lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega 2 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka N.T kahtlustatavana kinnipidamine 06 – 07.11.2016, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks jäi vangistus 2 aastat 5 kuud 28 päeva. Karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui N.T ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täitab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja ning
lg 2 p-des 1, 2, 21, 5 ja 8 tulenevaid kohustusi, s.o elama oma alalises elukohas *, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast 1 1-17-5245 lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, heastama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud kannatanu M V’le /arvelduskonto * * Pangas/ tema poolt esitatud tsiviilhagi 3800 eurot ja kannatanu J K’le /arvelduskonto * * Pangas/ tema poolt esitatud tsiviilhagi 412,40 eurot, mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, alluma alkoholismivastasele ravile, milleks on oma nõusoleku andnud ja mida faktiliselt on juba ka alustanud ning mida jätkab kuni vastav arst on lugenud ravi läbituks, osalema katseaja jooksul kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitaks maandada riske tema sotsiaalsete oskuste ja hoiakute valdkonnas. 2. Kriminaalhooldusametniku 30.07.2018 kohtule esitatud erakorralise ettekande alusel määras kohus N.T-le lisakohustuse läbida programm „Kainem ja tervem Eesti“. 3. Kriminaalhooldusametnik esitas 04.02.2019 kohtule uue erakorralise ettekande, milles teavitas kohut sellest, et N.T on katseajal rikkunud
PPA Haapsalu politseijaoskonnast saabus 03.01.2019 teade selle kohta, et N.T mõõdeti alkoholijoove 1,58 mg/l indikaatorvahendi protokolli alusel 29.12.2018 * maja juures kell 12.
lg 2 p-i 2, kuid kriminaalhoolduse teostamiseks on veel ressursse ja karistuse täitmisele pööramine ei ole veel vajalik. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et N.T-le on otstarbekas määrata katseajaks täiendav lisakohustus
Kohtu seisukoht 2 1-17-5245 6. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek määrata N.T-le täiendav lisakohustus
lg 4 alusel, s.t kohustada teda käima kolme kuu jooksul iganädalaselt registreerimas, tuleb jätta läbi vaatamata, kuna erakorraline ettekanne ei vasta KrHS § 31 lg-s 2 sätestatud tingimustele. 7.
lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
lg-s 2 sätestatud kohustuste loetelus ei ole sätestatud võimalust kohustada isikut kontrollnõuete rikkumise korral ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele kohtu määratud regulaarsusega. Kuigi
lg 4 sätestab võimaluse süüdlase nõusolekul määrata talle ka
lg-s 2 sätestamata kohustusi, siis on kohus seisukohal, et antud juhul puudub selleks vajadus ja õiguslik põhjendus. 8. Kohus märgib, et Pärnu Maakohtu 22.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5245 mõisteti N.T süüdi
Ärakandmata vangistus jäeti
ja § 75 alusel tingimuslikult kohaldamata ja talle määrati kolmeaastane katseaeg. Samuti määrati N.T katseajaks Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusesinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma
lg 1 p-st 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
Mh kohustati N.T-st ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Seega on kriminaalhooldaja pädev ja õigustatud kohustada kriminaalhooldusalust ilmuma registreerimisele sellise sagedusega, nagu kriminaalhooldaja vajalikuks peab, kriminaalhoolduse eesmärke silmas pidades. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks puudub vajadus
lg-s 4 ja
Kohus on seisukohal, et täiendava kohustusena
HS § 31 lg 2 sätestab, et erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Erakorralise ettekande kohaselt on N.T rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu on N.T-le eelnevalt koostatud kaks kirjalikku ja hoiatust ja kaks erakorralist ettekannet. Käesoleval juhul on alkoholi tarvitamise keelu rikkumine tuvastatud 29.12.2018 indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et N.T mõõdeti alkoholijoove 1,58 mg/l indikaatorvahendi protokolli alusel 29.12.2018 Haapsalus, Kuuse 26 maja juures kell 12.46. Kohus on seisukohal, et antud juhul on küll tuvastatav N.T poolt talle pandud kontrollnõude, s.o alkoholi tarvitamise keelu rikkumine 29.12.2018, kuid kuna erakorraline ettekanne ei vasta KrHS § 31 lg-s 2 sätestatud nõuetele, s.o ettekandest puudub põhjendatud ja seaduslik ettepanek täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise kohta, siis ei ole kohtul võimalik käesoleval 3 1-17-5245 juhul N.T poolt kontrollnõude rikkumisele seaduses sätestatud korras reageerida. Seadus ei välista kriminaalhooldajale võimalust esitada erakorraline ettekanne korduvalt, kui selles sisaldunud puudused kõrvaldatakse. Siiri Malmberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.