1-12-131/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-131 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. novembri 2012 määrus Z.H vangistusest tingimisi vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Z.H määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
3. novembri 2012 määrus muutmata ning Z.H määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 05.11.2012 määrusega jäeti Z.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z.H on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.02.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 pde 7,8,9 järgi ning karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 25.11.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuud ja 14 päeva vangistust võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada alates 18.08.
4. Karistuse kandmise aja algus on 18.08.2011 ja lõpp 01.01.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega ning uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leidis, et Z.H tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus märkis, et süüdimõistetu on käesolevaks ajaks muuhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas ei võimalda süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Z.H isiklikus toimikus olevast karistusregistri teatisest ja kohtulahenditest nähtuvalt on teda neljal korral kriminaalkorras karistatud. Kahel korral on Z.H-le antud võimalus jätkata elu vabaduses tingimusel, et ta hoidub uute kuritegude toimepanemisest ja täidab kohtu poolt temale pandud kohustusi. Mõlemal korral on Z.H kohtu poolt ülesnäidatud usaldust kuritarvitanud, pannes mõlemal katseajal toime uusi kuritegusid. Selline Z.H varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Hoidumine distsiplinaarrikkumistest ja kindla elukoha olemasolu on Z.H positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Z.H määruskaebuses palutakse tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja märgib, et tal on vabanedes elukoht ja lähedaste toetus ning arvestades tema elukutset võimalus tööle saada. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Ta viibib Viru Vangla avavanglas, kus ta ei saa aga tööpuuduse tõttu töötada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus ei ole vastuolus seadusega ja selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus.
7. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise otsustamisel peab kohus KarS § 76 lg 3 alusel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
8. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult arvestanud Z.H varasema korduva kriminaalkorras karistatusega. Z.H on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud, s.h kahel korral vangistusega. Süüdimõistetut on varasemalt mitmel korral karistatud tingimisi vangistusega, kuid see ei ole talle avaldanud uute kuritegude toimepanemise vastast mõju. Eeltoodu annab alust kahtlusteks, et ennetähtaegselt vabanedes ei suuda Z.H järgida kriminaalhooldaja järelevalve all temale määratud käitumiskontrolli nõudeid ja täita temale määratud kohustusi. 2
9. Maakohus on õigesti märkinud, et ka süüdimõistetut ennetähtaegsel vabastamisel positiivselt iseloomustavad tegurid – distsiplinaarkaristuste puudumine ja elukoht ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Elukoht oli kinnipeetaval varemgi, ent see ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Kohtukolleegium peab positiivseks, et Z.H on motivatsioon vabanedes tööle minna. Arvestades Z.H karistusaja pikkust, on tal peatselt võimalik oma positiivsed kavatsused realiseerida.
10. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu varasema karistatusega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest seoses tema varasema elukäiguga, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Paavo Randma