4-19-552/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-552 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2019 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.M (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri 23.03.2017 otsusega väärteoasjas 1 nr 2780,17,002602 määrati V.M-ile kiirmenetluse otsusega NPALS § 15 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses summas 120 eurot. V.M ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, mistõttu alustas kohtutäitur 08.09.2017 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 08.01.2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat täitmise võimatusest. 31.01.2019 esitas PPA Lõuna prefektuur Tartu Maakohtule taotluse V.M-i rahatrahvi asendamiseks arestiga.
5. Tartu Maakohtu 26.02.2019 määrusega asendati KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel V.M-ile Lõuna prefektuuri 23.03.2017 otsusega väärteoasjas nr 2780,17,002602 NPALS § 151 lg 1 järgi määratud rahatrahv 120 eurot, s.o 30 trahviühikut, 3 päeva arestiga, mis pööratakse viivitamatult täitmisele pärast Tartu Maakohtu 07.09.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. 2.
6. V.M ei ole tasunud temale Lõuna prefektuuri 23.03.2017 karistamisotsusega määratud 30 trahviühiku suurust trahvi 120 eurot. Süüdlasel pole piisavalt raha trahvi tasumiseks, sundtäitmine osutus võimatuks varaliste vahendite puudumise tõttu. 2.
7. Maakohus oli seisukohal, et V.M-ile Lõuna prefektuuri 23.03.2017 otsusega määratud 30 trahviühiku suurune rahatrahv tuleb asendada arestiga vastavalt KarS §-le
8. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, seega kujuneb V.M-i asendusaresti pikkuseks 3 päeva. 2.
9. Maakohus on seisukohal, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole võimalik, kuna V.M on isik, kellele ei sobi selline karistus. Seda näitab tema varasem käitumine. V.M viibib alates 23.03.2018 Tartu Vanglas, kus ta kannab Tartu Maakohtu 07.09.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4829 KarS § 274 lg 2 p 4 järgi mõistetud 1 aasta pikkust vangistust. Kuriteo pani ta toime ajal, kui kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistust alates 23.03.
10. Kohtuistungi ajal oli V.M allutatud vanglas täiendavatele julgeolekumeetmetele. Tartu Maakohtu 14.02.2017 otsusega mõisteti 1 V.M süüdi NPALS § 15 lg 1 järgi ja karistati 8 päeva arestiga, mis asendati 8 tunni üldkasuliku tööga. Ta ei läinud kriminaalhooldaja juurde ega teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Tartu Maakohus asendas töötunnid 06.04.2017 määrusega uuesti arestiga. 2.
11. V.M vabaneb tähtaegselt vangistusest 23.03.2019, mille järel on tal võimalus asuda aresti kandma. V.M ei ole kindlat elukohta. Tema sõnul asuks ta vabanemisel elama oma sõbra juurde, kes on kriminaalkorras karistatud isik. V.M-i on korduvalt karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on alust arvata, et V.M ei lähe ise aresti kandma ning talle määratud asendusarest tuleb seetõttu pöörata täitmisele viivitamatult pärast Tartu Maakohtu 07.09.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist.
12. Tartu Maakohtu 26.02.2019 määruse peale esitas määruskaebuse V.M, kes leiab, et maakohus ei ole arvestanud V.M-i seisukohtade, tervisliku seisundi ega ka heaoluga. Kaebaja toob välja, et talle on hädavajalik ravi jätkumine, psühholoogi kui ka psühhiaatri külastamine, kuna tema vaimne tervis on nõrk ja ebastabiilne. Kaebaja toob välja, et ta on taimetoitlane ja teeb sporti, mistõttu on tal vaja võtta arestimajja kaasa oma söök. Samuti on tal vaja välja osta ravimid. Kuna tal on kokku kanda 18 päeva aresti, siis ilma ravimite, arstide vastuvõttude ja vajaliku toiduta võib arestimajas sattuda ohtu tema elu ja tervis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega, peab kohus vajalikuks vastata määruskaebusele järgmist.
14. Vaidlustatud on ainult aresti kandmisele asumise aeg, s.o kohe peale kriminaalkaristuse kandmiselt vabanemist. V.M soovib tervislikel põhjustel teatud aja vabaduses viibida ja siis asuda aresti kandma.
15. Käesoleval juhul ei kuulu maakohtu määrus tühistamisele ka põhjusel, et V.M-i väitel on tal vajalik koheselt pärast kinnipidamiskohast vabanemist tegeleda oma väidetavate terviseprobleemidega. Vangistusseaduse §-de 52 ja 53 kohaselt osutatakse vanglas tervishoiuteenuseid ning vajadusel suunatakse ravile eriarstiabi osutaja juurde. Sama põhimõte kehtib § 93 lg 6 kohaselt ka arestimajas. Seega koheselt aresti kandma asudes V.M-i terviseprobleemid tähelepanuta ei jää.
16. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et väärteokaristusena määratud ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub, mistõttu on maakohus õigustatult asendanud V.M-ile määratud rahatrahvi 3-päevase arestiga, mis kuulub kandmisele koheselt pärast kriminaalkaristusena määratud vangistusest vabanemist.
17. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 26.02.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)