.2013 ja 14.11.2011 otsustega (tl 51-56). Karistusregistri andmete kohaselt on F.I korduvalt karistatud varavastaste väärtegude eest ka 18.09.2015, 17.11.2015 ja 25.11.2015.a (tl 25-26). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud F.I elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et
lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-66-13). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (
) kui ka väärteona (
). Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et F.I isikuna, kes on va rem korduvalt toime pannud süütegusid võõra vara vastu, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega pani F.I toime võõra vallasasja varguse katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks piisavaks vahendiks F.I mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. Karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades ei ole põhjendatud varasemalt korduvalt vangistusega karistatud isiku karistamine rahalise karistusega. Ka ei ole kohus veendunud, et rahaline karistus oleks F.I poolt täidetav, sest ta ei tööta ning tal on tasumata rahatrahvid varasemate väärtegude toimepanemise eest F.I vabanes viimase karistuse kandmiselt 26.11.2015.a ning juba mõne kuu möödumisel pani ta toime uue varavastase kuriteo. On ilmne, et F.I ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades F.I isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). F.I kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, vargus jäi katsestaadiumisse, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Süüdistatav taotles jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata. Kohus leiab, et selline taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna karistuse eesmärkide saavutamist F.I osas ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel. Riigikohus on korduvalt (vt Riigikohtu 18.04.2011 lahend asjas nr 3-1-1-18-11, p 8.2) väljendanud seisukohta, et
§-de 73 ja 74 järgi karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. F.I on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid on ilmne, et karistused ei ole saavutanud eesmärki. F.I pani vähem kui kolme kuu möödumisel eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest uuesti toime varavastase kuriteo. Arvestades toimepandud kuritegude rohkust, laadi ja intensiivsust, leiab kohus, et süüdistatav ei suuda vabaduses jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata ning karistuse eesmärki võimalik saavutada üksnes selliselt, et F.I-le mõistetakse reaalne vangistus. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus F.I suhtes jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. kuni kohtuotsuse Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kuna F.I ei ole vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, siis peab kohus peab põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.