1-11-12667/357

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2019.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-12667 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Andris Lõoke tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Andris Lõoke, isikukood 39102055217, viibib Viru Vanglas Maarika Kutsar Asja läbivaatamise kuupäev 09.09.2019 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432 , 383, 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Andris Lõoke tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 27.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andris Lõoke tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.09.2012 otsusega on Andris Lõoke süüdi tunnistatud KarS §-de 121, 199 lg 2 p 4, 182, 200 lg 2 p 7, 113 järgi ning karistatud KarS §-de 65 lg 1, 64 lg 1 alusel vangistusega 10 aastat. Karistuse kandmise algus 17.07.2011 ja lõpp 17.07.
2. Kinnipidamisasutuses Andris Lõoke kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puudub distsiplinaarkaristus. Vabanedes asub elama rehabilitatsioonikeskusesse xxx aadressil xxx, mis sobib ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Rehabilitatsioon kestab 12 kuud ning peale seda toimub adaptatsioon 3-6 kuud. Keskuses elades tuleb osaleda majapidamistöödes, keskusel on kokkulepped ettevõtetega, kes pakuvad keskuse klientidele töötamise võimalusi. Isikul on 10 klassi haridus ja soovib jätkata õpinguid
3. klassis. Isik on töötanud ametlikult xxx umbes 1 kuu ja ehitusvaldkonnas 2,5 aastat. On teatavaid tööoskusi ja töökogemus, mis võivad kaasa aidata tööleidmisel. Isiku sõnul, kõik kõrvalt tulnud raha, mis ta teenis, jõi maha, kuid ametlikult 1 teenitud raha ei kulutanud kunagi alkoholi peale. Pannud varem toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vanglas on töötanud majandustöödel koristajana ning toidujagajana ja pesumajas. K-raha andmetel on täitmata rahalisi nõudeid summas 3 059,25 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Vangla andmetel on Andris Lõokesel vanglast vabanedes võimalik asuda tööle ettevõttes xxx. Lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, 3 õde, 2 venda ja alaealine laps. Tunnistab, et oli kergesti mõjutatav, otsis pidevalt teravaid elamusi. Pani kuriteo toime grupis ja kriminaalse taustaga isikutega. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus. Kinnipeetava isa on valmis teda vabanemisel toetama. Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi iga nädal 2-3 korda. Nii praegune kui ka eelmine kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Isikul on hulgaliselt korrarikkumisi, mis on toime pandud alkoholi mõjul. Isik muutub peale alkoholi tarvitamist vägivaldseks. Alkohol võib olla uue kuriteo soodustajaks. Läbinud vanglas sõltuvusprogrammi Eluviisitreening, taastava õiguse programm "Tee", OÜ Corrigo taasühiskonnastavad tegevused. Tunnistab alkoholitarvitamisest tulenevaid probleeme ning mõistab tarvitamisest loobumise vajadust. Samuti läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" jätkutegevuse. Narkootikume tarvitas viimati 2 aastat enne vangistust, mõistab nende tarvitamise kahjulikkust ja tagajärgi. Tunnistab, et olnud probleeme endast välja minemisega. Vanglas saanud xxx ravi. Käesoleval hetkel enam emotsionaalse seisundiga probleeme ei esine, on mõistnud selle negatiivseid tagajärgi oma tegudele ning läbinud vangistuses ka Viha juhtimise programmi. Alkoholijoobes kasutanud vägivalda, tunnistab, et võib käituda impulsiivselt tagajärgedega arvestamata. Väidab, et kodus vägivalda ei kasutanud. Ei lahendanud oma probleeme sihipäraselt ja vältis nendega tegelemist, tarvitas alkoholi, ega mõelnud oma tegude tagajärgedele. Võis käituda emotsioonide ajendil, vihapursked jne. Usub, et on valmis seaduskuulekaks eluks ja soovib vabanedes ise tööle minna, oma raha teenida. Vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi "Viha Juhtimine". Korduvad süüteod viitavad impulsiivsusele, probleemide lahendamise oskuse kesisusele ja teiste inimeste seisukohtadele mõtlemata jätmisele. On olnud kriminaalhooldustel, pani toime uue kuriteo ning ei täitnud üldkasuliku töö tunde. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistuses viibib esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%, uue vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus on 38%. Viru Vangla ei toeta Andris Lõokese tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Andris Lõoke taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust ja palub ta tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et Andris Lõoke tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andris Lõoke kannab vanglakaristust tapmise, röövimise, varguste, alaealisele alkoholi tarvitamisele kallutamise ja kehalise väärkohtlemise eest, mis pani toime katseajal. 2 Vabanedes on kinnipeetaval võimalik asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, garanteeritud töökoht on olemas. Isik on nõus ka elektroonilisele valvele allumisega ning elukoht vastab elektroonilisel valve kohaldamise tingimustele. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Andris Lõoke kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.07.2021, ärakandmiseks on veel 1 aasta 10 kuud vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata elukoha olemasolust, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda ning korrektselt täita käitumiskontrolli nõudeid ja täiendavaid kohustusi, kuna isikule oli antud juba võimalus kanda karistus ära vabaduses, kuid mis kahetsusväärselt ei õnnestunud kuna isik pani kriminaalhoolduse ajal toime sealhulgas raske isikuvastase kuriteo. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puudub kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus peab positiivseks ka seda, et isik on olnud hõivatud tööga, õppinud ning osalenud erinevates sotsiaalprogrammides. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. 3 Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töökoht, lähedaste toetus, hariduse omandamine ja töötamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning alkoholi probleemid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti on isik mõjutatav teiste poolt ning võib grupi mõjul toime panna uue kuriteo. Kohtul puudub veendumus, et isik hakkab korrektselt järgima kohtrollnõudeid ja kohustusi, kuna ta pani väga raske isikuvastase kuriteo toime kriminaalhoolduse ajal. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ja prokurör. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel elektroonilise valve alla, kuna isik ise on nõus ka sellega. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andris Lõokese temale Viru Maakohtu 10.09.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 4