Väärteoasi nr 4-18-5021 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2018 Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-18-5021 Kohtunik Roman Levin Väärteoasi

) § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

1. Kaevatava otsuse kohaselt 17.08.2018 kl 10.36 juhtis G.O Tartu vallas, Tartu maakonnas, Jõhvi-Tartu-Valga
2. kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 121+-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h ning rikkus sellega

§ 15lg 1 p 1.

Kaebuse sisu 3. G.O esitas Tartu Maakohtule 28.09.2018 kaebuse, millega vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses. Kaebuse esitaja taotleb otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega määrata kaebajale põhikaristusena rahatrahv. Alternatiivselt taotleb kaebaja otsuse tühistamist osas, millega määrati kaebajale põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kõikide kaebajal olevate juhtimisõiguse kategooriate osas kaheks kuuks ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks üksnes B-kategooria juhtimisõiguse osas. 4.

§ 227

lg 2 ei tulene, et kohtuväline menetleja peab igal juhul määrama põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. Tegemist on diskretsiooniõigusega, kus tuleb kaaluda muuhulgas seda, kas isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ka rahatrahvi määramisega või üksnes selle kategooria mootorsõiduki osas juhtimisõiguse äravõtmisega, millega väärtegu toime pandi. Sellist seisukohta toetab Riigikohtu praktika.

1. Mootorsõiduk Audi Q7, millega kiirust ületati, nõuab B-kategooria juhtimisõiguse olemasolu. Kiiruse ületamine B-kategooria juhtimisõigust nõudva mootorsõidukiga ei ole kaebaja arvates selline väärtegu, mille puhul saaks automaatselt väita, et isik on ühiskonnale ohtlik igasuguse mootorsõiduki juhtimise korral. Palgikoormat veoautoga vedades pole kaebaja kunagi lubatud sõidukiirust ületanud.
2. Kohtuväline menetleja on määranud kaebajale ebaproportsionaalselt karmi karistuse. Piisanud oleks näiteks keskmisest suurema rahatrahvi määramisest 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. Kohtuväline menetleja ei ole õigesti kohaldanud KarS § 56 lg
3. Kaebaja süü ei ole suur.
4. Kaebaja sõidab nädalas vähemalt kolmel päeval C või D-kategooria juhtimisõigust nõudva sõidukiga ja seetõttu on nimetatud kategooriate juhtimisõiguse olemasolu kaebaja ja tema tööandja jaoks eksistentsiaalse tähtsusega. 2 Väärteoasi nr 4-18-5021
5. Kaebaja ei ole olnud paadunud liiklusrikkuja ning ta on oma teost järeldused teinud ja teo toimepanemist tõsiselt kahetsenud. Kaebaja on nõus kandma kõik kohtukulud, sh kaitsjale makstav tasu. Kohtuvälise menetleja seisukoht
6. PPA Lõuna prefektuur esitas 15.10.2018 kohtule seisukoha, milles ei nõustu kaebusega. Otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust teelõigul, kus on lubatud 90 km/h. Sõiduki kiirust mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud ja tehniliselt korras kiirusmõõturiga. Sõidukiirust ületas kaebaja mitte vähem kui 27 km/h.
7. 13.09.2018 karistusregistri väljavõttest nähtub, et G.O on kehtiv karistus samalaadse liiklusalase süüteo toimepanemise eest, mis on täidetud. Menetlusalasele isikule tuleb määrata karistus, mis oleks mõjus ning täidaks soovitud eesmärgi. Varasem süütegu pandi toime 15.03.2018, kaevatav süütegu 17.08.2018, uue väärteo toimepanemine sedavõrd lühikese aja jooksul ilmestab menetlusaluse isiku suhtumist varasemalt määratud karistusse. Kohtuväline menetleja on arvestanud ka eelmist rikkumist, mille karistusena määratud rahatrahv nähtavasti menetlusalust isikut ei mõjutanud.
8. Kohtupraktika kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu.
9. Karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on igakülgselt õiguspärane ja rakendatud optimaalses määras. Põhikaristust on kohaldatud alla keskmise määra.
10. Kohtuväline menetleja taotleb jätta asjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU POOLT TUVASTATUD G.O JA JÄRELDUSED
11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
12. Nähtuvalt väärteoprotokollist (tl 27) juhtis G.O 17.08.2018 kl 10.36 Jõhvi-TartuValga maantee
13. kilomeetril suunaga Jõhvi poole mootorsõidukit Audi Q7 reg märgiga xxxxxx. G.O ei ole vaidlust ning kohus loeb tuvastatuks, et tegemist on asulavälise teega, kus on

§ 15lg 1 p 1 tulenevalt suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.

1. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 28) nähtuvalt on 17.08.2018 kl 10.36 maantee nr 3
2. kilomeetril teostatud riikliku järelevalve korras G.O poolt juhitud mootorsõiduki Audi Q7 liikumiskiiruse mõõtmist kiirusmõõturiga Stalker II MDR AS
3. Seade on testitud 17.08.2018 kl 07.12, seade on töökorras, seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolud on olnud järgmised: asulaväline tee, hea nähtavus, valge aeg, ilmastik sademeteta, kuivad teeolud, kattega tee, sõiduradade arv
4. Mõõtja sõiduk seisis, kiirusmõõturit on hoitud käes, mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, vastassuunalisel, mitu sõidukit, sooritas möödasõitu.
5. Kiirusmõõturi lugem on kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt olnud 121 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +-4 km/h. Lõplik mõõtetulemus 117 km/h. Juhile 3 Väärteoasi nr 4-18-5021 on näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit, menetlusalune isik on protokolli omakäeliselt allkirjastanud ning märkinud „Mõõtmine arusaadav“.
6. G.O on tõendatud, et kasutatud kiirusmõõtur on taadeldud (tl 33) ning liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik Anvar Vakk on läbinud 15.02.2010 pädeva mõõtja koolituse (tl 34).
7. Tunnistaja Anvar Vakk ülekuulamise protokollist (tl 29) nähtuvad 17.08.2018 liiklusjärelevalve teostamise ning G.O peatamise asjaolud.
8. Kohus loeb väärteoprotokolliga, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning tunnistaja Anvar Vakk ütlustega tõendatuks, et G.O juhtis 17.08.2018 kl 10.36 Jõhvi-TartuValga maantee
9. kilomeetril suunaga Jõhvi poole mootorsõidukit Audi Q7 reg märgiga xxxxxx ning ületas seejuures lubatud sõidukiirust vähemalt 27 km/h, rikkudes

§ 15lg 1 p 1.

1. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas leiab kohus, et G.O on pannud süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Asudes teostama möödasõitu asulavälisel teel, kus talle teadaolevalt on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h, pidi G.O teadma, et sellega ületab ta lubatud sõidukiirust ning sellist kiiruseületamist tahtma või vähemalt möönma.
2. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et G.O väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Puuduvad alused ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 järgi.
3. Aset on leidnud tegi, milles G.O süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et G.O on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks.
4. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist. Karistus 25.

§ 227

lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

1. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja poolt G.O-le määratud karistust muuta järgmistel põhjendustel.
2. KarS § 56 lg 1 määratleb karistamise alusena isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Karistusregistri väljavõttest (tl 26) nähtuvalt on G.O 15.03.2018 karistatud väärteoasjas 2780018002800

§ 227lg 3 järgi rahatrahviga 360 eurot (90 trahviühikut).

Karistus on täidetud 16.03.2018. 29.

§ 227

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 4 Väärteoasi nr 4-18-5021 30. Seega on G.O viis kuud enne käesolevas asjas arutatavat rikkumist pannud toime samalaadse süüteo – ületanud suurimat lubatud sõidukiirust, mille eest on kohtuväline menetleja karistanud teda rahatrahviga. Kohus märgib, et rahatrahv 90 trahviühikut on määratud alla

§ 227lg 3 keskmist määra.

1. G.O on rahatrahvi tasunud, kuid pannud kohtu hinnangul lühikese aja vältel pärast eelnevat karistust toime samalaadse rikkumise. Kohus järeldab sellisest käitumisest, et G.O ei ole teinud karistusest vajalikke järeldusi ning uuesti rahatrahvi karistuseks mõistmine ei oleks mõjus ega täidaks karistuse eesmärke.
2. Kohus märgib, et võimaliku rahatrahvi määramisel oleks TLS § 227 lg 2 tulenev trahvi maksimaalne suurus 100 trahviühikut (400 eurot) ning keskmine suurus 50 trahviühikut (200 eurot). Arvestades asjaoluga, et eelmise süüteo eest määratud trahv 360 eurot ei ole mõjutanud G.O rikkumisi lõpetama, puudub kohtul alus arvata, et kaebaja nimetatud 280 eurot või isegi maksimummäär 400 eurot suudaks G.O-le piisavat preventiivset mõju avaldada.
3. Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja viidet, mille kohaselt kui kiirus oleks olnud 7 km/h väiksem, ei näeks

§ 227lg 1 karistusena ette üldse ette juhtimisõiguse äravõtmist.

1. Kohtu hinnangul tuleb G.O süüd lugeda keskmiseks. Kohtuväline menetleja on õigesti viidanud, et mootorsõiduki juhilt tuleb eeldada ja nõuda erilist hoolsust ja vastutustundlikku käitumist liiklusreeglite järgimisel. Kohus nõustub, et möödasõidud suurtel kiirustel tihedalt kasutatavatel teelõikudel on eriti ohtlikud nii juhile endale kui teistele isikutele. Kohus arvestab ka asjaoluga, et rikkumine toimus päevasel ajal, sademed puudusid ja teekate oli kuiv, st võimalik oht oli väiksem, kui oleks võinud tekkida möödasõidul näiteks pimedal ajal, vihma ja märja teekattega.
2. Kohtuväline menetleja on kohtu arvates kooskõlas seadusega ja kohtupraktikaga mõistnud G.O-le karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine käesoleva süüteo eest põhikaristusena on G.O teo asjaolusid ja eelmist karistust arvestades kohtu hinnangul põhimõtteliselt põhjendatud.
3. Kohus leiab samas, et kaebaja alternatiivne taotlus määrata talle karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine üksnes B-kategooria juhtimisõiguse osas on asjakohane.
4. Riigikohus on jaatanud seadusest tulenevat võimalust kohaldada isikule, kellel on mitme kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, ohutu liiklemise või sõiduki käituseeskirjade rikkumisega seotud süütegude eest lisakaristusena ka üksnes teatud kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist (3-1-1-26-10, p 7).
5. Kohtu hinnangul on seega võimalik kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist teatud kategooria osas ka põhikaristusena, juhul, kui väärteo asjaolud seda võimaldavad.
6. Kiirmenetluse otsusest väärteoasjas 278018008781 (tl 41-43) nähtuvalt on G.O ka eelneva, 15.03.2018 toimepandud väärteo puhul ületanud kiirust sõiduautoga Audi Q7, st B-kategooria mootorsõidukiga. Karistusregistri andmetest ei nähtu, et G.O oleks eelnevalt ületanud kiirust või pannud toime muid liiklusrikkumisi mõne teise kategooria mootorsõidukiga.
7. Liiklusregistri päringust (tl 37) nähtuvalt on G.O järgmiste kategooriate mootorsõidukite juhtimisõigus: A, B, BE, C, CE, D, DE, T. 5 Väärteoasi nr 4-18-5021
8. Kaebaja on kinnitanud, et juhtimisõiguse üldine äravõtmine tekitab talle tööalaselt suuri probleeme ning väitnud, et selline karistus mõjutab nii kaebaja tööandjat, sh materiaalselt, kui ka kaebaja tööandja koostööpartnereid. Forestex Tartu OÜ iseloomustusest (tl 8) nähtuvalt on G.O nimetatud ettevõtte koostööpartneri OÜ Ademandia juhataja ja autojuht, kelle juhtimisõiguse äravõtmine võib mõjutada hangetel võetud kohustuste täitmist.
9. Kohus märgib, et kuigi üldjuhul ei saa kohtu arvates väärteokaristuse võimaliku tulemusena menetlusaluse isiku töökoha või koostööpartneri kaotuse võimalus või kolmandatele isikutele tekkivaid negatiivseid tagajärgi pidada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, on käesolevas asjas põhjendatud selliseid küsimusi karistuse määramisel arvestada.
10. Kohtu hinnangul on kaebajat võimalik eripreventiivselt mõjutada uute väärtegude, sh uute liiklussüütegude toimepanemisest hoiduma ka sellisel viisil, et temalt võetakse üksnes B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus arvestab sellise karistuse mõistmisel nii G.O kahetsusega, asjaoluga, et G.O ei ole eelnevalt ületanud kiirust muu kategooria mootorsõidukiga kui B-kategooria kui ka võimalike tööga seonduvalt tekkivate probleemidega.
11. Kohus rahuldab kaebuse, tühistab väärteootsuse karistuse osas ning teeb uue otsuse, millega mõistab G.O-le karistuseks B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu hinnangul on selline karistus piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huve. Roman Levin Kohtunik 6