p. 1,
p. 1,3,4 lühimenetlus 11230118364 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Kristian Talusaar
p. 1 (alates 14.04.2012.a.
1) ja
p. 1,3,4 järgi ja kohaldades
lg 1 mõista üks karistus seadusesätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 22.12.2011 – 23.12.2011.a., s.o. 2 päeva. Kandmata karistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Kristian Talusaar ei pane 3-aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Välja mõista Kristian Talusaarelt solidaarselt Harju Maakohtu 21.09.2012.a. otsusega süüdimõistetud Janek Grosbergiga, M.A-ga ja Rando Jerbachiga 2800 eurot MM kasuks. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Kristian Talusaarelt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 725 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel kahe ekspertiisi kogumaksumusest 477 eurot. KrMS 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 1202 eurot tasumine ositi ühe aasta jooksul, kusjuures 11 kuul tasuda 100.17 eurot, ühel kuul 100.13 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-12-4480 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid 1)Kaks CD-plaati salvestustega – jätta kriminaaltoimiku juurde 2)Süüdistatavatel kinnipidamisel seljas olnud vormiriietused (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – tagastada Kristian Talusaarele ja Harju Maakohtu 21.09.2012.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-12-8972 süüdi mõistetud Janek Grosbergile, M.A-le ja Rando Jerbachile (eraldatud kriminaalasi), 3)M.A seljas olnud pintsaku taskust äravõetud sularaha 102.50 eurot (asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol) – tagastada M.A-le 4)M.A-lt äravõetud ja arestitud sularaha 450 eurot (asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol) – vabastada aresti alt ja tagastada M.A-le. Apellatsiooni esitamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Kristian Talusaar´t süüdistatakse selles, et tema 22.12.2011 kl 01:40 paiku Tallinnas Tatari tn 51 asuva kaubanduskeskuse ees üheskoos M.A, Rando Jerbachi ja Janek Grosbergiga ründas temale varem tundmatut MM , kes oli eelnevalt väljendanud halvustavat suhtumisest nendel seljas olnud natsivormiriietustesse. Peksmise käigus, löökidest näkku ja kõhtu, kukkus M. M maha, ja seejärel jätkati tema peksmist vastu pead, nägu ja keha, kasutades relvadena teravat torkavat otsa omavat eset ning piklikke piitsa- ja nuiataolisi esemeid. Peksmine lõpetati kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute sekkumise survel. Peksmise tagajärjel tekitati M. M füüsilist valu ja tervisekahjustusi: torke-lõikehaav vasakul pool kehatüvel tagumisel kaenlajoonel ja vigastused pea piirkonnas – ninaluude murd, haavad lagipea piirkonnas, paremal kulmul ja lõuatsil, verevalumid mõlema silma laugudel, ülalõuas kahe hamba murd. Kuna Kristian Talusaar avalikus kohas, rikkudes kõrvaliste isikute rahu, oma pahameele väljendamisel kasutas temale võõra isiku kallal põhjuseta füüsilist vägivalda, relvana kasutatavate esemetega, isikute grupis, ning taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, siis pani Kristian Talusaar oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise, s.o
2 Samuti tema 22.12.2011 kl 01:40 paiku Tallinnas Tatari tn 51 asuva kaubanduskeskuse ees üheskoos M.A, Rando Jerbachi ja Janek Grosbergiga peksis MM vastu pead, nägu ja keha, kasutades relvadena teravat torkavat otsa omavat eset ja piklikke piitsa- ja nuiataolisi esemeid, peksmise tagajärjena põhjustas MM tervisekahjustusi, sealhulgas eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool kehatüvel (tagumisel kaenlajoonel 9.10.roidevahemikus) koos jämesoole ja soolekinnisti vigastusega. Oma tegevusega pani Kristian Talusaar toime
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 14.04.2012 vastab
lg 1 p 1 tunnustele), s.o tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatav tunnistas end peale prokuröri poolt süüdistuse avaldamist süüdi, välja arvatud selles, et tekitas kannatanule raskeid kehavigastusi. Süüdistus
Talusaare süü talle inkrimineeritud kuriteos
p 1,3,4 järgi on tõendatud alljärgnevate tõenditega: Kannatanu MM kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd. lk. 7-10; 172-174), mille kohaselt läks 21.12.2011.a umbes kella 22.00 ajal üksinda Tommi Grilli, oli kerges joobes. Saali tagumises osas istusid 4-5 meesterahvast ning neil olid seljas II Maailmasõja-aegsed Saksa ohvitseri vormid (SS – saksa vormiriided). Läks välja suitsu tegema ning eelnimetatud seltskond tungis talle kallale, põhjust ta ei tea. Alguses löödi talle rusikatega näo ja kõhu piirkonda, tundis füüsilist valu ja kukkus pikali. Edasi peksti teda maas olles selle seltskonna poolt jalgadega pähe ja üle kogu keha, tundis füüsilist valu. Jalalööke oli palju ja löödi intensiivselt. Mingil hetkel tulid kaks vene keelt kõnelevat noormeest ja küsisid peksjate käest vene keeles, et mis siin toimub, pärast mida jooksis seltskond minema. Alguses tuli kohale turvateenistus, siis politsei ja kiirabi. Teda peksti rusikas käega ja jalgadega. Haiglas öeldi talle, et teda on löödud terariistaga selja piirkonda ja tekitatud torkehaav. Selle tagajärjel oli tekkinud soolte vigastused ja teda oli vajalik koheselt opereerida. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, kuna talle tekitatud vigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis (I kd. lk 11-12, fotod lk. 13), millest nähtuvalt on isikul näopiirkonnas: paremal kulmul ja vasakul põsesarnal lõikehaavad, mis õmmeldud (desinfitseeritud briljantrohelisega), kannatanu peas on haav, mis õmmeldud ja asetatud peale side, vasakul rindkere piirkonnas külje peal u. 1,5cm-suurune lõikehaav, haava ümbrus verine ja turses. Seda, et tegemist oli ulatuslike tervisekahjustustega, võib järeldada ka märkusena protokolli kantust, mille kohaselt ei olnud kannatanu suuteline vigastuste tõttu protokolli allkirjastama. Isiku läbivaatus toimus 22.12.2011.a kell 03.30, s.o ligikaudu 2 tundi pärast rünnet. Isiku läbivaatuse protokolli lisana on märgitud kiirabikaart (I kd. lk. 14), milles samuti kajastuvad M. M ile tekitatud vigastused. Nii on kiirabikaardil märgitud, et M. M oli pealael u. 1 cm haav, paremal kulmul 2 haava umbes 2 cm; hematoomid, lõual haav umbes 2,5 cm; paremal pool alumiste roiete piirkonnas torkehaav; diagnoosiks on märgitud noahaav rindkerel ja näo piirkonnas haavad. Vastavalt 17.01.2012.a isiku ekspertiisiakti nr 5 (I kd. lk. 128-130) eksperdiarvamusele tuvastati MM 22.12.2011.a SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool kehatüvel (tagumisel kaenlajoonel 9.-
p 1,3,4 järgi.
Avaliku korra rikkumine
§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Samuti on kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti 7 lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (RKL 3-1-1-29-10 p 7). Kannatanu ütlustest nähtuvalt toimus tema peksmine Tommi Grilli juures seltskonna poolt, sellekohased ütlused on kattuvad tunnistajate M. Sašenko, A. Makarevskiy, I. Kelle ja K. Leheroo ütlustega, samuti teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ning sellele ei vaielnud kohtuistungil vastu K. Talusaar. Tommi Grilli juures, s.o Tallinnas Tatari tn 51 asuva kaubanduskeskuse ees aset leidnud peksmine toimus kahtlemata avalikus kohas, sest sinna on juurdepääs ka kolmandatel isikutel. Lähtudes tunnistajate M. Sašenko ja A. Makarevskiy ütlustest, kes peksmist vahetult pealt nägid, sellele vahele sekkusid ning kes seetõttu ise ründajate meelepaha ja agressiivset meelestatust tajusid (neid ähvardati isegi santideks teha), samuti verist ja läbipekstud kannatanut toetasid, loeb kohus tuvastatuks, et sündmuskohal viibinud M. Sašenko ja A. Makarevskiy olid ilmselgelt ja oluliselt häiritud kogu olustikust ning kannatanu peksmisest. Ka D. Agronovi ütlustest nähtuvalt oli tunnistajate, s.o M. Sašenko ja A. Makarevskyi käitumise järgi selge, et nad on nähtust ja toimunust väga häiritud. Seega häiris süüdistatava käitumine teiste, kõrvaliste isikute õigusrahu ning süüdlase käitumine on kvalifitseeritav avaliku korra raske rikkumisena. Kuna on tuvastatud, et kannatanut peksid neli isikut, on tegemist kaastäideviimisega ning K. Talusaare käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel on õigesti lähtutud kuriteo toimepanemisest grupi poolt. Kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et kannatanu peksmine pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult ning kõik neli kannatanu peksmises osalenud isikut valitsesid tegu. Kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli intensiivne, peksti vastu kannatanu pead, nägu ja keha ning kasutades relva, samuti relvaga ähvardades. Süüdistuse kohaselt kasutati relvadena teravat torkavat otsa omavat eset ning piklikke piitsa- ja nuiataolisi esemeid ning just nendesarnastele esemetele on viidanud tunnistajad M. Sašenko, A. Makarevskiy, I. Kelle ja K. Leheroo oma ütlustes. Nii on tunnistaja M. Sašenko ründajal käes olnud eset kirjeldanud kui metallvitsa, A. Makarevskiy nimetanud eset kepiks või vitsaks või kangiks või piitsaks, piisavalt pikaks ja peenikeseks esemeks ning I. Kelle noaks. K. Leheroo ütluste kohaselt nägi, et üks inimene natside seltskonnast vehkis nuiaga. Kuna tunnistajate kirjeldatud esemed sarnanevad süüdistuses kirjeldatuga, loeb kohus tuvastatuks, et kannatanu vastupanu mahasurumisel ja ähvardamisel relvi kasutati, kuigi ühtegi sellesarnast relva sündmuskohalt ei leitud. Just tunnistajate erinev kirjeldus relvadest annab kohtule aluse uskuda, et kasutatud relvi oli rohkem, kui süüdistatava K. Talusaare poolt nimetatud ohvitseri kortik. Sellisele järeldusele jõudis kohus ka seetõttu, et lisaks kortiku kasutamisele K. Talusaare poolt on tunnistaja A. Makarevskiy J. Grosbergis ära tundnud isiku, kellel oli käes väikese kangi sarnane ese. On ka usutav, et isikud, kes kannavad nn natsivormile sarnast riietust võisid ennast n.ö stiilsemaks muutmiseks varustada vormi täiendava atribuutikaga, sealhulgas relvaga, nagu tegi ka K. Talusaar. Asjaolu, et sündmuskohalt relvi ei leitud, sealhulgas ka mitte K. Talusaare poolt nimetatud kortikut, on seletatav tõsiasjaga, et relvad võidi nende kasutajate poolt ära visata või muul moel kõrvaldada ning seda just kuriteoga seotuse varjamise eesmärgil. Seda, et kannatanu peksjad ennast süüdi tundsid ning enda õigusvastasest tegevusest võimalikke tagajärgi kartsid, kinnitab ka nende sündmuskohalt põgenemine ning esialgne vastuseis turvatöötajatega. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani K. Talusaar talle inkrimineeritud kuriteo toime kaudse tahtlusega. Ei ole küll tuvastatud, et M.M i peksmisega oleks K.Talusaare eesmärk olnud ka avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse väljendamine, kuid olles üheks isikuks neljaliikmelisest grupist, kes kannatanut valimatult avalikus kohas peksid, pidas süüdistatav võimalikuks, et selline tegevus on kaaskodanike rahu ja turvalisust häiriv. 8 Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Eelnevast tulenevana leiab kohus, et Kristian Talusaar on pannud toime süüdistuses märgitu, s.o avalikus kohas kõrvaliste isikute rahu rikkumise, kasutades oma pahameele väljendamisel temale võõra isiku kallal põhjuseta füüsilist vägivalda ja seda relvana kasutatavate esemetega, isikute grupis, mis on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda ning milline tegevus on kvalifitseeritav
Süüdistus
p 1 (alates 14.04.2012
M ile tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kohus leiab, et süüdistatava K. Talusaare süü kannatanu M. M elohtliku tervisekahjustuse tekitamises on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud
p 1 (alates 14.04.2012
22.12.2011.a, s.o süüdistatavale ette heidetud teo toimepanemise ajal kehtinud
p 1 nägi ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule ning selline tegu on karistatav ka kehtiva seaduse kohaselt ning on kvalifitseeritav
Kannatanule tervisekahjustuse tekitamist 22.12.2011.a ja selle eluohtlikkust kinnitab 17.01.2012.a isiku ekspertiisiakti nr 5 (I kd. lk. 128-130). Vastavalt eksperdiarvamusele tuvastati MMl 22.12.2011.a SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool kehatüvel (tagumisel kaenlajoonel 9.-10. roidevahemikus) koos jämesoole ja soolekinnisti vigastusega, ninaluude murd, haavad lagipea piirkonnas, paremal kulmul ja lõuatsil, nahaalused verevalumid mõlema silma laugusel ning ülalõuas kahe hamba murd. Torke-lõikehaav vasakul pool kehatüvel võis olla tekitatud löögist teravat torkavat otsa omava esemega (näit. noaga). Kõhuõõnde tungiv haav on eluohtlik tervisekahjustus. Süüdistatava Kristian Talusaare ütluste kohaselt läks tal välja minnes vöö katki ja kortik kukkus maha, ta võttis kortiku lihtsalt kätte. Pareeris kannatanu lööke, vehkides kätega, kuid kannatanu ründas teda edasi, kannatanu oli purjus. Kannatanul võis tekkida vigastus siis, kui teda eemale tõrjus, tal oli kortik käes ja kannatanu vajus talle kogu aeg otsa. Vigastus võis tekkida kortikust. Kohus loeb usutavaks, et K. Talusaarel kukkus kortik maha ja ta võttis selle ülesse, kuna asitõendi vaatlusprotokollist (I kd lk. 56-124) nähtuvalt oli K. Talusaare kortikurihm katki. Samuti on tunnistaja K. Leheroo väitnud, et ühel natsivormis isikul kukkus maha nuga, mille keegi seltskonnast üles tõstis ja natsivormis seltskond väljus suitsetama. Kuna K. Talusaar ei vaidle vastu, et tal oli kortik käes ning möönab sellega vigastuse tekitamist, on igati loogiline, et kannatanule kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool kehatüvel (tagumisel kaenlajoonel 9.-10.roidevahemikus) koos jämesoole ja soolekinnisti vigastusega tekitas K. Talusaar kortikuga. Kuna kortik meenutab oma välimuselt nuga, saab ka sellega tekitatud vigastus olla sarnane noaga põhjustatule ning selle kasutamine ründerelvana on kahtlemata ka inimese elu ja tervist ohustav. Analüüsides kriminaalasjas kogutud tõendeid ning kõrvutades süüdistatava ütlusi kannatanu ja tunnistajate ütlustega, on kohus veendunud, et eluohtlik tervisekahjustus ei saanud aga kuidagi tekkida n.ö kogemata rüseluse käigus ning mis sai väidetavalt alguse kannatanu initsiatiivist, vaid oli süüdistatava teadlik tegevus kannatanule valu põhjustamises ning oma üleoleku näitamises. Sellisele järeldusele jõudis kohus, seostades tunnistajate ütlusi aset leidnud sündmusega ning mis üheselt lükkavad ümber süüdistatava ennastõigustavad selgitused ja kaheldavad arvamused. 9 Tunnistajad I. Kelle ja K. Leheroo, kes olid 22.12.2011.a baaridaamidena tööl Tommi Grillis, nägid peksmisele eelnevat aega. Kuigi mõlema tunnistajate ütlustest võib järeldada, et kaklus kannatanu ja natsiriietust kandva mehe vahel võis alguse saada sellest, et kannatanu ütles midagi ebameeldivat seltskonnale, ei ole kumbki tunnistaja väitnud, nagu oleks kannatanu füüsilist rünnet alustanud või üldse vägivalda kasutanud. I. Kelle nägi, kuidas kannatanu lükati pärast seda, kui oli midagi ebameeldivat seltskonnale öelnud, kuuse sisse. K. Leheroo nägi aknast, kuidas kannatanut löödi. Kohus peab ka väheusutavaks, et kannatanu alustaks üksinda füüsilist rünnet kasvõi ühe isiku vastu neljaliikmelisest seltskonnast, nagu väitis K. Talusaar (väitis, et kannatanu ründas teda ja M.A tuli vahele). Seda juba seetõttu, et seltskond oli agressiivse hoiakuga ning tõenäosus, et ühe seltskonnaliikme ründamisel tuleksid teised oma liikmele ka koheselt appi, on väga suur. Seltskonna ühesugust mõtteviisi ja ühtset hoiakut kinnitas ka neil seljas olev nn natsivorm. Kaitsja väide, et ründajatel oli seljas Eesti Leegioni vorm, ei haaku kuidagi tegelikkusega, kuna kahtlustavana kinnipidamisel olid riided vastava sümboolikaga (J. Grosbergil oli varrukal ka haakristi kujutis) ning teatavasti ei siseneta Eesti Leegioni vormis baari hüüdega „Sig Heil!“ või „Hei Hitler!“ mis oli teatud ajaperioodil just omane Saksa vormi kandvatele isikutele ning milliseid hüüdeid seltskonna poolt kinnitas tunnistaja I. Kelle. Seltskonna üleolev ja agressiivne hoiak nähtub tunnistajate ütlustest ning leiab kinnitust sündmuse käigust tervikuna. Esmalt nähtub juba tunnistaja K. Leheroo ütlustest, et natsiriietes seltskond hakkas baaris olles teise lauaga tüli norima. Teiseks lähtub kohus edasistest sündmustest ehk siis kannatanu peksmisest nelja isiku poolt, mis ilmekalt taaskord näitab seltskonna agressiivset olekut ning isegi soovi oma üleolekut ja oletatavat võimu demonstreerida. Rahumeelsed kodanikud teatavasti püüavad ka konfliktses situatsioonis jääda rahulikuks ja inimlikuks ning otsivad võimalusi lahendada probleeme sõnavara abil, mitte aga jõudu rakendades, nagu seda tegid kannatanu ründajad. Ründajate agressiivset ja bravuurset hoiakut tajusid ka tunnistajad M. S ja A. M , kes peksmisesse sekkusid. Mõlemad tunnistajad väitsid, et pärast nende sekkumist lülitusid ründajad neile ümber ning suunasid oma viha nendele. Ka tunnistajana ütlusi andnud G4S turvatöötaja L. Kams, kes põgenevat sõidukit jälitama asus, väitis, et seltskond väljus põgenevast sõidukist valjuhäälselt karjudes, pudeleid puruks pildudes ja agressiivse käitumismaneeriga turvafirma sõiduki poole liikudes ning alles siis, kui seltskond nägi, et tegemist oli turvafirma autoga, tõmbuti tagasi, s.o suunduti autosse. Kuna kohus välistas võimaluse, et ründe initsiaatoriks oli kannatanu ise, peab kohus ka ebausutavaks ning tegelikele asjaoludele mittevastavaks süüdistatava ütlusi selle kohta, et kannatanul võis tekkida vigastus siis, kui ta kannatanut eemale tõrjus ning kui kannatanu talle kogu aeg otsa vajus. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuse paiknemist ja ulatust, samuti tunnistajate ütlusi aset leidnud sündmuse kohta, asub kohus, vastupidiselt K.Talusaare kaitsjale, seisukohale, et kannatanu poolt K. Talusaare suhtes mingit rünnet ei toimunud ja süüdistatav ei olnud hädakaitse seisundis. Kohtule jääb selgusetuks, millist rünnet süüdistatav küll tõrjus või millises hädakaitse seisundis ta oli, kui kannatanu oli pikali maas ning tema ümber tunglesid neli peksjat kannatanule valimatult hoope jagades, kuna just nii on kirjeldanud peksmist vahetult pealt näinud tunnistajad M. S ja A. M ning kes sellises situatsioonis ka nägid, kuidas kannatanut kas metallvitsa või muu piisavalt pika ja peenikese esemega (kas kepi, kangi või piitsaga) löödi, A. M ütluste kohaselt tehti esemega ka torkavaid liigutusi. On loogiline, et tunnistajad nägid lööjal käes kortikut, kuna selle olemasolule on viidanud K. Talusaar ning välimuse poolest sarnaneb kortik tunnistajate poolt kirjeldatule. Loogiline on ka see, et tunnistajad ei nimetanud löögivahendina konkreetselt kortikut, kuna selline ese ei ole samapalju kõikidele isikutele teada kui näiteks igapäevaselt 10 kasutuses olev nuga, samuti ei saa eeldada, et isik suudaks tema jaoks tavatus situatsioonis hoomata kõike äärmiselt üksikasjalikult ning seda ajal, mil nähtavus oli kindlasti halvem kui päevasel ajal. Ei ole eluliselt usutav, et maaslamaja saab peale vajuda kortikule, mis on seisva isiku käes ning sellest veel endale eluohtliku tervisekahjustuse tekitada. Samuti ei saanud kannatanul fikseeritud vigastus tekkida üksnes terariistaga vehkimise tagajärjel, kuna teatavasti saab torke-lõikehaav tekkida ikka tugeva torkamise tagajärjel. Oleks süüdistatav terariistaga lihtsalt vehkinud, oleks kannatanul fikseeritud vigastus olnud pinnapealne ning ei ole välistatud, et selliseid pinnapealseid vigastusi oleks olnud rohkem. Asetleidnud sündmust arvestades välistab kohus ka võimaluse, et enne seda, kui kannatanut neljakesi peksti, võis olla K. Talusaare ja kannatanu vahel veel üks konflikt, kus osapoolteks olid siis ainult nemad kahekesi ja kus siis K. Talusaar n.ö hädakaitse seisundis tekitas kannatanule vigastuse. Seda juba seetõttu, et ei J. Grosberg, M.A ega R. Jerbach ole kohtueelses menetluses väitnud, et ajal, mil K. Talusaar väidetavalt kannatanu rünnet tõrjus, oleks tal käes olnud kortik, millega kannatanule tervisekahjustus põhjustati. K. Talusaare sellekohased ütlused on ebausaldusväärsed ka seetõttu, et ta on kaklust tervikuna kirjeldanud erinevalt sellest, mida vahetult nägid tunnistajad M. Sašenko ja A. Makarevskiy. Nimelt kirjeldas K. Talusaar ka kohtuistungil, kuidas ta kannatanuga kakles, kuidas M.A talle appi tuli ja kuidas Jerbach ja J. Grosberg eemal seisid ning kakluses ei osalenud. Ometi toimus kannatanu intensiivne peksmine nelja isiku poolt, mille kohus on lugenud tuvastatuks juba süüdistatavale etteheidetava avaliku korra raske rikkumise episoodis ning mis leidis kinnitamist tunnistajate M. S ja A. M ütlustega. Mõlemad tunnistajad väitsid kindlameelselt, et peksjateks olid kõik neli isikut ning üks isik lõi kannatanut ka mingi esemega. Kuna ekspertiisiaktis on fikseeritud vaid üks torke-lõikehaav, loeb kohus usutavaks, et see tekitati ajal, mil kaklust pealt näinud isikud nägid, kuidas maaslamajat terava esemega löödi (A. Makarevskiy ütluste kohaselt torgati). Toimunuks kannatanu ja süüdistatava vahel veel mingi kaklus, kus süüdistatav kortikut kasutas, oleks eeldatavalt pidanud ka vastavaid torke- ja/või lõikehaavu olema rohkem. Samuti ei näinud kahe isiku kaklust Tommi Grilli baaridaamid. Kõik asjasse mittepuutuvad isikud on näinud üksnes maas lamavat verist kannatanut ning lärmavat ja agressiivset seltskonda. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse põhjustas K. Talusaar ajal, mil kannatanu lamas maas, olles võimetu neljaliikmelisele seltskonnale mingit vastupanu osutama, mistõttu on välistatud ka K. Talusaare hädakaitse seisundis viibimine. Tähelepanuta ei saa jätta ka tõsiasja, et tunnistajate M. S ja A. M ütlused peksmise asjaolude kohta on haakuvad kannatanu enda ütlustega ning kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kannatanu või mõni tunnistaja oleksid tuttavad ning sellest lähtuvalt võiksid anda sarnaseid ütlusi. Tunnistajad sattusid sündmuskohta juhuslikult ning tajusid ja nägid kõike vahetult, mistõttu on nende ütlused ka usaldusväärsed ning sündmust tegelikult kajastavad. Süüdistatava ütlused on aga vastuolulised ning ei kattu kuidagi kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ilmselgelt on süüdistatava ütlused antud soovist näidata sündmust tema jaoks soodsamas valguses, lootuses kas siis vabaneda üldse vastutusest või saada leebem karistus. Süüteokoosseisu subjektiivse küljega seonduvalt kriminaalasja tõendid ei kinnita K. Talusaare soovi ja eesmärki põhjustada kannatanu M. M just sellist vigastust, milline põhjustab ohu elule. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud kuriteo toimepanemine kavatsetult, sest kavatsetuse puhul on koosseisupärane tagajärg nii teo eesmärgiks kui ka sisemiseks põhjuseks, miks isik üldse teo toime paneb. Lüües aga terava esemega piirkonda, kus asuvad inimese elutähtsad organid, peab iga süüvõimeline isik võimalikuks eluohtliku tervisekahjustuse tekkimist. Koosseisupärase tagajärje võimalikuks pidamine on iseloomulik ka nii kaudsele tahtlusele kui ettevaatamatuse ühele liigile – kergemeelsusele. Seega langeb intellektuaalne element kaudsel tahtlusel ja kergemeelsusel kokku, mistõttu piiritleda tuleb neid subjektiivse külje voluntatiivse elemendi 11 abil. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, soostub selle saabumisega, ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Riigikohus lahendis 3-1-1-142-05 on öelnud, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, s.t. see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab toetuma konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Kohus leiab, et kuriteo objektiivse välise avaldumise ja isiku teojärgse käitumise alusel saab rääkida eluohtliku tervisekahjustuse tahtlikust põhjustamisest, mitte ettevaatamatusest, millist kvalifikatsiooni pidas põhjendatuks kaitsja. K. Talusaar lõi terava esemega kannatanu elutähtsasse piirkonda, millega ta suurendas riski põhjustada eluohtlikku vigastust. Peale teo toimepanemist ei jäänud ta sündmuskohale abi andma ning ei kutsunud kiirabi, vaid põgenes kaasosalistega sõidukiga, ometi jäi kannatanu neist verisena maha lamama, andes sellega põhjuse tunda huvi temale tekitatud vigastuste ulatuse ja tagajärgede suhtes. Antud juhul ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt süüdistatav võis loota, et tema poolt tarvitatud vägivald – kortikuga löömine või torkamine - ei põhjusta rasket tagajärge
Seega tekitas ta kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse kaudse tahtlusega. Eeltoodud tõendite kogumis hindamise tulemusena leiab kohus, et on tõendatud K. Talusaare poolt M. M löömine kortikuga ja eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine ning tema teos on
p. 1 (alates 14.04.2012
Kuna kohus leidis, et K. Talusaar ei olnud talle süüks arvatud kuritegu toime pannes hädakaitses, puuduvad ka antud episoodi juures nii õigusvastasust kui süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses esitas kannatanu M M tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 1685 eurot ja moraalse kahju nõudes summas 20 000 eurot, mille hüvitamist soovib kuriteo toimepannud isikutelt. 21.06.2012.a. esitatud kirjalikus avalduses vähendas ta mittevaralise kahju nõuet 2800 eurole. Varalise kahju summas 1685 eurot on M.A ja K. Talusaar kannatanule hüvitanud. Moraalset kahju põhjendas kannatanu sellega, et saadud kehavigastuste tõttu on ta pidanud kannatama füüsilist valu, üle elama vaimseid kannatusi ja keha ning näo väljanägemise rikkumist, mille tõttu ei saa elada harjumuspärast elu (liikumine, töövõime, söömine, magamine on häiritud). Seoses sellega soovib esitada nõude moraalse kahju hüvitamiseks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 2 kohaselt õigusvastane muuhulgas ka siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et mittevaralise kahju, mis tulenes tervisekahjustuse tekitamisest, üheks põhjustajaks oli neljaliikmelisest grupist K.Talusaar. Episoodis, mille panid süüdistatavad toime ühiselt, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 alusel hüvitise maksmise eest solidaarselt. J. Grosbergilt, M.A-lt ja R. Jerbachilt mõistis kohus kannatanu kasuks mittevaralise kahju katteks 2800 eurot välja Harju Maakohtu 21.09.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-128972, kus kohus tegi lahendi kokkuleppemenetluses. 12 Käesoleva kriminaalasja raames mõistab kohus K. Talusaarelt välja solidaarselt Harju Maakohtu 21.09.2012.a otsusega süüdimõistetud J. Grosbergiga, M.A-ga ja R. Jerbachiga 2800 eurot M. M kasuks. Kuna K. Talusaar ei ole hagile vastuväiteid esitanud, kuulub hagi rahuldamisele, juhindudes TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Karistuse mõistmine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sanktsiooniks raske tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule, oli nii teo toimepanemise ajal kehtinud (
p 1) kui on ka käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni kohaselt (
lg 1 p 1) nelja- kuni kaheteistaastane vangistus.
Kuna K. Talusaar pani avaliku korra raske rikkumise ajal toime ka kannatanu tervist kahjustava süüteo, on ta pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning karistus tuleb talle tulenevalt
§-st 63 lg 1 mõista seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna raske tervisekahjustuse tekitamine on esimese astme kuritegu, avaliku korra raske rikkumine on teise astme kuritegu, tuleb talle mõista karistus
p 1 (alates 14.04.2012.a
Kohus leiab, et K.Talusaart võib karistada
sanktsiooni miinimumilähedase karistusega, s.o 4 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Kohus arvestab ka kergendavaid asjaolusid, milleks on süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus, samuti kahju vabatahtlik hüvitamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul on süüdistatava kahetsus siiras, mida kinnitab varalise kahju vabatahtlik hüvitamine. Siiski leiab kohus, et K. Talusaarele ei ole võimalik määrata miinimumkaristust, kuna K. Talusaar lahkus sündmuskohalt ning kannatanule osutati abi operatiivse sekkumisega teiste isikut poolt, mitte süüdistatava tahteavalduse alusel. Tulenevalt kriminaalasja arutamisest lühimenetluse korras, kuulub mõistetav karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistusaeg 22.12.2011 – 23.12.2011.a., s.o. 2 päeva, kandmata karistus on seega 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kuna süüdistatav on varem karistamata, omab elu- ja töökohta ning on näidanud üles siirast kahetsust toimunu suhtes, leiab kohus, et põhjendatud on tema suhtes kohaldada vangistust tingimisi
Kriminaalhooldaja järelevalvet
Katseaeg on piisav, hindamaks süüdistatava edasisi püüdlusi käituda õiguskuulekalt ning kaaskodanikke ja õiguskorras kehtivaid norme arvestavalt. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu kättesaadav alates 18.10.2012.a. Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.