← Eesti

1-11-6220/27

Obsah (12)§ 266§ 65§ 74§ 75§ 64§ 39§ 32§ 33§ 60§ 56§ 57§ 331

Kriminaalasi nr 1-11-6220 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07 detsember 2012. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6220 (11260101426) Kohtunik

§ 266

lg 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav N.D Elukoht: registrijärgne xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelikult elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel-eesti keel, ei tööta, süüks arvatav teo toimepanemise ajal kriminaalkorras karistamata, väärteokorras omas ühte kehtivat karistus t, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 21.04.2011 (tl 23) Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.D

§ 266

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita karistus Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-17104 mõistetud karistusega, mis on 1 (üks) aasta vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista N.D-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha N.D poolt Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuse alusel osaliselt ärakantud karistus, s.o 3 (kolm) kuud vangistust. N.D kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa on 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust. 1

(10)

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud liitkaristuse ärakandmata osast 9 (üheksa) kuu vangistuse osas N.D on ja jääb tingimisi vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuses kriminaalasjas nr 1-10-17104 määratud tingimustel ja tähtajaks. Ülejäänud osa N.D liitkaristuse ärakandmata osast, s.o 4 (neli) kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui N.D 2 (kaks) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada N.D käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel.

§ 75

lg 2 p 7 alusel kohustada N.D käitumiskontrolli perioodil mitte suhtlema xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata N.D Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sisse nõuda N.D-lt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 654 (kuussada viiskümmend neli) eurot 50 senti vandeadvokaat Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest; 3) ekspertiisitasu 14 (neliteist) eurot; 4) paljunduskulu 3 (kolm) eurot 03 senti; 5) postikulu 3 (kolm) eurot 08 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul ning kohustada N.D tasuma igakuiselt hiljemalt 06-ks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust menetluskulude katteks vähemalt 92,47 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. N.D suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Jätta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs lähenemiskeelu kohaldamiseks läbi vaatamata. Kannatanul on KrMS § 310 lg 3 tulenevalt õigus esitada taotlus VÕS § 1055 alusel tsiviilkohtumenetluse korras. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult 2

(10)teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise järel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates 31. detsembrist 2012.a. SÜÜDISTUS N.D süüdistatakse selles, et tema 08.04.2011 kella 20:55 ajal Jõgeva linnas xxxxxxxxxxxx trepikojas peksis vastu xxxxxxxxxxxxxxxxx korteri nr xx lukustatud ust ja karjus korduvalt: „Sa kuradi lits, ma löön su maha” ning vajutas ukselinki alla püüdes korterisse siseneda ning seejärel, jätkuva kuriteona kella 21:05 ajal avas xxxxxxxxxxxxxxxxx korteri nr xx lukustamata ukse ning tungis ebaseaduslikult, s.o valdaja xxxxxxxxxxxxxxxxx tahte vastaselt korteri nr xx koridori, millega rikkus Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 33 s.t kodu puutumatust. Seega N.D, tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, pani toime

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde. Prokurö märkis, et

§ 266

kaitstavaks õigushüveks on avalik kord ning sellega kaitstakse põhiseaduslikku õigust PS § 33 tulenevat kodu puutumatust. N.D on oma käitumisega realiseerinud

§ 266lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu.

N.D tegevuses puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada N.D käitumise intensiivsust ja järjepidevust. Prokurör taotles N.D süüdimõistmist

§ 266lg 1 järgi ning karistamist vangistusega.

Mõistetav karistus tuleb

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 järgi liita Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega mõistetud karistusega ning eelmise kohtuotsuse alusel ärakantud karistus arvestada karistusaja hulka. Mõistetud karistusest 9 kuu vangistuse osas tuleb jätta N.D tingimuslikult vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012.a määratud tingimustel. Ülejäänud liitkaristuse osa tuleb jätta

§ 74

lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata ja määrata uus katseaeg, mille jooksul tuleb N.D järgida kontrollnõudeid ja käesoleva otsusega määratavaid kohustusi. Prokurör ei näinud võimalust lähenemiskeelu kohaldamiseks, kuna KrMS § 3101 alusel saab lähenemiskeeldu kohaldada isikuvastase või alaealiste suhtes toimepandud kuritegude puhul. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxtaotles süüdistatav N.D suhtes lähenemiskeelu kohaldamist, et süüdistatav ei võiks teda edasiselt sõimata, tülitada ega temaga vestelda. Kuigi alates eelmise aasta novembrist ei ole süüdistatav N.D kannatanuga rääkinud, arvab kannatanu, et kui käesolev kohtuasi lõpeb, algab kõik otsast peale. Süüdistatav N.D selgitas kohtuistungil, et ta on süüdistusest aru saanud, ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav N.D keeldus ütluste andmisest ning seetõttu avaldati N.D kohtueelses menetluses antud ütlused, mida kohus käsitleb samuti otsuse põhjendavas osas. Süüdistatav N.D arvates ei ole lähenemiskeeld põhjendatud, kuna aasta jooksul ei ole tülitamist olnud, kuid ta arvab, et asjad oleks vaja kannatanuga siiski selgeks rääkida. Kaitsja leidis, et N.D suhtes on täidetud

§ 266lg 1 sätestatud süüteokoosseis, eelkõige objektiivse külje poolest.

Subjektiivse külje osas kaitsja arvates ei hinnanud N.D ise, sisenedes kannatanu korterisse, teo ühiskonnaohtlikkust või kuritegelikkust. N.D eksis

§ 39mõttes.

Kuigi N.D ei andnud ütlusi, on fakt, et N.D võis soovida 08.04.2011.a külastada teist korteriomanikku ja ta eeldas, et viimane on nõus tema külaskäiguga. Kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada eksimuse võimalust

§ 39lg 2 3

(10)järgi, samuti asjaolu, et teo toimepanemise aja seisuga oli N.D karistamata isik ja omas väärteokorras kehtivat karistust. Kaitsja leidis, et N.D süü ei ole suur, kuna ta avas korra korteriukse, sisenes ühe sammu ja kohe väljus. Kaitsja hinnangul ei ole lähenemiskeelu kohaldamine põhjendatud, kuna viimase aasta jooksul on olukord paranenud ja ohtu kannatanu julgeolekule ei ole. Kuna N.D maksevõime on väike, palus kaitsja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja väljamõistetavaid menetluskulusid võimaldada tasuda ositi 1 aasta jooksul. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Kohtuistungil uuritud tõendite põhjal on tuvastatud asjaolu, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx elab ja süüdistatav N.D sageli viibib xxxxxxxxx, Jõgeva linnas. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et tema ja tema elukaaslase kaasomandis on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx1 (protokoll lk 4). Süüdistatav vastas prokuröri küsimustele oma elukoha kohta, et ta on sisse kirjutatud xxxxxxxxxxxx, aga tegelikult elab ta üürikorteris xxxxxxxxx (protokoll lk 2). Tuvastamist on leidnud fakt, et süüdistatav N.D viibib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. korrusel asuvas korteris ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris (protokoll lk 3). Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et 08.04.2011.a oli xxxxxxxxxxxxxxxxxkoos oma 5-aastase lapsega kodus. Korteri välistrepikotta avanev metallist välisuks oli lukustatud. Kui xxxxxxxxxxxxxxxx oli lapse vanni pannud, nägi ta välisukse lingi allavajutamist. Seejärel algas uksele prõmmimine ja ebatsensuursete väljendite karjumine. Hääle järgi tundis kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx karjuja ja lõhkuja ära – see oli süüdistatav N.D . Mingil hetkel jäi vaikseks ja kannatanu kuulis, et süüdistatav N.D läks ära (protokoll lk 3-4). Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx kirjeldatut kinnitab ka tunnistaja xxxxxxxxxxx, kes elab xxxxxxxxxxxx, s.o 3. korrusel asuvas korteris. Süüdistuses märgitud kuupäeval kella 21 paiku kuulis ta trepikojas löömist rusika või jalaga vastu metallust ja röökimist. Hääle järgi sai tunnistaja aru, et tegemist on süüdistatav N.D-ga. Tunnistaja helistas seejärel politseisse, kuna röökimine oli võigas. Seda, keda süüdistatav N.D sõimab, tunnistaja kohe aru ei saanud (protokoll lk 5-6). Tõendina on esitatud patrullileht, mille kohaselt olid 08.04.2011.a kella 20.00 kuni 08.00 ajal patrullitoimkonnas politseiametnikud xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx. Patrullilehe järgi saadi kell 20.57 väljakutse xxxxxxxxxxxx – N.D lärmab koridoris. N.D puhus indikaatorvahendit kasutades 1,17 mg/l. Nõuab arstlikku ekspertiisi. Kell 21.34 võetud Jõgeva haiglas vereproov. /…/ N.D viidud kainenema ja ülekuulamine Rohu tn 6 (tl 12). Seega kinnitab ka eelviidatud patrullileht ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxa ütlusi selle kohta, et nad tundsid hääle järgi ära xxxxxxxxx maja trepikojas lõhkuja ja karjujana N.D. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ning politseiametnikest tunnistajate xxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused järgnevalt asetleidnud sündmuste kohta on omavahel kooskõlas ning seega ka usaldusväärsed. Nii nähtub nimetatute ütlustest, et pärast politseiametnike saabumist tunnistaja xxxxxxxxxxxxväljakutse tegemist mindi kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx korterisse. Välistrepikotta sisenesid politseiametnikud nn 0-võtmega (avas tunnistaja xxxxxxxxxxx). Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt sisenes korterisse esmalt 4
(10)kannatanu, seejärel xxxxxxxxxxxxxing viimasena xxxxxxxxxxxxxxx, kes jäi välisuksele kõige lähemale (xxxxxxxxxxxxxxxx ütluste järgi umbes 1,5 m uksest). Kui nimetatud olid kannatanu korterisse sisenenud, pandi uks kinni, kuid ei lukustatud. Kannatanu ja tunnistajate ütluste kohaselt jõudsid nad korteris vestelda umbes 5 minutit, pärast mida sisenes kannatanu korterisse N.D – ta tõmbas ukse lahti ja astus sisse, ilma, et oleks uksele koputanud. Süüdistatav sõimas ja karjus midagi, kuid see oli seosetu jutt, millest täpselt aru ei saadud. Kui süüdistatav nägi politseinikke, hakkas ta korterist välja taganema. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx järgnes talle, et küsida selgitust toimuva kohta ja tuvastada, kas isik on alkoholi tarvitanud. Asjaolu, et N.D oli 08.04.2011.a joobeseisundis kinnitab esmalt indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt kasutati 08.04.2011.a kell 21.08 indikaatorvahendit LION SL 500 nr 13632A-391 ning mõõtetulemuseks saadi 1,17 mg/l kohta. Joobele viitavate tulemustena on ära märgitud silmade punetus, silma pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne arusaamatu, aja-, isiku- ja kohatajus esinevad häired, koordinatsioon väga häiritud, käitumine rahutu ja ärritunud (tl 13). Patrullilehe ning joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga on kooskõlas tunnistajate Üxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused, mille kohaselt ei olnud süüdistatav N.D nõus, et ta alkoholijoobes on ning tunnistajad toimetasid süüdistatav N.D ekspertiisi. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et süüdistatav N.D-lt võeti 08.04.2011.a kell 22.00 vereproov ning kontrolliti selles oleva etanoolisisaldust. Verest leiti etanooli 2,81 +/0,07 mg/g kohta (tl 14). 08.04.2011.a kell 22.05 on süüdistatav N.D suhtes koostatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 15). Kohus ei saa anda hinnangut süüdistatav N.D ütlustele, kuivõrd kohtuistungil kasutas N.D õigust keelduda ütluste andmisest. Sellest tulenevalt avaldati kohtuistungil KrMS § 294 p 1 alusel süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtueelses menetluses on süüdistatav N.D selgitanud, et tema ei ole kuritegu toime pannud ning ei soovi asja kohta ütlusi anda ega ühelegi küsimusele vastata (tl 43-44). Seega, kuna süüdistatav N.D on ka kohtueelses menetluses keeldunud ütluste andmisest, ei ole süüdistatav N.D ütlusi võimalik teiste tõenditega kõrvutada, v.a osas, kus süüdistatav N.D kinnitab, et ta ei ole kuritegu toime pannud. Kohtu hinnangul on sellesisuline süüdistatav N.D väide ümber lükatud kõikide teiste asjas kogutud ja uuritud tõenditega. KOHTU SEISUKOHT Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on leidnud tõendamist, et süüdistatav N.D süüdistuses märgitud ajal ja kohas esmalt üritas kannatanu korterisse siseneda, kuid kuna korteri välisuks oli lukustatud, siis see ei õnnestunud, mille järel ta peksis vastu kannatanu korteri ust ja karjus korduvalt: „Sa kuradi lits, ma löön su maha”. Teistkordsel katsel, s.o kella 21.05 ajal õnnestus tal kannatanu lukustamata eluruumi, st xxxxxxxxxxxsuvasse korterisse nrxx1 siseneda. Eelkirjeldatud süüdistatava tegevus on käsitletav jätkuva süüteona. N.D tegevused 08.04.2011.a kella 20.55 kuni 21.05 oli ajaliselt lähedased, suunatud sama objekti vastu ja samal viisil ning kantud ühtsest tahtlusest. Esimesel korral süüdistatav N.D ei õnnestunud kuritegu lõpule viia, kuna korteri uks oli lukustatud. Siinjuures peab kohus vajalikuks teha täpsustuse süüdistuse teksti osas. Kuigi süüdistuses märgitud faktilistest asjaoludest nähtuvalt on sissetungimise objektiks olnud korter, on süüdistusse kuriteo kvalifikatsiooni kirjeldusse ekslikult märgitud „hoone“. Kuna hoonena ei saa käsitleda majas asuvat korteriomandit, peab kohus oluliseks parandada selle eksituse, mis ei raskenda mingil viisil süüdistatava olukorda, ning lugeda õigeks

§ 266lg 1 ettenähtud alternatiivi „ruum“.

Korter, kuhu süüdistatav sisenes oli talle võõras, N.D ei olnud xxxxxxxxxxxx korteri omanik ega ka selle seaduslikuks valdajaks AÕS § 34 lg 1 mõttes. Seda kinnitavad lisaks 5

(10)kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustele ka süüdistatava enda selgitused. N.D kahtlustatavana ülekuulamise rakendamisel, millise protokolli kohus avaldas tulenevalt KrMS § 294 p 1, antud andmetest elukoha kohta nähtub, et ta elas kannatanuga ühes majas kuid teises korteris, s.o korter 57. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et käesolevalt ta enam eelnimetatud korteris ei ela, kuid käib külas enda lastel, kes elavad xxxxxxxxxxxxx kuhu on süüdistatav on jätkuvalt n-ö sisse kirjutatud. Seotust xxxxxxxxxxxxxkorteriga ta ei oma. Asjaolu, et N.D sisenes kannatanu korterisse selle omaniku tahte vastaselt ja sisenemine oli ebaseaduslik, on tõendatud kannatanu ja politseiametnikest tunnistajate ütlustega. Kannatanu ja tunnistajate xxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtus, et süüdistatav sisenes kannatanu korterisse koputamata ja selleks eelnevat nõusolekut ootamata. Kannatanu kinnitas, et N.D ei olnud kannatanu korterisse sisenemiseks luba (protokoll lk 4). Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli kannatanu N.D poolt loata korterisse sisenemisest häiritud. Kannatanu selgitas, et ta tundis ohtu ja oli paanikas, kui N.D esimest korda tema korteri ukse taga lõhkus ja karjus. Lisaks kannatanu ütlustele nähtub ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest, etxxxxxxxxxxxxxxxxxxoli juba eelnevalt väga hirmul ning kui süüdistatav korterisse tuli, ehmatas kannatanu silmnähtavalt (protokoll lk 7). Seega on tuvastatud juba eelnimetatud tõenditega, et korterisse sisenemiseks süüdistataval kannatanu luba ei olnud. Asjaolu, et süüdistatav ise samuti teadis, et ta ei ole kannatanu korterisse oodatud ning tal sisenemiseks luba puudub, kinnitab ka N.D käitumine peale seda, kui ta oli korterisse sisenenud – nähes seal politseiametnikke, taganes süüdistatav koheselt korterist välja. Kuigi kaitsja on nõustunud, et süüdistatava tegevuses on täidetud

§ 266

lg 1 sätestatud kuriteokoosseis, on kaitsja siiski viidanud asjaolule, et N.D võinuks soovida külastada kannatanu elukaaslast xxxxxxxxxxxxxx ning eeldas, et nimetatu on nõus tema külaskäiguga. Esiteks on oluline osundada, et sisenemine on valdaja tahte vastane, kui ka üks kaasomanikest ei ole sellega nõus, st kannatanu kui üks kaasomanikest ei olnud andnud N.D-le volitust tema eluruumi sisenemiseks. Lisaks ei ole kohtu arvates sellise kahtluse olemasolu ka eluliselt usutav. Nimelt, kui N.D oleks soovinud külastada kannatanu elukaaslast xxxxxxxxxxxxxx, siis tuleb pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et korterisse sisenemisel tuleb üldjuhul eelnevalt oodata luba sisenemiseks (vastust koputusele või ukskellale vmt-le), seda ka üksteisega tihti suhtlevate inimeste puhul. Käesolevalt sellist luba N.D ei küsinud ega ka saanud. Teiseks ei ole kaitsja poolt osundatud asjaolu eluliselt usutav ka seetõttu, et esimesel korral kui N.D kannatanu korteri ukse taha läks, lõhkus ja karjus ta seal. Olukorras, kus inimene plaanib teisele külla minna ei pea kohus normaalseks käitumiseks üritamist omavoliliseks sisenemiseks ning seejärel ukse taga lõhkumist, sõimamist ja karjumist, eelkõige sellisel ebatsensuursel viisil ning sedavõrd intensiivselt, et ülemisel korrusel elav naaber helistab politseisse. Lisaks on väheusutav, et pärast eelviidatud käitumist antakse luba korterisse siseneda. Kannatanu ütlustest nähtus, et mitmeid aastaid tagasi on süüdistatav korra viibinud tema ja elukaaslase korteris, kui nad elasid 5-ndal korrusel. Kui kannatanu tuli töölt, vestles süüdistatav kannatanu elukaaslasega korteri koridoris. Kui kannatanu palus N.D lahkuda, sai ta sõimu osaliseks, kuid süüdistatav lahkus. N.D ja kannatanu elukaaslane tänaval küll tervitavad, kuna nad on pärit ühest kandist, kuid seda, et nad suhtleksid, kannatanu ei tea (protokoll lk 5). Seega nähtub kannatanu ütlustest, et süüdistatav ja kannatanu elukaaslane ei suhtle taoliselt, et N.D võinuks arvata, et teda kannatanu korterisse külla oodatakse. Eelkirjeldatud kannatanu ütlustest nähtuvalt oli xxxxxxxxxxxxxxxxxjuba varasemal korral nõudnud süüdistatava lahkumist enda korterist, mistõttu oli N.D põhjust eeldada, et üks korteri omanikest ei nõustu tema sealviibimisega. Kõige eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et N.D on toime pannud valdaja tahte 6

(10)vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, mis on kvalifitseeritav

§ 266lg 1 järgi ettenähtud kuriteona.

KARISTUS

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

§ 33

kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. N.D on sündinud 1970.a, seega on ta vanem kui 14-aastane. Kohtule ei ole käesolevas asjas esitatud ega kohus pole ka ise tuvastanud asjaolusid, mis seaks kahtluse alla isiku süüdivuse. Eelnevast tulenevalt on N.D süüvõimeline. Kaitsja on leidnud, et süüdistatav võis olla eksimuses

§ 39mõttes.

Kaitsja hinnangul käesoleval juhul võib olla tegemist keelueksimusega, kuna N.D soovis külastada kannatanu elukaaslast ning eksis, arvates, et kannatanu korterisse sisenemine ei ole tahtevastane. Kohus käsitles põhjalikult juba eelnevalt, miks ei ole arvestatav väide selle kohta, et süüdistatav võis eksida ning eeldada valdaja tahet kannatanu korterisse sisenemisel. Kohtu hinnangul võiks sellesisulist keelueksimust kaaluda olukorras, kus isikud suhtlevad tihedalt või on vahetult enne nn tahtevastast korterisse sisenemist kohtunud ning teinud vastavasisulise kokkuleppe, millest juhindudes võiks siseneja olla veendunud, et ta on oodatud. Käesoleval juhul ei ole sellist suhtlust olnud. Välistatud on ka sisenemisele eelnev varasem kokkulepe kannatanu elukaaslesega, kuna nagu nähtub kannatanu ütlustest on tema elukaaslane harva kodus, sest ta töötab välismaal ja ka käesolevalt oli ära. Lisaks avaldas kannatanu, et süüdistatavale pidi olema teada, et tema elukaaslane ei viibi parasjagu Eestis ja seda asjaolust, et tema autot ei ole maja ees (protokoll lk 4). Õige on ka prokuröri osundus asjaolule, et tegelikkuses ei olnud N.D ja kannatanu vahel välja kujunenud sellist suhtlust, mille pinnalt pidanuks süüdistatav saama mingilgi määral uskuda, et ta võiks olla kannatanu korteris oodatud.

§ 39

lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. N.D sai aru oma teo keelatusest, s.t ei tegutsenud eksimuses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav N.D suhtes ei esine süüd välistavaid asjaolusid ega ole alust ka

§ 39

lg 2 järgi karistuse kergendamiseks

§ 60alusel.

N.D on süüdi talle

§ 266

lg 1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus

§ 56sätetest.

Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige N.D süüd, samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et N.D süü kuriteo toimepanemisel on suur. Seda kinnitab tema käitumise intensiivsus ning asjaolu, et kui esimesel korral süüdistatav korterisse ei pääsenud, hakkas ta kannatanut ebatsensuursete väljenditega sõimama ning see ei takistanud tal mõne aja pärast hiljem proovimast. Siinjuures ei pea kohus määravaks asjaolu, et süüdistatav sai astuda korterisse vaid mõne sammu. Eelduslikult ei olnud N.D taganemise põhjuseks see, et ta sooviski vaid kannatanu korteri ust avada vms, vaid teda ehmatas politseiametnike viibimine kannatanu korteris. Ühiskonnas ei saa aktsepteeritavaks pidada sellist käitumist, kus keegi võib tungida ebaseaduslikult kellegi koju ning riivata sellega tema põhiseaduslikku õigust kodu puutumatusele. 7

(10)Inimese kodu on tema privaatsfääriks, mida tuleb vastavalt PS §-le 33 kaitsta omavoli ja kolmandate isikute ebaseadusliku sekkumise eest. Eelnevast tulenevalt ja arvestades toimepandud teo asjaolusid ja riivatud õigushüve, ei pea kohus võimalikuks N.D karistada rahalise karistusega. Süüdistatav N.D tegevuses puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

§ 57ja § 58 mõttes.

Käesoleva teo toimepanemise ajaks ei olnud süüdistatav N.D kriminaalkorras karistatud. Asjaolu, et praeguseks ajaks on süüdistatav N.D karistatud kriminaalkorras kahel korral (tl 17) ei saa kohtu arvates karistuse mõistmisel süüdistatav N.D kahjuks arvestada. Küll peaks kohus põhjendatuks arvestada karistuse mõistmisel teo toimepanemise ajaks kehtivaid väärteokaristusi. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt oli süüdistatav N.D suhtes kuriteo toimepanemise ajal jõustunud väärteoasjas nr 4-09-17965 10.06.2010.a kohtuotsus. Nimetatud jõustumise aeg ei ole aga õige, kuna viidatud maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 04.05.2011.a otsusega väärteoasjas nr 3-1-1-33-11 (tl 6-11). Seega tuleb toimiku materjalidest tulenevalt lugeda süüdistatav kuriteo toimepanemisele eelnevalt ka väärteokorras karistamata isikuks. Muude varasemate karistuste kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Eeltoodut ning karistuse eri-ja üldpreventiivseid eesmärke arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatav N.D tuleb karistada vangistusega alla

§ 266lg 1 sätestatud sanktsiooni keskmist määra.

2 N.D on Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega mõistetud süüdi

§ 331

järgi ning karistatud 1 aasta pikkuse vangistusega, millest on määratud kohesele ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud karistusest 9 kuud vangistust ei ole

§ 74

lg 1,2 alusel täitmisele pööratud, kui N.D ei pane 2-aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab

§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi (tl 26-27). Kuna N.D Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega süüdimõistmine on olnud pärast käesolevas kriminaalasjas toimepandud tegu, tuleb süüdistatav N.D-le moodustada liitkaristus

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 järgi ning Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsusega ärakantud karistus 3 kuud vangistust tuleb liitkaristusest maha arvata. Kuivõrd N.D-le otsustati Harju Maakohtu lahendiga ülejäänud karistus 9 kuud vangistust täitmisele mitte pöörata 2 -aastase katseaja jooksul, tuleb N.D mõistetavast liitkaristusest 9 kuu vangistuse osas jätta tingimuslikult vabastatuks Harju Maakohtu 03.02.2012.a otsuses ettenähtud tingimustel. Kuna N.D ei olnud teo toimepanemise ajal varasemalt kriminaalkorras karistatud ning teo toimepanemisest möödunud rohkem poolteist aastat peab kohus põhjendatuks kohaldada ka käesoleva kuriteo toimepanemise eest mõistetava vangistuse o sas

§ 74

lg 1,3 sätteid ning vabastada ta ka liitkaristuse ülejäänud osast tingimisi, kuid seda käesoleva otsusega määratavatel tingimustel ja tähtajaks. Lisakohustustena peab kohus põhjendatuks määrata N.D-le

§ 75

lg 2 p 7 sätestatud kohustuse mitte suhelda xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning

§ 75

lg 2 p 8 sätestatud kohustuse osalema sotsiaalabiprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Siinjuures ei pidanud kohus põhjendatuks prokuröri taotlust määrata N.D-le

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitama alkoholi, kuna käesoleval juhul ei ole alust olla veendunud, et süüdistatav N.D kuriteo toimepanemise põhjuseks oli temal tuvastatud alkoholijoove, kuigi kohus ei kahtle asjaolus, et tegemist võis olla ühe indikaatoriga teo toimepanemiseks. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt võis süüdistatav N.D teo toimepanemise põhjuseks olla asjaolu, et kannatanu oli valmis andma eelmises süüdistatav N.D suhtes läbiviidud kriminaalmenetluses tunnistajana ütlusi. Seega on kannatanu ütluste kohaselt ka süüdistusele järgneva aja jooksul süüdistatav kannatanut tülitanud, ähvardanud kätte maksta ning uksest möödudes löönud vastu ust (protokoll lk 4). Lisaks sellele on kohtu arvates efektiivsem määrata N.D-le kohustuseks läbida sotsiaalabiprogramm, kus tegeletakse alkoholi liigse 8

(10)tarvitamise probleemidega või käsitletakse inimestevahelisi suhteid ning enda käitumisega seonduvat, sh emotsioonide vaoshoidmist jne. Kuna kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal nähtub, et naabritega ebaviisakas ja teisi tülitav suhtlemine ei ole N.D olnud esimene kord, võiks sotsiaalabiprogrammi läbimine aidata süüdistataval viia oma käitumist kooskõlla ühiskonnas aktsepteeritavate normide ja tavadega. Kannatanu on esitanud taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks, et N.D-le oleks keelatud tema kõnetamine. Kuna kohus juba määrab

§ 75

lg 2 p 7 alusel N.D-le lisakohustuse mitte suhelda xxxxxxxxxxxxxxxxxxa, ei ole täiendavalt lähenemiskeelu kohaldamine kohtu h innangul põhjendatud, kuna nimetatud lisakohustus sisaldab endas ka keeldu kannatanu kõnetamiseks. MENETLUSKULUD Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 435 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9), postikulu 3,08 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 10), paljunduskulu 3,03 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 5), riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kaitsjale makstu summas 673,70 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Eelnimetatud menetluskulude üle vaidlust ei olnud. Kohus leiab, et need tulenevad seadusest, kulude suurus on tõendatud ja põhjendatud ning KrMS § 180 lg 1 tulenevalt tuleb need sisse nõuda süüdimõistetult. Kaitsja taotles menetluskulude osalist riigi kanda jätmist, kuna süüdimõistetu on registreeritud töötuna ja tal on raske majanduslik olukord. Kaitsja esitas nimetatud olukorra kinnituseks 2 väljavõtet N.D kontodest ning töötu individuaalse tööotsimiskava. Kohus ei pea põhjendatuks kaitsja taotlust jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda. Kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi esitatud kontode väljavõtted ning töötu individuaalne tööotsimiskava isiku halba majanduslikku seisu. Kohtule esitatud Swedbank kahe erineva konto väljavõttelt, mis kajastavad vaid viimase viie kuu pikkus perioodi, nähtub laekumine Jõgeva Linnavalitsuselt toimetulekutoetusena ning täituri poolt mittearestitava summa tagastused. Kuid nimetatud, lühikese ajaperioodi kohta käivate, ühest pangast pärinevate väljavõtete alusel ei saa võtta seisukohta, et isikul varalised vahendid puuduvad ning menetluskulude hüvitamine käiks talle ilmselt üle jõu. Lisaks ei tähenda kohtu arvates töötus seda, et tal puudub igasugune sissetulek. Nii on varasemalt N.D avaldanud, et ta töötab juhutöödel metsas (tl 43, kahtlustatavana ülekuulamise protokoll). Seega ei ole põhjendatud järeldada, et N.D sissetulekud üldse puuduvad. Samas peab kohus põhjendatuks kaitsja taotlust menetluskulude osade kaupa tasumisele määramiseks. Arvestades menetluskulude suurust ja võimalikest juhtöödest saadava sissetuleku juhuslikku laadi, oleks kogu menetluskulu ühe maksena tasumine süüdimõistetule ilmselgelt ebamõistlikult koormav. Sundtäitmisel lisanduks sellele veel täituritasu. Seega on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine ositi kulude hüvitamise osas. Kohtunik 9

(10)10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.