4-18-4157 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja: Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 5. september 2018, Tallinn, kirjalik menetlus 4-18-4157
(231718005647)Elina Elkind N.J-i (N.J) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
- augusti
- a otsusele väärteoasjas nr 231718005647, millega karistati N.J liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 205 trahviühiku ulatuses, s.o 820 eurot N.J (isikukood XXX; xxx; xxx) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2, §-st 133 ja §-st 134 maakohus otsustas:
- Rahuldada N.J-i kaebus.
- Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
- augusti
- a otsus nr 231718005647 N.J-i karistamises osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et isikule mõistetud rahatrahv 205 trahviühikut, s.o 820 eurot, tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igakuiselt 68 eurot 30 senti ja
- kuul 68 eurot 70 senti kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
- 1 4-18-4157
- VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult kolmekümne
(30)päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Enel Kuiva
- augusti
- a otsusega nr 231718005647 karistati N.J LS § 227 lg 4 tunnustele vastava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 205 trahviühiku ulatuses, s.o 820 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik
- juulil 2018 kell 7.58 Tallinn-Paldiski mnt
- km mootorsõidukit kiirusega 161 km/h +/- 9 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sellega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo.
- K.-N.J esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles tunnistab rikkumist ja palub võimaldada tal maksta rahatrahv summas 820 eurot ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei võimalda menetlusaluse isiku rahaline olukord selle tasumist korraga.
- aastal koondati ta töölt X X AS-s ja uues töökohas on palk sama suur kui trahv. Lisaks on tal igakuised rahalised kohustused, s.o kodulaen ja toetus lapsele, mille kohta on kaebusele lisatud ka tõendid (isiku konto väljavõte, millest nähtuvad tema töötasu, kodulaenu tasumine, elektriarve, telefoniarve, krediitkaardi tagasimaksed ja SEB krediitkaardi laenuleping).
- Kohtuväline menetleja nõustus vastuses kaebusele väärteoasja kirjaliku menetlusega ja rahatrahvi tasumisega ositi. Kohtuväline menetleja ei taotlenud kaebusele lisatud tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
- Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist kaebusele lisatud tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
- VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 4-18-4157
- LS § 15 lg 1 p 1 kohasel on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 227 lg 4 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt
- juulil 2018 kell 7.58 mootorsõiduki juhtimist Tallinn- Paldiski mnt
- km, s.o asulavälisel teel, kiirusega 161 km/h.
- Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud K.-N.J-ile etteheidetava teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki BMW RI200GS, registreerimismärgiga xx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
- juulil 2018 kell 7.58 mõõteseadet Stalker II MDR nr AS008353 (taatlustunnistuse nr TT25-17/00293). Mootorsõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 161 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 9 km/h, mistõttu lõplikuks mõõtetulemuseks oli 152 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Teo toimepanemist tõendavad ka tunnistaja T S ütlused, kes kirjeldab menetlusaluse isiku kiiruse mõõtmise ja mootorsõiduki peatamisega seonduvaid asjaolusid (koht, aeg ja sõiduki liikumine), mis langevad kokku kiirusmõõturi kasutamise protokollis kirjeldatuga ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtuvälises menetluses ülekuulamisel kiiruse ületamist ja tunnistab oma süüd ka kohtule esitatud kaebuses. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega ehk siis isik teadis kiiruse ületamisest ja vähemalt möönis seda. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ületas ta suurimat lubatud kiirust, kuna pidas autode rivvi vahelesõitmist liiga ohtlikuks ja sõitis kõigist eesolevatest mootorsõidukitest korraga mööda. Lubatud piirmäära ületamine niivõrd suures määras nagu 62 km/h ei saanud ka möödasõidul jääda menetlusalusele isikule märkamatuks. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
- Seadusandja on LS § 227 lg-s 4 kirjeldatud teo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga 205 trahviühiku ulatuses, s.o 820 eurot. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikule mõistetud karistuse põhjendatust hinnates võtab kohus eeskätt arvesse sõidukiiruse ületamise ulatust (62 km/h). Niivõrd märkimisväärses ulatuses piirkiiruse ületamisega, pani kaebuse esitaja ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Teo toimepanemise eesmärk oli möödasõit teistest mootorsõidukitest, mis ei ole liikluses kohustuslik manööver. Sellisel sõidukiirusel ei ole mootorsõiduk võimeline ootamatult teele ilmunud takistuse ees ei peatuma ega sellest takistusest ka ohutult ümber põikama. Väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning neid ei tuvastanud ka kohus. Kohus võtab siiski arvesse, et karistusregistri 3 4-18-4157 andmetel ei ole menetlusalust isikut varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on süüle vastav ja proportsionaalne nii toimepandud väärteo kui ka preventiivsete eesmärkidega ning selle kergendamiseks alust ei ole.
- Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahvi tasumine ositi. Menetlusalune isik on oma väidete tõendamiseks esitanud ka tõendeid (dokumendid töötasu, kodulaenu ja muude kohustuste kohta). KarS § 66 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus rahalise karistuse tasumise süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata ositi ühe aasta jooksul. Kohtu hinnangul esinevad praeguses asjas kaebuse esitaja tööalast ja majanduslikku seisu arvestades piisavalt mõjuvad põhjused selleks, et tühistada kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi tasumise tähtaja osas ja määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igakuiselt 68 eurot 30 senti ja
- kuul 68 eurot 70 senti. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 4