Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov Süüdistatav Tõkend Kaitsja F.J elukoht XXX, isikukood: XXX, kodakondsus: EV kodanik; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus, töökoht: töötu; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral ja 16.05.2013 Harju Maakohtu poolt
(
§-de 73.lg.1 ja 3) alusel vangistusega 3 kuud 3 aastase katseajaga. Karistuse kandmise algus 16.05.2013.a. Väärteokorras ühel korral. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 17.06.2013.a. Alexander Sergeev RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.J
järgi mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
73 lg 4; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 16.05.2013.a. Harju Maakohtu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 3 (kolm) kuud vangistust. Mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
17.06.2013.a. kuni 19.06.2013.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vastavalt
1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vabastada kinnipeetud F.J kohtusaalis.
lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel F.J ´ile kuuluv mootorsõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX VIN-kood: XXX kui kuriteo toimepanemise vahend. 5 Välja mõista F.J ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse. Selgitusse märkida „F.J 1-13-5661, sundraha“. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa 2 F.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 17.06.2013 kella 13.45 ajal Harjumaal Tallinnas Sõle tn 5 maja juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,12 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 1,02 mg/l)). F.J rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. F.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Karistuse liik ja määr:
lg.1 alusel asendada kohaldatud vangistus üldkasuliku tööga - 714 tundi.
lg 3 ja 4 sätete alusel määrata, ÜKT tegemiseks 24 (kakskümmend neli ) kuud mille ajal süüdistatav peab täitma
§-s 75 lg.1 p.1 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi: elama alalises elukohas XXX, Tallinn, Harjumaa; ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike registreerimisele; alluma Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg.1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend - mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX / VIN-kood : XXX. Konfiskeerimisele kuuluv vara: mootorsõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX / VINkood : XXX Kokkuleppest nähtuvalt nõustus F.J ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava F.J poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab F.J süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab F.J süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9, 4 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et F.J ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. F.J ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et F.J varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et F.J ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 112-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 6 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. F.J ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 240 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.