KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-4393 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmu

§ 224lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3.

oktoobri

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja Maarika Kutser RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku E.L-i kaitsja Maarika Kutseri apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik koostas
5. augustil 2018 väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis E.L
6. augustil 2018 kella 22.09 ajal IdaVirumaal Sämi-Sonda-Kiviõli tee
7. km-l, liikudes Sonda suunas, sõidukit Volkswagen Passat (reg.märgiga XXX) juhile keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,61 mg/l. Samuti juhtis E.L mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimise õigust. E.L-i juhtimisõigus oli peatatud liiklusseaduse (LS) § 124 lg 41 alusel. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus E.L kirjeldatud tegudega LS § 33 lg 11 p 2, § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1 ja § 94 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
8. Viru Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega tunnistati E.L süüdi LS §

§ 224lg 2 järgi ning Kar

S § 63 lg 1 alusel mõisteti talle LS § 224 lg 2 järgi karistuseks 20 päeva aresti. 2.1 Menetlusalune isik E.L tunnistas maakohtus toimunud ülekuulamisel täielikult oma süüd. E.L-i poolt talle etteheidetavate väärtegude toimepanemist tõendavad lisaks ka juhtimiselt kõrvaldamise otsus, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning väljatrükk Maanteeameti andmebaasist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et E.L on kuus kehtivat väärteokaristust, millest viis on mõistetud liiklusseaduse ja liikluskindlustuse seaduse rikkumise eest. 2.2 E.L-ile karistust mõistes hindas kohus tema süüd keskmisest tunduvalt suuremaks. Kohus võttis arvesse, et E.L pani toime kaks väärtegu. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli väga suur, jäädes mitte olulisel määral alla kriminaalvastuse määrale. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus kahetsust ja süü tunnistamist. Kohus võttis arvesse sedagi, et E.L on varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, sh viiel korral samalaadsete liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Varasemad karistused ei ole E.L-ile mõju avaldanud. Seetõttu pidas kohus vajalikuks karistada teda raskemaliigilise karistuse, arestiga ja seda üle sanktsiooni keskmise määra – 20 päeva. 2.3 Kohus võttis otsust tehes arvesse ka kaitsja märgitud asjaolusid, et E.L on

1. oktoobril 2017 sündinud laps, käesoleval ajal viibib ta lapsehoolduspuhkusel ning tema naine õpib Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi mittestatsionaarses õppes. Samas ei pidanud kohus neid asjaolusid piisavaks E.L-ile kergema karistuse mõistmiseks. Kohus leidis, et juhtimisõigust omamata ja alkoholi tarvitanuna rooli istudes pidi E.L arvestama võimalike tagajärgedega, sh sellega, et teda võidakse karistada ja karistusena võib kohus kohaldada ka aresti. 2.4 Kohus ei nõustunud kaitsja ettepanekuga asendada arest üldkasuliku tööga. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isik varasemast karistusest hoolimata jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise seadusest üleastumise korral karistatakse teda eelnevate karistustega võrreldes karmimalt. E.L on juba karistatud (asenduskaristuse korras) arestiga samalaadsete väärtegude eest, kuid ta on jätkanud süütegude toimepanemist. Sellises olukorras ei ole aresti üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud.
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E.L-i kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist menetlusalusele isikule karistuse mõistmise osas ja uue otsuse tegemist, millega asendada E.L-ile mõistetud arest üldkasuliku tööga. Alternatiivselt taotleb kaitsja E.L-ile mõistetud aresti lühendamist. 3.1 Arusaamatuks jääb maakohtu järeldus, mille kohaselt puudub olukorras, kus rahatrahvid (ja asenduskaristusena kantud arest) ei ole isikule mingit mõju avaldanud, alus arvata, et üldkasulik töö seda teeks. Aresti puhul on siiski tegemist olnud asenduskaristusega, mida E.L kandis seetõttu, et ta ei olnud võimeline tasuma talle määratud rahatrahvi. Varem ei ole E.L-ile määratud aresti, mida oleks asendatud üldkasuliku tööga. Seetõttu ei saa ka väita, et üldkasulik töö ei avaldaks talle mingit mõju ja ta jätkaks väärtegude toimepanemist. 3.2 Menetlusalune isik on algusest peale oma süüd tunnistanud ning avaldanud kahetsust. Kohus ei ole otsuses karistust raskendavaid asjaolusid välja toonud. Kergendavate asjaoludena on kohus märkinud süü tunnistamist ja kahetsust. Ometi ei nähtu, et kohus oleks karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid arvesse võtnud. 2 3.3 Kaitsja juhtis maakohtus tähelepanu sellele, et E.L on üheaastane laps, kellega ta viibib lapsehoolduspuhkusel, sest lapse ema õpib Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis. Kaitsja palus seda karistuse mõistmisel arvestada ning ka sellest tulenevalt asendada arest üldkasuliku tööga. Kohus on otsuses märkinud, et arvestab otsust tehes ka kaitsja seisukohtade ja esitatud tõenditega, kuid kohtu arvates ei ole need asjaolud küllaldased kergema karistuse mõistmiseks. Kuidas kohus kaitsja tõenditega arvestanud on, jääb seega arusaamatuks.
3. Tartu Ringkonnakohtu
4. novembri
5. a määrusega määrati väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälisele menetlejale anti apellatsiooni kohta kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni
6. novembrini
8. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas
9. novembril 2018 ringkonnakohtule oma kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on kohtuotsus põhjendatud, mõistetud karistus vastab süüteo raskusele ega kuulu tühistamisele. 5.1 E.L-i poolt toime pandud liiklusalased väärteod on ühed raskeimad, mille eest tuleb teda karmilt karistada. Alkoholisisaldus E.L-i väljahingatavas õhus oli suur. Lisaks sellele puudub E.L juhtimisõigus. Järelikult ei ole ta läbinud vastavat koolitust ja tal puudub kogemus juhina liikluses osalemiseks. Oma vastutustundetu teoga seadis ta ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate, sealhulgas ka kaasreisija elu, tervise ja vara. 5.2 E.L on seitse kehtivat väärteokaristust (viis neist on liiklusalased, millest kolm on seotud mootorsõiduki juhtimisega ilma juhtimisõiguseta ja/või alkoholi piirmäära ületades). Kõik varem määratud rahatrahvid on tasumata. E.L-ile määratud rahatrahvi on asendatud arestiga (väärteoasjas nr 4-17-5408). Samuti on teda karistatud maksimaalse rahatrahviga. Seega on rahatrahvi kohaldamine E.L-i puhul end ammendanud, kuivõrd ta ei soovi või ei suuda neid tasuda. 5.3 Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud, sest isik peab aru saama oma tegude tähendusest ja nende tagajärgedest. Vabaduskaotuslikku karistust kohaldamata ei toimu E.L-i käitumises mingeid muutusi. 5.4 Apellatsioonis on juhitud kohtu tähelepanu sellele, et menetlusalusel isikul on üheaastane laps, kellega ta viibib lapsehoolduspuhkusel. Kohtuvälise menetleja jaoks jääb arusaamatuks, miks ei tegele E.L sel juhul lapse eest hoolitsemisega, vaid paneb tahtlikult toime raskeid väärtegusid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning E.L-i kaitsja apellatsioon jääb tagajärjetuks. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.
11. Menetlusaluse isiku kaitsja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus otsustas jätta mõistetud aresti üldkasuliku tööga asendamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult kaalunud kõiki karistusalternatiive, sh aresti asendamist üldkasuliku tööga, ja põhjendatult leidnud, et isikule tuleb tema süü suurust ja varasemat karistatust arvesse võttes mõista karistuseks arest, mis tuleb täitmisele pöörata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arutluskäiguga karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide kohta ning leiab samuti, et 3 E.L-i rikkumiste raskust ja varasemat karistatust arvestades ei ole üldkasulik töö piisav, mõjutamaks teda edaspidi liiklusrikkumiste toimepanemisest hoiduma.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb E.L-i süüd hinnata keskmisest suuremaks. E.L juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus ei jäänud palju alla kriminaalse joobe määrale. E.L-i juhitud sõiduautos viibis lisaks temale kaasreisijana ka E.L-i naine. Seega ei seadnud E.L alkoholi tarvitanuna sõitma asudes ohtu mitte üksnes enda, vaid ka oma naise ja kaasliiklejate elu ja tervise. E.L oli eelnevalt tarvitanud neli 0,33-liitrist õlut ning sõitma läks ta 30–40 minuti pärast. Arvestades alkoholi tarvitamisest möödunud lühikest aega, ei saanud E.L olla kahtlust selles, et tema organismis oli endiselt alkoholi. E.L selgitas, et pidi autorooli istuma, sest tal oli vaja kiiresti koju minna: laps magas kodus ja ärkas üles; kuna tal tulid parajasti hambad, oli vaja lapsele rohtu anda. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist erandlike asjaoludega, mis tinginuks E.L-i poolt liiklusnõuete rikkumise. Asjaolu, et laps võib kodus ärgata ning seetõttu võib tekkida vajadus koju minna, oli E.L-ile teada ning tal tuli selle võimalusega arvestada. Seega ei õigusta miski E.L-i tegu ega vähenda tema süüd. Karistust kergendava asjaoluna on kohus arvestanud, et E.L on oma tegu kohtus kahetsenud.
13. E.L on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud, sh on teda kohtuvälise menetleja
14. aprilli
15. a otsusega karistatud ka LS §

§ 224lg 2 alusel.

Sel korral karistati E.L maksimaalse rahatrahviga 1200 eurot (300 trahviühikut). Samuti on E.L rahatrahvi asendamise korras karistatud arestiga: Viru Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega asendati E.L-ile Ida prefektuuri
3. jaanuari
4. a otsusega määratud rahatrahv 100 trahviühikut 10 päeva arestiga. Kirjeldatud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub alus arvata, et aresti asendamine üldkasuliku tööga omaks E.L-i suhtes piisavat karistuslikku mõju. Olukorras, kus E.L on juba kord aresti kandnud, ent on sellele vaatamata pannud toime uue väärteo, ei ole põhjendatud tema karistuse kergendamine selle üldkasuliku tööga asendamise korras. E.L tuleb kanda talle maakohtu otsusega mõistetud aresti.
5. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda E.L-i kaitsja apellatsioonis esitatud asjaolud, et menetlusalune isik viibib praegusel ajal lapsehoolduspuhkusel ja tema naine õpib Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis. Ringkonnakohus möönab, et E.L-i poolt 20 päeva aresti kandmine mõjutab paratamatult ka tema lähedasi, kes peavad selleks ajaks oma elu vastavalt korraldama ja ilma E.L-i abita toime tulema. Eelnev on aga tingitud E.L-i enda õigusvastasest käitumisest, mis ei anna alust isikule mõistetud karistuse kergendamiseks ega selle asendamiseks üldkasuliku tööga. Ehkki lapsehoolduspuhkusel viibib E.L, on lapsel olemas ka ema ja seega pole alust väita, et lapse eest hoolitsemine oleks E.L-i karistuse kandmise ajal ohtu seatud. E.L-i naise õpingud ei ole kindlasti selliseks asjaoluks, mis välistaks E.L-ile aresti kohaldamise.
6. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau 4