4-19-4372/25

4-19-4372 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4372 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Kaebuse sisu I.O ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi 08.08.
3. a otsusele väärteoasjas nr 2317,19,006459 LS § 224 lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) I.O (isikukood: XXX) xxxx aadress: xxxx e-post: xxxx tel: xxxx karistatus: karistusregistri kohaselt 1 kehtiv kriminaalkaristus, kehtivaid väärteokaristusi 4 Kaitsja jurist Kaupo Süvaoja Süvaoja & Partnerid Õigusbüroo OÜ aadress: Tanuma 16, Tallinn e-post: kaupo@oigusburoo.com tel: 58 031 124 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 16.09.2019 ja 30.09.2019 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: I.O kaitsja: Kaupo Süvaoja kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor, Raul Annuka RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi 08.08.2019 otsus väärteoasjas nr 2317,19,006459 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. 4-19-4372
5. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada I.O’i LS § 224 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 (üheks) kuuks. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
6. Vastavalt LS § 127 sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
7. Rahuldada menetlusaluse isiku kaitsja kaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi 08.08.2019 otsusega karistati I.O’i liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks selle eest, et ta juhtis 14.07.2019 kell 05:50 Tallinnas Valdeku tn 168 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,12 mg/l. Sellise tegevusega rikkus ta LS § 69 lg 3 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Samuti rikkus I.O LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mille kohaselt on juhil keelatud juhtida sõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
9. 16.08.2019 esitas I.O’i kaitsja Harju Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses või alternatiivselt jätta isikule alles juhtimisõigus, kuna juhtimisõigust vajab ta oma tööülesannete täitmiseks. Kaebuses leitakse, et täidetud ei ole süüteokoosseis, sest teistkordsel puhumisel näitas mõõteriist nulli. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kaebuse juurde ning asusid seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamata ja vastuoluline. Isikule öeldi, et tal polnud nii kõrge joove ja ta oleks võinud sõita, kuid otsus tema karistamiseks on ikkagi tehtud. Samuti on kohtuvälise menetleja otsus vastuolus kohtuistungil tunnistusi andnud politseiametnike ütlustega. Kuna hilisem indikaatorvahendiga mõõtmine tehti isikule vastu tulles ja sealt nähti, et ta oleks võinud sõidukit juhtida, siis oleks pidanud selle ka tõendusmaterjalina fikseerima. Politseiametnikud käskisid isikul joobe alanemist oodata, kuid ise seda sinna kontrollima ei jäänud. Samas aga peab politsei tegema omalt poolt kõik selleks, et kontrollida, kas isik on kaine. Otsuse vastuolulisuse tõttu tuleb see tühistada. Menetlusalune isik lisas täiendavalt kohtuvaidluste korras, et veendus enne sõitma asumist oma kainuses, s.t puhus alkomeetrisse. Sellepärast ta rooli istuski, et alkomeeter joovet ei näidanud. Talle jääb arusaamatuks, kuidas võtab politsei ta maha ja ütleb, et on purjus, kuid 15 minutit hiljem lubatakse tal koju sõita. Juhtimisõigust on tal vaja, sest jääb muidu ilma oma tööst, mis asub 100 km eemal ning tal on ka kaks ülalpeetavat last: ühele maksab elatist ja teine on kodus, keda ei saa aga ilma juhilubadeta lasteaeda viia.
10. Kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on teadlikult ja tahtlikult toime pandud rikkumisega, sest isik tarvitas õhtul 5-6 klaasi õlut, kuigi tal oli olemas teadmine, et peab hiljem asuma sõidukit juhtima. Indikaatorvahendiga tuvastatud näit oli esialgsel mõõtmisel 0,22 mg/l kohta ja see on piisavalt suur selleks, et isik ise tajuks, et ta pole juhtimiseks sobilikus seisundis. 2 4-19-4372 Indikaatorvahend on esmane näit, mis annab tunnistust sellest, et isik on tarvitanud alkoholi, aga see kui palju isik alkoholi tarvitanud on, tuvastatakse tõendusliku alkomeetriga, mille näit on võrdsustatud vereproovi andmisega. Kedagi ei karistata indikaatorvahendi näidu järgi. Seega tuleb aluseks võtta tõendusliku alkomeetri näit, mille tulemus saadakse kahe mõõtmise põhjal. Esimese mõõtmise ja pärast menetlustoiminguid tehtud mõõtmise vahe on praktiliselt tund aega, keskmisel organismil langeb alkoholisisaldus 0,08 milligrammi tunnis. Mis tähendab, et see näit võiski pärast menetlustoiminguid olla selline, et indikaatorvahend küll näitas midagi, aga see näit jäi alla sellise piirmäära, mis oleks juhile sõitmiseks keelatud. Keegi ei pea järelevalvet teostama autojuhi üle siis, kui patrull soovitab tal natuke aega joobe alanemist oodata, sest kui juhil jääb alkoholi näit alla lubatud piirmäära, siis teda karistada ei saa. Karistuse osas leiab kohtuväline menetleja, et otsuses on õigesti leitud, et isikut tuleb karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuivõrd varasemad rahatrahvid on menetlusalusel isikul valdavalt tasumata ja seega talle mingit mõju ei oma. Samuti ei ole menetluse käigus ilmnenud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mistõttu on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises määras. Kohtuväline menetleja palub kaebuse jätta rahuldamata ja otsuse muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Väärteoprotokolli nr AB1570642 kohaselt juhtis I.O 14.07.2019 kella 05:50 ajal Harjumaal Tallinnas Valdeku tänav 168 juures suunaga Viljandi mnt mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,12 mg/l (tl 1). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et esmalt tuvastati I.O ’il 14.07.2019 kella 05:50 ajal 0,22 mg/l suurune alkoholijoove (tl 3) ning koheselt pärast seda, s.o kell 05:50 kõrvaldati ta ka sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni aluste äralangemiseni põhjusel, et on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 9). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrüki kohaselt (tl 5, 6) on 14.07.2019 kell 06:02 toimunud kahel mõõtmisel olnud I.O’i alkoholijoobeks vastavalt 0,18 mg/l ja 0,17 mg/l ning arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, oli lõplikuks mõõtetulemuseks seega 0,12 mg/l. Sealjuures nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist ka see, et alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0066 järgmine hooldus on määratud novembris 2019, see tähendab et tõenduslik alkomeeter oli töökorras, mistõttu ei ole alust kahelda ka antud mõõteseadme näidu õigsuses. Menetlusalune isik selgitas 16.09.2019 toimunud kohtuistungil, et käis sünnipäeval, kus tarbis umbes 5-6 klaasi õlut ning kella 12 või 1 vahel lõpetas joomise. Istus ja ajas juttu kuni kell sai pool viis ja seejärel puhus õemehele kingitud alkomeetrisse, mis näitas väikest joovet. Istus veel natuke ning kui uuesti puhus, siis oli alkomeetri näit nullis ja nad otsustasid elukaaslasega koju sõita. Kella poole kuue paiku pidas Viljandi mnt ja Valdeku ristis politsei ta kinni ja pani puhuma ning selgus, et on jääknähud. Tehti roolist kõrvaldamine ja kutsuti politseiautosse, kus andis enda poolt ütlused. Pärast lasti uuesti puhuda, näitas nulli ning öeldi, et võib koju sõita. Jääb arusaamatuks, et kuidas kõrvaldatakse roolist alkoholijoobes ja pärast öeldakse, et sõida koju. Enesetunnet enne rooli minemist hindas normaalseks. Tunnistaja N O andis 16.09.2019 kohtuistungil ütlusi, et käisid sünnipäeval ning algselt pidid ööseks õe juurde jääma, aga siis otsustasid ära oodata kuna Aarel promillid nullis ja saavad autoga koju sõita. Aare lõpetas joomise 12 või 1 paiku, jõi õlut, muidu ei joo peaaegu üldse. Kui Aare esimest korda kella 4 paiku alkomeetrisse puhus, siis näitas promille, aga järgmine kord kuskil kella 5 ajal näitas, et võib rooli istuda. Poole kuue ajal hakkasid sõitma, aga Viljandi mnt ja Valdeku ristmikul võttis politsei kinni ja pani puhuma. Aare kutsuti politseiautosse ja politseinik parkis nende auto eemale. Mingi aeg tuli Aare tagasi ja siis ta võis juba koju sõita, politsei oli öelnud, et on nullis. Tunnistajal juhtimisõigust pole, autokool on hetkel pooleli. 3 4-19-4372 30.09.2019 toimunud kohtuistungil selgitas tunnistaja politseiametnik C-U U, et peatas mootorsõiduki ja kontrollis indikaatorvahendiga joovet, mis näitas positiivset alkoholi suhtes. Politseiautos tegid tõendusliku alkomeetriga joobekontrolli, mis oli ka positiivne. Tõendusliku alkomeetri tõi teine patrull, sest neil seda autos polnud. Dokumentide täitmisega läks pisut kauem aega, sest ta on uus töötaja. Hiljem menetlusalune isik soovis, et tal uuesti joovet kontrolliksime, mida tegi indikaatorvahendiga. Ütlesid isikule, et ta võib tunni pärast ära sõita, ei hakanud teda jaoskonda viima, sest joove oli väike. 30.09.2019 selgitas ka tunnistaja politseiametnik A T, et teostasid ohu ennetamise eesmärgil liiklusjärelevalvet Valdeku ja Viljandi mnt ristmikul, kui paariline peatas sõiduki ja kontrollis indikaatorvahendiga, mis näitas alkoholi. Indikaatorvahendil on passiivne ja aktiivne süsteem – esimene näitab kas on alkohol ning teine näitab täpset mg/l, mis antud juhul näitas üle lubatud piirmäära. Palusime isiku politseiautosse, samal ajal tõi paariline tema sõiduki ära, et see liiklust ei segaks. Tegid isikule tõendusliku alkomeetri testi, mille tõi teine patrull ning mis näitas samuti alkoholi üle lubatud piirmäära. Paariline koostas väärteoprotokolli ja kuna ta on alles uus töötaja, siis läks tal dokumentide vormistamisega kauem aega. Peale dokumentide vormistamist isik küsis kas ta võib uuesti puhuda. Kuna tõendusliku alkomeetriga mõõdetud joove oli suhteliselt väike ja menetlustoimingutega läks ka aega, siis võis arvata, et joobe määr on seetõttu piisavalt langenud. Tulles inimesele vastu, lubasid nad tal uuesti indikaatorvahendisse puhuda, aga tulemust ei protokollitud. See jäi küll lubatud piirmäära, mis on kuni 0,09 aga nad palusid, et isik veel natuke aega ootaks ja siis jätkaks oma teekonda. Üldiselt ongi nii, et kui joove jääb alla piirmäära, siis paluvad isikul natuke oodata, et see täielikult väljahingatavast õhust ära läheks. Kumbki politseiametnikust tunnistaja ei mäletanud, kas enne lahkus sündmuskohalt menetlusalune isik oma autoga või nemad. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendamist leidnud, et I.O juhtis 14.07.2019 kella 05:50 ajal Harjumaal Tallinnas Valdeku tn 168 juures suunaga Viljandi mnt mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0,12 mg. Väärteoasja materjalidest tuleneb üheselt ja selgelt, et sellel hetkel kui I.O ohu ennetamise eesmärgil liiklusjärelevalvet teostavate politseiametnike poolt peatati, oli tema väljahingatavas õhus alkoholi üle lubatud piirmäära. Seega realiseeris isik sellel hetkel talle etteheidetava väärteokoosseisu. Nimelt oli isiku joove piisavalt väike selleks, et tema sõiduk jätta teisaldamata ja ta ise jaoskonda toimetamata, kuid piisavalt suur selleks, et see oleks üle lubatud piirmäära. Arvestades, et keskmisel organismil langeb alkoholisisaldus 0,08 milligrammi tunnis ning asjaolu, et I.O ’i õigusrikkumise tõendamiseks vajalike dokumentide täitmiseks läks politseiametnikul keskmisest kauem aega, siis on eluliselt usutav, et menetlustoimingute lõpetamisel võis I.O ’i alkoholisisaldus väljahingatavas õhus olla selline, mis jääb seadusega lubatud piiridesse, s.o mis on kuni 0,09 mg/l ning politseiametnike poolt antud luba isikul endal koju sõita oli otstarbekusest lähtuv otsustus. Seega ei nõustu kohus menetlusaluse isiku kaitsjaga selles, et arusaamatuks jääb miks I.O ’i üldse karistati, kui tal lubati hiljem ise ära sõita. Selge on see, et I.O tohtis sõita alles peale menetlustoiminguid, kui alkoholi piirmäär tema väljahingatavas õhus oli piisavalt langenud, kuid enne seda ei oleks tohtinud ta üldse sõidukit juhtima asuda. Kohus ei nõustu kaitsjaga ka selles, et pärast menetlustoiminguid teostatud puhumine indikaatorvahendisse peaks olema fikseeritud, sest tegemist on haldustoiminguga, mis käesolevas väärteoasjas enam tõendusmaterjalina tähendust ei oma, see teostati üksnes kinnitamaks kas I.O ’il varasemalt tuvastatud joove on alanenud sõiduki juhtimiseks lubatud piirmäärani või mitte.
12. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetriga on tuvastatud, et I.O ’i ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,12 mg/l. Seega on I.O ’i käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 järgi. 4 4-19-4372 Kohus leiab vastupidiselt kohtuvälisele menetlejale, et kuigi I.O on alkoholi tarbinud teadlikult ja tahtlikult, ei ole ta mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud tahtlikult. Tahtlik alkoholi tarvitamine ning kavatsetud mootorsõiduki juhtimine ei välista võimalust, et mootorsõidukit juhiti alkoholjoobe seisundis ettevaatamatusest. Menetlusalune isik ise ning tunnistaja N O on kohtuistungil kinnitanud, et ta tarbis sünnipäeval 5-6 klaasi õlut, kuid mõned tunnid enne sõiduki rooli istumist kontrollis endal esinevat võimalikku joovet korduvalt alkomeetriga ning asus sõidukit juhtima alles siis, kui alkomeeter seda lubas. Kohtul ei ole põhjust kahelda I.O ja tunnistaja sõnades ning ta peab usutavaks, et isik tõepoolest eelnevalt alkomeetriga ennast kontrollis. Seega võttis isik kasutusele talle sel hetkel võimaliku meetme, et õigusrikkumist ära hoida. Järelikult on I.O talle etteheidetava väärteo pannud toime kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. I.O’i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
13. LS § 224 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja I.O’i karistanud LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS 224 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 mg. I.O ’i ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,12 mg. Seega võib I.O’i süüd pidada temal tuvastatud alkoholijoobe määra arvestades pigem väikseks. Tegu on toime pandud 14.07.2019 kell 05:50, s.o pühapäeva varahommikul kui liiklus on oluliselt hõredam või peaaegu olematu. I.O’i süü suurust mõjutab ka väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning I.O pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab tema väiksemale süüle. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik I.O ’i mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Karistusregistri väljatrüki kohaselt (tl 16) on I.O’il 1 kehtiv kriminaalkaristus ning 4 kehtivat väärteokaristust, millest kõik on seotud liiklusalaste süütegudega ning mille eest on talle määratud nii üldkasulikku tööd (karistus täidetud) kui ka erinevates summades rahatrahve. Kõik rahatrahvid on I.O ’il karistusregistri andmete kohaselt käesoleva hetkeni tasumata. Kohtu hinnangul näitab see ilmekalt, et isik ei ole varasematest kergemaliigilistest karistustest endale järeldusi teinud ning ta pole pidanud vajalikuks neid isegi õigeaegselt täita. Seega puudub kohtul veendumus, et järjekordne rahatrahv I.O ’ile mingisugust mõju avaldaks, seda eelkõige veel olukorras, kus varasemad trahvid on tal tänaseni tasumata. Vaatamata sellele tuleb kohtul arvestada ka üldpreventiivseid kaalutlusi, s.t et isikule ei saa mõista liiga ranget karistust, sest vastasel juhul võib see olla isiku jaoks hoopis negatiivse mõjuga, st isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta usalduse õiguskorra vastu. 5 4-19-4372 Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine, kuid mitte sellises määras nagu seda on teinud kohtuväline menetleja. Kuigi menetlusalusele isikule mõistetav mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena kaitseb esmalt teisi liiklejaid menetlusaluse isiku liiklusreegleid eirava käitumise eest ning on hoiatavaks eeskujuks, on kohtuväline menetleja talle siiski määranud karistuse, mis ei vasta kohtu hinnangul tema süü suurusele. Nimelt leiab kohus, et kuigi alkoholijoobes sõiduki juhtimine on äärmiselt ohtlik süütegu, mida ühiskonnas kindlasti tolereerida ei saa, siis arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ning isiku süü suurust, on käesolevalt võimalik I.O’i mõjutada ka juhtimisõiguse äravõtmisega selle minimaalses määras. I.O on oma kaebuses ning kohtuistungil öelnud, et kasutab autot tööle sõitmiseks, sest tema elukoht ja töökoht asuvad teineteisest kaugel ja sinna on raske sõita ühistranspordiga. Ilma juhilubadeta on tal oht töö kaotada ning ka lapsed ei saa lasteaeda. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kui isik peab talle määratud karistusest tulenevalt mingil ajavahemikul tööle jõudmiseks kasutama muid transpordivahendeid, siis jääb ta oma tööst ilma. Usutav ei ole ka see, et ilma juhilubadeta pole kuidagi võimalik lastel lasteaeda jõuda. Kohus selgitab, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises edaspidiseks. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kaebajale määratud karistust saab mõnevõrra vähendada ning muudab kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas ja määrab I.O ’ile karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Martin Tuulik kohtunik 6