lg 3 tähenduses RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku (
) § 134 lg 3 ja
p 1 alusel jätta menetlusaluse isiku B.M-i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.11.2018.a otsus väärteoasjas nr 2780,18,010670 muutmata. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.11.2018.a otsusega B.M-ile karistuseks mõistetud rahatrahv 360€ tasuda kohtuvälise menetleja 06.11.2018.a otsuses nr 2780,18,010670 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. Rahatrahvi 30 päeva vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates tasumata jätmise korral edastatakse
lg 3 ja
Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kui ka kohtutäituri kaudu jääb rahatrahv sisse nõudmata, asendatakse tasumata jäänud rahatrahv karistusseadustiku § 72 alusel kas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kohtuotsus edastada B.M-ile ja kohtuvälisele menetlejale. B.M-ile edastada kohtuotsus koos kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga kaebuse kohta (lk 21-27). Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile.
lg 3 alusel edastada jõustunud otsus viivitamatult teadmiseks ja täitmiseks kohtuvälisele menetlejale – Politsei- ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras ringkonnakohtus vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel.
lg 1, 1¹ ja
lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesolevas väärteoasjas tehakse kohtuotsus kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ning see on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 11. jaanuaril 2019.a alates kella 15.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja
lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. PÕHIOSA 09.10.2018.a väärteoprotokoll 09.10.2018.a patrullpolitseinik A.T.(T) koostatud väärteoprotokollis (lk 30) heidetakse menetlusalusele isikule B.M-ile ette seda, et tema 09.10.2018.a kella 09:58 ajal Tartu linnas Aardla tn 27a juures, liikudes Aardla tn 27 suunas, juhtis talle isikliku omandiõiguse 3 alusel kuuluvat mootorsõidukit BMW 735i reg märgiga XXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Eelkirjeldatud käitumisega jättis B.M täitmata liiklusseaduse (LS) § 90 lõike 1 punktis 1 sätestatu ja pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokollis on tõenditena kajastatud tunnistaja ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik enda allkirjadega kinnitanud väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku õigustega ja kohustustega tutvumist (lk 30 pöördel) ja väärteoprotokolli ärakirja kättesaamist (lk 30 all). Väärteoprotokolli on menetlusalune isik andnud käsitsi kirjas omakäelised ja enda süüd täielikult tunnistavad ütlused ja avaldanud toimepandu osas kahetsust (lk 30 all) . Väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates 08.11.2018.a (lk 30 allpool) . Menetlusaluse isiku vastulause 23.10.2018.a esitas menetlusalune isik B.M vastulause, mis on pealkirjastatud: „Kahetsuskiri liikluspolitseile“ (lk 33-34) . Vastulauses avaldab B.M, et oli 09.oktoobril kella 10 ajal garaažis, kus remontis autot, ning selleks, et autolt remondi jäljed puhastada, otsustas auto pesulasse viia. Soovides elukaaslast puhta autoga rõõmustada, tegi vea ja sõitis ise autoga, omamata juhtimisõigust, mida kahetseb väga. Kiirmenetlusest loobus lootuses, et saab oma load lõpuni teha, sest senini on autot kasutanud ja juhtinud elukaaslane, kes omab juhtimisõigust. Veel avaldab B.M vastulauses, et on hetkel töötu, töö iseloom nõuaks autojuhilube, on läbinud autokooli, aga ARK eksamile pole veel saanud (lk 33-34). 06.11.2018.a Politsei- ja Piirivalveameti otsus 06.11.2018.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega (lk 28-29) väärteoasjas nr 2780,18,010670 karistati B.M-i liiklusseaduse (LS) § 90 lõikes 1 punktis 1 sätestatu täitmata jätmise eest LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360€ riigituludesse, selle eest, et tema 09.10.2018.a kella 09:58 ajal Tartu linnas Aardla tn 27a juures juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Otsuse kohaselt on menetlusalune isik 23.10.2018 esitanud vastulause, milles seletab toimepandut ja kahetseb tehtut, vastulauset arvestatakse otsuse tegemisel (lk 28). Otsuse kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad (lk 28). 06.11.2018.a kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väärteoprotokoll koostatud õigesti ja menetlusalune isik on toime pannud talle väärteoprotokollis etteheidetava väärteo. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja L.L.ütlustega, päringuga isiku juhtimisõiguse kohta ja menetlusaluse isiku ütlustega (lk 28 all). LS § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu 4 ja kahju tekkimist. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 kohaselt. LS § 91 lg 2 p 3 kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt, kui isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 201 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises. Karistuse määramisel peab juhinduma karistusseadustiku (KarS) §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestatud menetlusaluse isiku varasema käitumisega ehk kehtivaid samalaadseid karistusi ei ole. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Rahatrahvi kohaldamine konkreetses asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk tähendab hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Menetlusalusel isikul on õigus mõjuvatel põhjustel esitada taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. 06.11.2018.a kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on selle otsuse peale kaebuse esitamise viimane tähtaeg 23.11.2018.a (lk 29) . Menetlusaluse isiku 19.11.2018.a kaebus Menetlusaluse isiku B.M-i kaebus kohtuvälise menetleja 06.11.2018.a otsuse peale esitati ja saabus kohtusse 15-päevase kaebetähtaja sees – 19.11.2018.a (lk 1-2) . Kaebusel lisad puuduvad. Kaebuses ei nõustuta üldmenetluses kohaldatud karistusega põhjusel, et kiirmenetluses oleks karistus olnud 4 korda väiksem. Kaebuse kohaselt kirjutas menetlusalune isik kahetsuskirja, kus põhjendas ja kahetses oma tegu, kuid nüüd on trahvisumma ligi neli korda suurem. Kaebuse kohaselt selgitas menetlusalune isik kahetsuskirjas ka seda, et ei osale igapäevaselt liikluses. Kui varasemalt sai sõidud teha elukaaslasega, siis nüüd puudub ka see võimalus (lk 1-2) . Veel soovib menetlusalune isik kaebuses saada teada juhiloa saamiseks vajalike toimingute kohta infot (lk 1-2) . Kaebuse käiguta jätmine 20.11.2018.a määrusega (lk 8-10) jättis kohus
lg 1 alusel ja
lg 1 p 2,
115 lg 1 p 5,
115 lg 1 p 7,
115 lg 1 p 8,
lg 1 p 9,
lg 3 p 1 alusel B.M-i kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.11.2018.a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,18,010670 käiguta ning andis B.M-ile aega puuduste kõrvaldamiseks 2 nädalat, s.o 14 päeva käiguta jätmise määrusest teadlikuks saamisest arvates. 5 Kaebuse käiguta jätmise määruse kohaselt puudub kaebuses kaebuse esitaja elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress, otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress, kaebuses on jäetud kajastamata, millises osas otsus vaidlustatakse, kaebuses puudub kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja taotluse põhjendus, kaebuses on jäetud kajastamata, milliseid tõendeid on vaja kohtus uurida ning kas taotletakse kellegi (näiteks tunnistajana) kohtuistungile kutsumist ja kohtus tunnistajana ülekuulamist ning kas soovitakse veel esitada täiendavaid tõendeid, kaebusest ei selgu, kas kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta või soovib kaebuse esitaja kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses
Menetlusaluse isiku 21.11.2018.a kaebus (lk 13-16), kui Menetlusalune isik B.M kõrvaldas puudused kaebuses 21.11.2018.a esitas kohtule kaebuse. 21.11.2018.a kaebuses avaldas B.M muuhulgas, et vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust karistuse osas (lk 14 all) ja täiendavaid tõendeid esitada ei ole (lk 15) ning soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses (lk 15). 21.11.2018.a kaebuses ei olda rahul sellega, et üldmenetluses on karistus ligikaudu 4 korda suurem, kui see oleks olnud kiirmenetluses (lk 15) . Veel soovib menetlusalune isik 21.11.2018.a kaebuses saada teada juhiloa saamiseks vajalike toimingute kohta infot (lk 15). Kaebusel lisad puuduvad. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse kohta 21.12.2018 14:49 saabus elektroonselt kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse kohta (lk 19-24). Elektroonselt edastatud kirjalik seisukoht saabus kohtusse lisadeta, sealhulgas väärteoasja toimikuta. 27.12.2018.a saabus kohtusse väärteoasja toimik (originaalina, paberkandjal; lk 28-36) koos sellele lisatud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga kaebuse kohta (paberkandjal; lk 25-27). Kohtuvälise menetleja 21.12.2018.a kirjalikus seisukohas kaebuse kohta (lk 19-27) taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata jätmist. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (lk 22 all). Kohtuväline menetleja ei tuvastanud B.M-i süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. B.M-i süü LS § 94 lg 1 rikkumises on tõendatud. B.M juhtis mootorsõidukit, kui temal puudus juhtimisõigus (lk 21). Kirjalikus seisukohas jäetakse kommenteerimata kaebuse osa, mis väidab üldmenetluses olevat karistuse ligikaudu 4 korda suurema, kui see olnuks kiirmenetluses. Küll aga selgitatakse kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas, miks B.M-i karistati 06.11.2018.a otsusega just sellises karistusmääras rahatrahviga. Karistuse määramisel võetakse arvesse sanktsiooni keskmine määr ning seejärel kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel rahatrahvi summa kas väheneb või suureneb. Loomulikult ei tohi sealjuures jätta tähelepanuta menetlusalust isikut iseloomustavaid tegureid ning õiguskorra kaitsmise huve. Kohtuvälise menetleja selline seisukoht on kujunenud kehtivast kohtupraktikast ning ka Riigikohus on mitmetes oma lahendites sarnast karistuse määramise praktikat toonitanud. Eeltoodud praktikast lähtuvalt asub kohtuväline menetleja seisukohale, et süütegu on toime pandud hommikusel ajal Tartu linnas, kasutades selleks mootorsõidukit, mis ei ole mopeed või 6 mopeedauto ega muu üldtuntud mõttes lihtsam liiklusvahend. Tegemist on süüteoga, mille puhul keskmise määra rakendamine on asjakohane. Oluliseks tuleb märkida ka see, et menetlusalune isik on korduvalt väitnud, et soovis minna reaalsesse liiklusesse, tuues põhjenduseks sõiduki pesemise. Tegemist on kohtuvälise menetleja hinnangul olukorraga, mis mitte mingisugusel moel ei kergenda isiku süüd, vaid hoopis ilmestab seda, kui lihtsalt sellised otsused ja arusaamad raskete liiklusalaste süütegudeni viivad. Tegemist on selgelt teadliku ning tahtliku rikkumisega, mis iseloomustab isiku suhtumist liiklusseaduse nõuetesse. Isik, kes selliselt liiklusalaseid nõudeid eirab, on oma olemuselt ohtlik ja toimepanemisele peab järgnema ka asjakohane karistus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades süüteo asjaolusid, menetlusaluse isiku selgitusi ja menetlusaluse isiku kahetsust, on keskmisest madalam rahatrahv summas 360 eurot optimaalne karistus isikule, kes eelkirjeldatud tunnustega tahtliku süüteo on toime pannud. Kohtuvälises menetluses ja ka kohtulikus kaebemenetluses ei ole esitatud dokumente selle kohta, et isik ka reaalselt juhtimisõiguse saamisega tegeleks. Kohtuväline menetleja selgitab täienduseks, et vastavalt liiklusseaduses sätestatule puudub neil isikutel, kellel on kehtiv karistus liiklusseaduse § 201 lõigetes 1 ja 2 sätestatud süütegude eest, võimalus sooritada Maanteeametis eksameid. Seetõttu saab menetlusalune isik sooritada eksameid Maanteeametis vähemalt seni, kuni käesoleva menetluse süüdimõistev lahend jõustub. Olukorras, kus isiku süü ei leia kohtulikus kaebemenetluses tõendamist, isikule piiranguid ei seata. Eelnimetatud piirang on kehtestatud eeskätt seetõttu, et seadusandja ei usalda juhtimisõigust kui privileegi nendele inimestele, kes juba enne juhtimisõiguse saamist väga rängalt liiklusseaduse nõuete vastu eksivad. Kuna menetlusalune isik ei ole kaebuses esitanud selgeid taotlusi otsuse muutmiseks, leiab kohtuväline menetleja, et eeltoodus leiduvad vastused menetlusaluse isiku tõstatatud küsimustele ning karistus tuleb jätta jõusse. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad kaebuses asjaolud, mis lükkaksid ümber tavapärase menetluspraktika ja tingiksid keskmisest oluliselt madalama karistuse määramise. Menetlusalune isik on nõustunud kirjaliku menetlusega ning ka kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja läbivaatamist kirjalikus menetluses vastavalt
Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtul ei ole alust kohtuvälise menetleja 06.11.2018.a otsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta muutmata. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 09.10.2018.a kella 09:58 ajal juhtis B.M Tartu linnas Aardla tn 27a juures, liikudes Aardla tn 27 suunas, talle isikliku omandiõiguse alusel kuuluvat mootorsõidukit BMW 735i reg märgiga XXX, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Politseiametnik L.L.tunnistajana 09.10.2018.a antud ütlustega (lk 32) on tõendatud, et ta oli 09.10.2018.a tööl graafiku alusel koos patrullpolitseinik A.T. (T) ja teostasid liiklusjärelevalvet Tartus Aardla tänaval, kui kella 09:58 ajal nägid Aardla tn 27a hoone juurest sõitu alustamas sõiduautot BMW reg märgiga XXX, mis suundus Aardla tn 27 maja juurde, kus kella 09:58 ajal selle sõiduki politseisõiduki sinist-punast vilkurit kasutades peatasid, kuna sõiduki andmete kontrollimisel läbi politsei andmebaasi selgus, et sõiduki omanikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (lk 32). Tunnistaja L.L.ütluste kohaselt selgus sõidukijuhi andmete kontrollimisel, et sõidukit juhtis B.M, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (lk 32). 7 Patrullpolitseinik A.T.(T) koostatud 09.10.2018.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati B.M sõiduki BMW 735i reg märgiga XXX juhtimiselt 09.10.2018.a kella 09:58 ajal (lk 31). B.M sai selle otsuse kätte 09.10.2018 allkirja vastu, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist ei vaidlustanud ning taotlusi ei esitanud (lk 31). Maanteeameti registriandmete väljatrüki kohaselt puudub B.M juhtimisõigus (lk 35). Menetlusaluse isiku B.M-i omakäeliselt väärteoprotokolli kirjutatud ütluste kohaselt juhtis ta sõiduautot 500m garaažide vahelt pesulasse, mida kahetseb (lk 30 all). Eelkajastatud tunnistaja L.L.ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, registriandmete väljatrükiga B.M juhtimisõiguse puudumise kohta ja menetlusaluse isiku B.M-i ütlustega on kogumis veenvalt tõendatud, et 09.10.2018.a kella 09:58 ajal juhtis B.M Tartu linnas Aardla tn 27a juures, liikudes Aardla tn 27 suunas, talle isikliku omandiõiguse alusel kuuluvat mootorsõidukit BMW 735i reg märgiga XXX, omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust. LS § 2 punktide 19, 27, 28 ja 81 mõttes liikles B.M 09.10.2018.a kella 09:58 ajal Tartus Aardla 27a juurest Aardla 27 poole suundudes teeliikluses juhina. Tartus on Aardla tn 23 – 31 hoonete juurde kuuluv piirkond avatud liiklejatele liikluseks, sealhulgas ka sõidukijuhtidele liiklemiseks. Sinna jäävad mitmed eri liiki teenindamisega (s.h sõidukite remont, pesulad), kauplemisega seonduvad hooned, poed, toitlustuskohad, äriettevõtete kontorid, laod ja ka garaažid, kuhu on tagatud nii jalakäijate kui ka sõidukite juurdepääs ja seal vaba liiklus nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Tartus Aardla tn 27 a ja Aardla tn 27 hoonete juurde kuuluva piirkonna näol on tegemist LS § 81 mõttes teega, mis on jalakäijate ning sõidukite liiklemiseks avatud rajatis ning maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud ala. See nähtub ka kõigile avalikult kättesaadavalt Tartu linna elektroonselt veebilehelt, kus asuva linnakaardi kohaselt on Tartus Aardla tn 27a ja Aardla tn 27 hoonete ümbrus tähistatud samamoodi nagu tänavate sõiduteed (heledamat kollast tooni). Neil asjaoludel pole kahtlust, et 09.10.2018.a kella 09:58 ajal osales B.M sõidukit BMW 735i reg märgiga XXX juhtides teeliikluses ja tal oleks pidanud selleks olema vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuna B.M teadis, et tal pole juhtimisõigust, tema enda avaldatu kohaselt ta alles tegeleb juhtimisõiguse omandamisega, ning ta seadis enda tegevuse eesmäriks viia talle kuuluv sõiduk pesulasse, siis pani B.M juhtimisõiguseta juhtimise toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2 mõttes). B.M-i käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Käitumise õigusvastasust ei välista ka asjaolud, et teekond garaažide juurest pesula juurde ei olnud pikk, B.M-i avaldatu kohaselt 500 meetrit, ja ta soovis juhtimisõigusega elukaaslasele auto puhtakspesemisega rõõmu valmistada. Teeliikluses sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on karistatav ka siis, kui teeliikluses ei sõideta pikka maad ning kui soovitakse enda elukaaslasele auto puhtakspesemisega rõõmu valmistada. Teeliikluses mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisega jättis B.M täitmata LS § 90 lg 1 p 1 nõude, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ja pani sellega toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 8 LS § 201 lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes B.M-i süü ulatusest – juhtimisõiguseta juhtimise pani toime kavatsetult ja tegi seda linnaliikluses, ühtegi olulist põhjust tal sõiduki juhtimisõiguseta juhtimiseks ei olnud, puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavaks KarS § 57 lg 2 mõttes on toimepandu kohta avaldatud kahetsus ütlustes (lk 30) ja 23.10.2018.a vastulauses (lk 33), on karistusregistrisse kandmata B.M-i suhtes, kes soovib omandada mootorsõiduki juhtimisõigust, tema distsiplineerimiseks ja õiguskorra kaitsmiseks küllaldane ja piisav B.M-i karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga ning seda alla sanktsiooni keskmist määra, nagu seda on teinud kohtuväline menetleja - rahatrahviga 90 trahviühikut ehk 360 eurot riigituludesse. Karistuse vähendamiseks põhjendatud alus puudub.
§-s 30 sätestatud võimalus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel on käesoleval juhtumil välistatud, sest asjas on ilmselgelt olemas avalik menetlushuvi, kuna juhtimisõiguseta juhtimine on ohtlik nii juhile endale kui ka teistele liikluses osalejatele. Eesti Vabariigis on väärteomenetluse korras LS § 201 järgi karistatav juhtimisõiguseta juhtimine ja KarS § 423¹ kohaselt on kriminaalkorras karistatav sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. Kahjuks on reaalne olukord Eesti Vabariigis selline, et levinud on nii LS § 201 järgi kvalifitseerimisele kuuluvad väärteod kui ka KarS § 423¹ järgi kvalifitseerimisele kuuluvad kuriteod. Taolises olukorras menetluse lõpetamine süvendaks juba niigi laialdaselt levinud arusaama, et juhtimisõiguseta juhtimine on üks vähetähtis ja ebaoluline õigusrikkumine. Neil asjaoludel kohus väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel ei lõpeta. Seonduvalt menetlusaluse isiku kaebuses avaldatuga selle kohta, et ta soovib saada teavet juhiloa saamiseks vajalike toimingute kohta, on oluline täheldada, et kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas on selle kohta teavet jagatud. Maakohtu pädevusse ei kuulu juhtimisõiguse omandamisega seonduvate otsustuste tegemine ja sellekohase info jagamine. Juhiloa saamiseks tuleb isikul endal lugeda liiklusseadust, tutvuda Maanteeameti elektroonselt kodulehelt kõigile avalikult kättesaadava sellekohase infoga ning vajadusel minna veelgi täpsema info saamiseks ise Maanteeametisse nõustamiseks kohale. Seonduvalt menetlusaluse isiku kaebuses avaldatuga selle kohta, et ta ei ole rahul talle üldmenetluses karistuseks mõistetud rahalise karistuse määraga, on oluline täheldada, et B.M-i avaldatust nähtuvalt on talle kohtuvälises menetluses kiirmenetluse võimalust pakutud, kuid ta on sellest ise keeldunud, et selle aja vältel, mis jääb kuni käesolevas väärteoasjas otsuse jõustumiseni, saada endale sõiduki juhtimisõigus. Selles osas, et B.M ise keeldus 09.10.2018.a talle pakutud kiirmenetluse võimalusest, saab menetlusalune isik etteheiteid teha ainult iseendale. Menetlusaluse isiku tahte vastaselt ei ole lubatud kiirmenetlust kohaldada ja sellisel juhul kui menetlusalune isik keeldub kiirmenetlusest, kohaldataksegi üldmenetlust, koostatakse väärteoprotokoll, antakse menetlusalusele isikule võimalus vastulause esitamiseks ja seejärel tehakse otsus. Seonduvalt kaebuses esitatud väitega, et kiirmenetluses olnuks karistus 4 korda väiksem, on oluline täheldada, et menetlejad võivad hinnata asjaolusid erinevalt, millest võivad tuleneda ka erinevused mõistetavates karistustes. Sündmuskohal kiirmenetluses kiirkorras tehtavate lahendite puhul, kus asjaolud on selged, koormatakse menetlust vähem ja esineb üldmenetlusega võrreldes oluline ressursi kokkuhoid. 9 Kohtul põhjendatud alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks, sealhulgas ka karistuse osas, ei ole, isegi kui kaebuses esitatud abstraktsed väited selle kohta, et kiirmenetluses olnuks karistus 4 korda väiksem, vastaksid tõele. Eelkajastatud asjaoludel, kuna menetlejad võivad olenevalt olukorrast, hinnata asjaolusid mõneti erinevalt, ei ole kohtul küllaldaselt põhjendatud alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väite, et kiirmenetluses oleks karistus olnud 4 korda väiksem, tõttu. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.