lg 3 alusel lugeda V.S-ile Tartu Maakohtu 01.06.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-8467 mõistetud 294 (kakssada üheksakümmend neli) tunni üldkasuliku töö tegemise tähtaeg peatunuks Tartu Maakohtu 21.08.2009.a ja 10.12.2009.a otsuste alusel määratud aresti kandmise ajaks, s.o 02.12.2009-15.01.2010.a ja pikendada üldkasuliku töö sooritamise tähtaega 45 (nelikümmend viis) päeva võrra, s.o kuni 17.03.2010.a. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK V.S on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 01.06.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-8467
ja § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja karistuseks on
lg 1, 3 alusel mõistetud 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 28.02.2008.a kohtuotsusega V.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 11 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendati V.S kandmata vangistus 294 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 8 kuud.
lg 4 alusel kohustati V.S üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Pajusi mnt 21 Põltsamaa; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati V.S üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. 21.09.2009.a esitas kriminaalhooldusametnik Aivi Aljo kohtule erakorralise ettekande V.S kohta, milles teeb ettepaneku pöörata mõistetud vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt hoiab V.S kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, 294 tunnist on tehtud 44 tundi. 13.07.2009.a ja 31.08.2009.a on V.S-ile tehtud hoiatus. 05.11.2009.a kohtuistungil lükati asja arutamine edasi ja anti V.S-ile võimalus jätkata üldkasuliku töö tegemist Narvas. 01.02.2010.a esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse juhataja Tatjana Sile kohtule taotluse V.S-ile määratud üldkasuliku töö täitmise tähtaja pikendamiseks 45 päeva võrra, s.o kuni 17.03.2010.a. Taotluse kohaselt on süüdimõistetu teinud Narvas kriminaalhoolduse all viibimise aja jooksul ära 84 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise kohad on olnud KÜ Rakvere 38, Narva lastekodu ja MTÜ Virumaa Heategevuskeskus, kõik tööandjad on andnud tagasisidet, et süüdimõistetu töötab ja käitub hästi, koostatud ajagraafikutest peab kinni. Ajavahemikul 02.12.2009.a - 15.01.2010.a kandis Tartu Maakohtu 21.08.2009.a ja 10.12.2009.a otsuste alusel areste Tartu arestimajas ning seetõttu ei saanud 45 päeva jooksul mõjuval põhjusel üldkasulikku tööd teha. Seisuga 29.01.2010.a on üldkasulikust tööst tehtud 140 tundi, tegemata on 154 tundi. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. V.S kandis ajavahemikul 02.12.2009.a - 15.01.2010.a Tartu Maakohtu 21.08.2009.a ja 10.12.2009.a otsuste alusel areste Tartu arestimajas ning seetõttu ei saanud 45 päeva jooksul mõjuval põhjusel üldkasulikku tööd teha. Karistused on määratud väärtegude eest, mis on toime pandud enne kui V.S asus Narvas üldkasulikku tööd sooritama. Kohus leiab, et kuigi kriminaalhooldaja poolt väljatoodud põhjus, s.o aresti kandmine, ei ole otsesõnu
lg 3 loetletud tähtaja kulgemise peatumise alusena, saab kohaldada analoogiat, kuna töö tegemine ei olnud võimalik süüdimõistetu tahtest mitteolenevatel põhjustel nagu on ka põhjused, mis antud sättes loetletud. Kohus lähtub määruse tegemisel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.