1-14-6302/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja viis

1. november 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-14-6302 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2015 määrus, millega XX jäeti karistuse kandmisest tingimisi vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX u lepinguline kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2015 määrus muutmata.
5. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. augusti
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6302 tunnistati XX süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ning teda karistati 4-kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti XX ule liitkaristus Tartu Maakohtu 14.05.
9. a otsusega mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. Lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Tartu Maakohtu
10. mai
11. a kohtuotsuses märgitud karistuse kandmise alguskuupäev, s.o
12. aprill
13. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
14. detsembril
16. Tartu Maakohtu
17. oktoobri
18. a määrusega jäeti XX tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et XX u tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vabastamist ei võimalda eelkõige XX u varasem elukäik, aga ka osaliselt tema käitumine karistuse kandmise ajal. Kohtu sellekohast veendumust ei muutnud ka asjaolu, et XX on avaldanud soovi pöörduda vabanemise korral nõustamiseks psühholoogi poole ja kasutada tugiisiku teenust. 1 MÄÄRUSKAEBUS
19. Tartu Maakohtu määrusele esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada vaidlustatud määrus ning vabastada XX tingimisi ennetähtaegselt. Täidetud on formaalsed eeldused XX u ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdlasel on lähedaste toetus, mis omab suurt osakaalu selles, et isik soovib oma elu muuta ning kuritegelikult teelt kõrvale hoida. Vabanemisel on XX ule garanteeritud töökoht ning ta soovib jätkata haridusteed Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi
20. klassis. Ta on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates sotsiaalprogrammides. XX u puhul on uute kuritegude riskiteguriks alkoholisõltuvus. XX on astunud reaalseid samme sõltuvuse kontrolli alla saamiseks. Tal on kokkulepe MTÜ-ga Johannes Mihkelsoni Keskus tugiisiku teenuse saamiseks. Kohus on nõustunud, et XX on ilmutanud soovi oma elu tegelikult muuta ja astunud selleks reaalseid samme, ent leidnud lõppjäreldusena siiski, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Selline seisukoht on mõnevõrra üllatav ning puudub põhjendus, millest kohus teeb järelduse, et XX u puhul ei ole piisavalt maandatud riskid, mis seonduvad isiku võimaliku tagasilangusega kuritegelikule teele. XX on ära kandnud rohkem kui pool karistusest. Tema käitumine vangistuses on üldjoontes positiivne ning ta on näidanud initsiatiivi oma elus muutusi teha. Karistuse lõpuni jääv aeg on lühike. Kaitsja hinnangul on süüdlane teinud piisavalt samme tõendamaks, et ta on otsustanud oma elu muuta ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. 4.1 Apellatsioonikohus nõustub kaitsjaga, et esinevad formaalsed eeldused XX u tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Lisaks kinnitab ka XX u kohta koostatud iseloomustus kaitsja väiteid, et vabanemisel on XX ule garanteeritud töökoht ning ta soovib jätkata haridusteed Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi
22. klassis. Ta on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates sotsiaalprogrammides. Uute kuritegude riskiteguriks on alkoholisõltuvus, mille kontrolli alla saamiseks on XX astunud samme kinnipidamisasutuses, samuti sõlminud kokkuleppe tugiisikuga (lk 5), milles tugiisik on kinnitanud, et on kohtunud XX uga vanglas neljal korral ning on nõus toetama teda ka pärast vanglast tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Küll aga on maakohus leidnud, et ta ei saa olla veendunud, et XX u puhul oleksid piisavalt maandatud riskid, mis seonduvad võimaliku tagasilangusega. Kahtlemata nõuab alkoholisõltuvusega seotud küsimus isiku suhtumise muutmist. Ka ringkonnakohtu arvates oleks ennatlik hinnata isiku tulevast käitumist vabaduses vaid vangistuses toimunud muutuste läbi, kuivõrd kinnipidamisasutuse näol on tegemist kontrollitud keskkonnaga. Seega risk alkoholisõltuvusega seonduvaks tagasilanguseks kahtlemata eksisteerib arvestades ka XX u enda väiteid, et vabaduses viibides tarvitas ta kolm aastat igapäevaselt alkoholi ning tema peamiseks probleemiks oli alkoholi liigtarvitamine (kohtuistungi protokoll, tlk 25 ja pöördel). 4.2 Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus on arvestanud kaitsja määruskaebuses esitatud väiteid, ent on sellele vaatamata jätnud XX u tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Seejuures on maakohus peamiselt tuginenud asjaoludele nagu isiku varasem 2 elukäik (korduvad kriminaal- ja väärteokaristused eriliigiliste kuritegude eest) ning osaliselt ka XX u käitumisele karistuse kandmise ajal. 4.3 Maakohtu määrust lugedes saab selgeks, et kohus on taunimisväärseks pidanud seda, et XX on korduvalt kuritarvitanud talle antud võimalusi kanda vabadusekaotuslikku karistust vabaduses. Maakohus on välja toonud, et XX ule on mõistetud eriliigilisi karistusi. Sealhulgas on talle korduvalt mõistetud karistuseks vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, ent katseajal olles on XX toime pannud uued kuriteod. Samuti on ta katseajal olles jätnud täitmata registreerimiskohustust ja hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Ringkonnakohus leiab eeltoodu valguses, et isiku puhul, kes on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, puudub igasugune kindlustunne, et ta hakkaks täitma talle kriminaalhooldusega pandud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. XX ul on ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis paneb samuti negatiivse pitseri tema käitumisele vangistuses.
23. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja XX u kaitsja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3 Tiit Lõhmus