lg 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav N.D Elukoht: registrijärgne xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelikult elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel-eesti keel, ei tööta, süüks arvatav teo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata, väärteokorras omas ühte kehtivat karistus t, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.04.2011 (tl 23) Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.D
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita karistus Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-17104 mõistetud karistusega, mis on 1 (üks) aasta vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista N.D-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha N.D poolt Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuse alusel osaliselt ärakantud karistus, s.o 3 (kolm) kuud vangistust. N.D kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa on 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust. 1
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud liitkaristuse ärakandmata osast 9 (üheksa) kuu vangistuse osas N.D on ja jääb tingimisi vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuses kriminaalasjas nr 1-10-17104 määratud tingimustel ja tähtajaks. Ülejäänud osa N.D liitkaristuse ärakandmata osast, s.o 4 (neli) kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui N.D 2 (kaks) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada N.D käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel.
lg 2 p 7 alusel kohustada N.D käitumiskontrolli perioodil mitte suhtlema xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata N.D Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sisse nõuda N.D-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 654 (kuussada viiskümmend neli) eurot 50 senti vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest; 3) ekspertiisitasu 14 (neliteist) eurot; 4) paljunduskulu 3 (kolm) eurot 03 senti; 5) postikulu 3 (kolm) eurot 08 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul ning kohustada N.D tasuma igakuiselt hiljemalt 06-ks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust menetluskulude katteks vähemalt 92,47 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. N.D suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Jätta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs lähenemiskeelu kohaldamiseks läbi vaatamata. Kannatanul on KrMS § 310 lg 3 tulenevalt õigus esitada taotlus VÕS § 1055 alusel tsiviilkohtumenetluse korras. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult 2
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde. Prokurö märkis, et
kaitstavaks õigushüveks on avalik kord ning sellega kaitstakse põhiseaduslikku õigust PS § 33 tulenevat kodu puutumatust. N.D on oma käitumisega realiseerinud
N.D tegevuses puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada N.D käitumise intensiivsust ja järjepidevust. Prokurör taotles N.D süüdimõistmist
Mõistetav karistus tuleb
lg 1 ja § 65 lg 1 järgi liita Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega mõistetud karistusega ning eelmise kohtuotsuse alusel ärakantud karistus arvestada karistusaja hulka. Mõistetud karistusest 9 kuu vangistuse osas tuleb jätta N.D tingimuslikult vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012.a määratud tingimustel. Ülejäänud liitkaristuse osa tuleb jätta
lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata ja määrata uus katseaeg, mille jooksul tuleb N.D järgida kontrollnõudeid ja käesoleva otsusega määratavaid kohustusi. Prokurör ei näinud võimalust lähenemiskeelu kohaldamiseks, kuna KrMS § 3101 alusel saab lähenemiskeeldu kohaldada isikuvastase või alaealiste suhtes toimepandud kuritegude puhul. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxtaotles süüdistatav N.D suhtes lähenemiskeelu kohaldamist, et süüdistatav ei võiks teda edasiselt sõimata, tülitada ega temaga vestelda. Kuigi alates eelmise aasta novembrist ei ole süüdistatav N.D kannatanuga rääkinud, arvab kannatanu, et kui käesolev kohtuasi lõpeb, algab kõik otsast peale. Süüdistatav N.D selgitas kohtuistungil, et ta on süüdistusest aru saanud, ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav N.D keeldus ütluste andmisest ning seetõttu avaldati N.D kohtueelses menetluses antud ütlused, mida kohus käsitleb samuti otsuse põhjendavas osas. Süüdistatav N.D arvates ei ole lähenemiskeeld põhjendatud, kuna aasta jooksul ei ole tülitamist olnud, kuid ta arvab, et asjad oleks vaja kannatanuga siiski selgeks rääkida. Kaitsja leidis, et N.D suhtes on täidetud
Subjektiivse külje osas kaitsja arvates ei hinnanud N.D ise, sisenedes kannatanu korterisse, teo ühiskonnaohtlikkust või kuritegelikkust. N.D eksis
Kuigi N.D ei andnud ütlusi, on fakt, et N.D võis soovida 08.04.2011.a külastada teist korteriomanikku ja ta eeldas, et viimane on nõus tema külaskäiguga. Kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada eksimuse võimalust
Korter, kuhu süüdistatav sisenes oli talle võõras, N.D ei olnud xxxxxxxxxxxx korteri omanik ega ka selle seaduslikuks valdajaks AÕS § 34 lg 1 mõttes. Seda kinnitavad lisaks 5
lg 1 sätestatud kuriteokoosseis, on kaitsja siiski viidanud asjaolule, et N.D võinuks soovida külastada kannatanu elukaaslast xxxxxxxxxxxxxx ning eeldas, et nimetatu on nõus tema külaskäiguga. Esiteks on oluline osundada, et sisenemine on valdaja tahte vastane, kui ka üks kaasomanikest ei ole sellega nõus, st kannatanu kui üks kaasomanikest ei olnud andnud N.D-le volitust tema eluruumi sisenemiseks. Lisaks ei ole kohtu arvates sellise kahtluse olemasolu ka eluliselt usutav. Nimelt, kui N.D oleks soovinud külastada kannatanu elukaaslast xxxxxxxxxxxxxx, siis tuleb pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et korterisse sisenemisel tuleb üldjuhul eelnevalt oodata luba sisenemiseks (vastust koputusele või ukskellale vmt-le), seda ka üksteisega tihti suhtlevate inimeste puhul. Käesolevalt sellist luba N.D ei küsinud ega ka saanud. Teiseks ei ole kaitsja poolt osundatud asjaolu eluliselt usutav ka seetõttu, et esimesel korral kui N.D kannatanu korteri ukse taha läks, lõhkus ja karjus ta seal. Olukorras, kus inimene plaanib teisele külla minna ei pea kohus normaalseks käitumiseks üritamist omavoliliseks sisenemiseks ning seejärel ukse taga lõhkumist, sõimamist ja karjumist, eelkõige sellisel ebatsensuursel viisil ning sedavõrd intensiivselt, et ülemisel korrusel elav naaber helistab politseisse. Lisaks on väheusutav, et pärast eelviidatud käitumist antakse luba korterisse siseneda. Kannatanu ütlustest nähtus, et mitmeid aastaid tagasi on süüdistatav korra viibinud tema ja elukaaslase korteris, kui nad elasid 5-ndal korrusel. Kui kannatanu tuli töölt, vestles süüdistatav kannatanu elukaaslasega korteri koridoris. Kui kannatanu palus N.D lahkuda, sai ta sõimu osaliseks, kuid süüdistatav lahkus. N.D ja kannatanu elukaaslane tänaval küll tervitavad, kuna nad on pärit ühest kandist, kuid seda, et nad suhtleksid, kannatanu ei tea (protokoll lk 5). Seega nähtub kannatanu ütlustest, et süüdistatav ja kannatanu elukaaslane ei suhtle taoliselt, et N.D võinuks arvata, et teda kannatanu korterisse külla oodatakse. Eelkirjeldatud kannatanu ütlustest nähtuvalt oli xxxxxxxxxxxxxxxxxjuba varasemal korral nõudnud süüdistatava lahkumist enda korterist, mistõttu oli N.D põhjust eeldada, et üks korteri omanikest ei nõustu tema sealviibimisega. Kõige eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et N.D on toime pannud valdaja tahte 6
KARISTUS
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. N.D on sündinud 1970.a, seega on ta vanem kui 14-aastane. Kohtule ei ole käesolevas asjas esitatud ega kohus pole ka ise tuvastanud asjaolusid, mis seaks kahtluse alla isiku süüdivuse. Eelnevast tulenevalt on N.D süüvõimeline. Kaitsja on leidnud, et süüdistatav võis olla eksimuses
Kaitsja hinnangul käesoleval juhul võib olla tegemist keelueksimusega, kuna N.D soovis külastada kannatanu elukaaslast ning eksis, arvates, et kannatanu korterisse sisenemine ei ole tahtevastane. Kohus käsitles põhjalikult juba eelnevalt, miks ei ole arvestatav väide selle kohta, et süüdistatav võis eksida ning eeldada valdaja tahet kannatanu korterisse sisenemisel. Kohtu hinnangul võiks sellesisulist keelueksimust kaaluda olukorras, kus isikud suhtlevad tihedalt või on vahetult enne nn tahtevastast korterisse sisenemist kohtunud ning teinud vastavasisulise kokkuleppe, millest juhindudes võiks siseneja olla veendunud, et ta on oodatud. Käesoleval juhul ei ole sellist suhtlust olnud. Välistatud on ka sisenemisele eelnev varasem kokkulepe kannatanu elukaaslesega, kuna nagu nähtub kannatanu ütlustest on tema elukaaslane harva kodus, sest ta töötab välismaal ja ka käesolevalt oli ära. Lisaks avaldas kannatanu, et süüdistatavale pidi olema teada, et tema elukaaslane ei viibi parasjagu Eestis ja seda asjaolust, et tema autot ei ole maja ees (protokoll lk 4). Õige on ka prokuröri osundus asjaolule, et tegelikkuses ei olnud N.D ja kannatanu vahel välja kujunenud sellist suhtlust, mille pinnalt pidanuks süüdistatav saama mingilgi määral uskuda, et ta võiks olla kannatanu korteris oodatud.
lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. N.D sai aru oma teo keelatusest, s.t ei tegutsenud eksimuses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav N.D suhtes ei esine süüd välistavaid asjaolusid ega ole alust ka
lg 2 järgi karistuse kergendamiseks
N.D on süüdi talle
lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige N.D süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et N.D süü kuriteo toimepanemisel on suur. Seda kinnitab tema käitumise intensiivsus ning asjaolu, et kui esimesel korral süüdistatav korterisse ei pääsenud, hakkas ta kannatanut ebatsensuursete väljenditega sõimama ning see ei takistanud tal mõne aja pärast hiljem proovimast. Siinjuures ei pea kohus määravaks asjaolu, et süüdistatav sai astuda korterisse vaid mõne sammu. Eelduslikult ei olnud N.D taganemise põhjuseks see, et ta sooviski vaid kannatanu korteri ust avada vms, vaid teda ehmatas politseiametnike viibimine kannatanu korteris. Ühiskonnas ei saa aktsepteeritavaks pidada sellist käitumist, kus keegi võib tungida ebaseaduslikult kellegi koju ning riivata sellega tema põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. 7
Käesoleva teo toimepanemise ajaks ei olnud süüdistatav N.D kriminaalkorras karistatud. Asjaolu, et praeguseks ajaks on süüdistatav N.D karistatud kriminaalkorras kahel korral (tl 17) ei saa kohtu arvates karistuse mõistmisel süüdistatav N.D kahjuks arvestada. Küll peaks kohus põhjendatuks arvestada karistuse mõistmisel teo toimepanemise ajaks kehtivaid väärteokaristusi. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt oli süüdistatav N.D suhtes kuriteo toimepanemise ajal jõustunud väärteoasjas nr 4-09-17965 10.06.2010.a kohtuotsus. Nimetatud jõustumise aeg ei ole aga õige, kuna viidatud maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 04.05.2011.a otsusega väärteoasjas nr 3-1-1-33-11 (tl 6-11). Seega tuleb toimiku materjalidest tulenevalt lugeda süüdistatav kuriteo toimepanemisele eelnevalt ka väärteokorras karistamata isikuks. Muude varasemate karistuste kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Eeltoodut ning karistuse eri-ja üldpreventiivseid eesmärke arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatav N.D tuleb karistada vangistusega alla
2 N.D on Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega mõistetud süüdi
järgi ning karistatud 1 aasta pikkuse vangistusega, millest on määratud kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud karistusest 9 kuud vangistust ei ole
lg 1,2 alusel täitmisele pööratud, kui N.D ei pane 2-aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab
§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi (tl 26-27). Kuna N.D Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega süüdimõistmine on olnud pärast käesolevas kriminaalasjas toimepandud tegu, tuleb süüdistatav N.D-le moodustada liitkaristus
lg 1 ja § 64 lg 1 järgi ning Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega ärakantud karistus 3 kuud vangistust tuleb liitkaristusest maha arvata. Kuivõrd N.D-le otsustati Harju Maakohtu lahendiga ülejäänud karistus 9 kuud vangistust täitmisele mitte pöörata 2 -aastase katseaja jooksul, tuleb N.D mõistetavast liitkaristusest 9 kuu vangistuse osas jätta tingimuslikult vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuses ettenähtud tingimustel. Kuna N.D ei olnud teo toimepanemise ajal varasemalt kriminaalkorras karistatud ning teo toimepanemisest möödunud rohkem poolteist aastat peab kohus põhjendatuks kohaldada ka käesoleva kuriteo toimepanemise eest mõistetava vangistuse o sas
lg 1,3 sätteid ning vabastada ta ka liitkaristuse ülejäänud osast tingimisi, kuid seda käesoleva otsusega määratavatel tingimustel ja tähtajaks. Lisakohustustena peab kohus põhjendatuks määrata N.D-le
lg 2 p 7 sätestatud kohustuse mitte suhelda xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning
lg 2 p 8 sätestatud kohustuse osalema sotsiaalabiprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Siinjuures ei pidanud kohus põhjendatuks prokuröri taotlust määrata N.D-le
lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitama alkoholi, kuna käesoleval juhul ei ole alust olla veendunud, et süüdistatav N.D kuriteo toimepanemise põhjuseks oli temal tuvastatud alkoholijoove, kuigi kohus ei kahtle asjaolus, et tegemist võis olla ühe indikaatoriga teo toimepanemiseks. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt võis süüdistatav N.D teo toimepanemise põhjuseks olla asjaolu, et kannatanu oli valmis andma eelmises süüdistatav N.D suhtes läbiviidud kriminaalmenetluses tunnistajana ütlusi. Seega on kannatanu ütluste kohaselt ka süüdistusele järgneva aja jooksul süüdistatav kannatanut tülitanud, ähvardanud kätte maksta ning uksest möödudes löönud vastu ust (protokoll lk 4). Lisaks sellele on kohtu arvates efektiivsem määrata N.D-le kohustuseks läbida sotsiaalabiprogramm, kus tegeletakse alkoholi liigse 8
lg 2 p 7 alusel N.D-le lisakohustuse mitte suhelda xxxxxxxxxxxxxxxxxxa, ei ole täiendavalt lähenemiskeelu kohaldamine kohtu h innangul põhjendatud, kuna nimetatud lisakohustus sisaldab endas ka keeldu kannatanu kõnetamiseks. MENETLUSKULUD Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 435 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9), postikulu 3,08 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 10), paljunduskulu 3,03 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 5), riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kaitsjale makstu summas 673,70 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Eelnimetatud menetluskulude üle vaidlust ei olnud. Kohus leiab, et need tulenevad seadusest, kulude suurus on tõendatud ja põhjendatud ning KrMS § 180 lg 1 tulenevalt tuleb need sisse nõuda süüdimõistetult. Kaitsja taotles menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, kuna süüdimõistetu on registreeritud töötuna ja tal on raske majanduslik olukord. Kaitsja esitas nimetatud olukorra kinnituseks 2 väljavõtet N.D kontodest ning töötu individuaalse tööotsimiskava. Kohus ei pea põhjendatuks kaitsja taotlust jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda. Kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi esitatud kontode väljavõtted ning töötu individuaalne tööotsimiskava isiku halba majanduslikku seisu. Kohtule esitatud Swedbank kahe erineva konto väljavõttelt, mis kajastavad vaid viimase viie kuu pikkus perioodi, nähtub laekumine Jõgeva Linnavalitsuselt toimetulekutoetusena ning täituri poolt mittearestitava summa tagastused. Kuid nimetatud, lühikese ajaperioodi kohta käivate, ühest pangast pärinevate väljavõtete alusel ei saa võtta seisukohta, et isikul varalised vahendid puuduvad ning menetluskulude hüvitamine käiks talle ilmselt üle jõu. Lisaks ei tähenda kohtu arvates töötus seda, et tal puudub igasugune sissetulek. Nii on varasemalt N.D avaldanud, et ta töötab juhutöödel metsas (tl 43, kahtlustatavana ülekuulamise protokoll). Seega ei ole põhjendatud järeldada, et N.D sissetulekud üldse puuduvad. Samas peab kohus põhjendatuks kaitsja taotlust menetluskulude osade kaupa tasumisele määramiseks. Arvestades menetluskulude suurust ja võimalikest juhtöödest saadava sissetuleku juhuslikku laadi, oleks kogu menetluskulu ühe maksena tasumine süüdimõistetule ilmselgelt ebamõistlikult koormav. Sundtäitmisel lisanduks sellele veel täituritasu. Seega on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ositi kulude hüvitamise osas. Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.