4-19-612/6

4-19-612 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-612 (2303,19,000032) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu N.F; ik: XXX; elukoht: xxxx; töökoht: AS Xxxx. Merit Saarm, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. N.F süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 6 (kuus) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi, ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
4. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 6 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1 Soodevahe küla Rae vald Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 20.05.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 12.04.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 13.01.2019 koostatud väärteoprotokollist nr AB1565206 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 13.01.2019 kell 09:59 peeti Ahtri 6A (liikus Jõe tn suunas), Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis N.F, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 22.12.2018 kuni 21.06.
7. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav ja tunnistab end süüdi. Sõitis sel päeval külla ja ei teadnud, et ei ole juhtimisõigust. Mingit teadet ka ei tulnud. Ütles politseinikele, et e-mailiga ei ole mõtet saata, sest arvuti ei tööta ja ei pääse e-postile ligi. Väärteoprotokolli kaotas ära ja ei teadnud enam mis seal kirjas oli. Töötab taaraoperaatorina, töö on praegu puhkuste ajal igapäevaselt, üks nädal iga päev, teine nädal 2 päeva. Eelmise otsusega määratud rahatrahv on osaliselt tasutud, kohtutäitur H K võttis viimane kord 100 eurot maha. Sõidukitele on pandud võõrandamise keeld. 400 eurot on ära makstud. Kui võimalik, siis arest i ei tahaks, saaks tööd teha ja raha teenida. Kui mõistetakse arest, siis võimalusel palub määrata kandmine ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on temale etteheidetud väärteo toime pannud hooletusest. Ta teadis, et on koostatud väärteoprotokoll ja koostatakse otsus. Ta ei vaevunud selle vastu huvi tundma, kuid see ei vabasta teda vastutusest. Süüd saab hinnata keskmiseks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälisel menetlusel ega kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud. Lühikese aja jooksul on toime pannud kaks liiklusalast rikkumist. Ei ole aru saanudkaristusest, sellest, et tuleb hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Tuleks karistada arestiga, kinnistamaks arusaama keelunormi kehtivusest. Seetõttu taotleb karistusena aresti 8 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt N.F juhtimisõigus 13.01.2019 puudus, sest juhtimisõigus oli temalt Põhja prefektuuri 28.11.2018 otsusega nr 2316,18,005783 lisakaristusena ära võetud 22.12.2018 kuni 21.06.
8. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Kohus ei saa arvestada ka menetlusaluse isiku väärteoprotokolli märgitud ja kohtuistungil esitatud põhjendusi, mille kohaselt ta ei teadnud, et tal on juhtimisõigus ära võetud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud sama kohtuvälise menetleja 28.11.2018 otsusega nr 231618005783 LS § 224 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks ning otsus jõustus 22.12.
9. Seega on menetlusaluse isiku suhtes tehtud otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta ning menetlusalune isik pidanuks ise huvi tundma milline karistus on talle määratud. Otsusega tutvumata jätmisel võtab menetlusalune isik ise endale riski, et ta võib teda puudutavat olulist asjaolu mitte teades ja selle vastu huvi tundmata jättes panna toime uue karistatava teo. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et teda on liiklusalase väärteo toimepanemiselt kinni peetud ja temale allkirja vastu kätte antud väärteoprotokollis on üheselt märgitud kuupäev, millisest alates on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on õiguslik tähendus vaid sellel, millisel kuupäeval on väärteoprotokolli kantud andmete kohaselt otsus kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma kui ta ei ole taotlenud otsuse edastamist elektroonilise posti või e2 toimiku süsteemi kaudu. Kui isikul puudub e-posti kasutamise võimalus või võimalus tutvuda teda puudutavate andmetega e-toimiku süsteemi kaudu, peab ta ise otsusele järele minema. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada. Piisava huvi korral saanuks menetlusalune isik teada otsuse sisu ja ka kaebuse esitamise tähtaja. Kui menetlusalune isik ei pidanud vajalikuks otsusele järele minna, võttis ta sellega riski, et ta ei tea kohtuvälise menetleja otsuses vastu võetud otsustust, laseb mööda kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamise tähtaja ja otsus jõustub. Menetlusalune isik ei saa otsusele järele minemata jätmist ja seega oma teadlikku tegemata jätmist omistada kohtuvälisele menetlejale. Seetõttu ei saa kohus ka arvestada väidetega, et menetlusalune isik ei olnud teadlik temalt juhtimisõiguse lisakaristusena äravõtmisest ning kohus jätab selle väite tähelepanuta ning lähtub seisukohast, et menetlusalune isik pidi vähemalt möönma, et teda võidi inkrimineeritud väärteo iseloomu arvestades karistada juhtimisõiguse äravõtmisega ning kui ta ei vaevunud otsusega tutvuda, võttis ta ise riski, et paneb sõidukit juhtides toime uue süüteo. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat liiklusalast väärteokaristust. Karistusandmete nähtuvalt on viimase väärteokaristusena isikule määratud rahatrahv, mis on jäetud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul tasumata ning menetlusalusel isikul on oma sõnade kohaselt rahatrahvist tasutud alla poole. Kuigi menetlusalune isik töötab, et ole ta olnud suuteline rahatrahvi täies ulatuses tasuma ja kohtutäitur on asunud tema vara arestima. Seega puuduvad menetlusalusel isikul piisavad rahalised vahendid uue rahatrahvi tasumiseks, mistõttu ei ole rahatrahv kui karistusliik täidetav. Käesoleva väärteo on menetlusalune isik toime pannud 13.01.2019, s.o 22 päeva pärast viimase väärteootsuse jõustumist. Seega varasem karistus rahatrahvi näol ja ka juhtimisõiguse äravõtmise näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik pani toime uue väärteo. Kohtu arvates annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasem kinnipidamine liiklusalase väärteo toimepanemiselt ja karistus rahatrahvi näol ning juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, juhtides mootorsõidukit vaatamata sellele, et temalt on juhtimisõigus ära võetud. Seega kuna kõik kergemad karistuse liigid on menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja ükski mõjutusvahend teda õiguskuulekusele ei sunni, tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Väärteoprotokollist ei nähtu, et isik oleks kahetsust avaldanud. Kahetsust ei ole isik avaldanud ka kohtus. Seega ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. 3 Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, milline määr ületab eelmise otsusega mõistetud karistuse määra, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Samas leiab kohus, et menetlusalust isikut on karistatud arestiga kaheksa aastat tagasi, mistõttu karistusregistri andmed selle karistuse kohta ei saa olla kehtivad. Sellest tulenevalt tuleb lugeda menetlusalust isikut isikuks, keda ei ole varem arestiga karistatud ning kohus arvestab karistuse määramisel ka sellega, et süütegu on toime pandud kaudse tahtlusega, mitte kavatsetusega. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Menetlusalune isik selgitas, et ta töötab ning ta taotles seoses sellega karistuse kandmise määramist osadena, säilitamaks võimaluse edasi töötada. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik töötab, peab kohus võimalikuks taotlus karistuse kandmise määramises ositi rahuldada ja määrata karistuse kandmine ositi, andes karistuse ära kandmiseks menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku, et karistuse kandmine ei tingiks töö kaotust. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4