lg 1 p 5,
,
lg 4,
,
lg 3,
,
,
S § 424 järgi ja karistuseks mõista kuud vangistust. 4 (neli) KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 11.-12.08.2013.a kahtlustatavana kinnipeetavana viibitud 2 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 3 kuud 28 päeva vangistust H.I-le Tartu Maakohtu 30.04.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2746 2 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks H.I-le mõista 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, KarS § 69 lg 1 alusel asendada H.I-le liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust (543 päeva) 1086 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 1086 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel on H.I üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele (KarS § 69 lg 6). Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega (KarS § 69 lg 6).
lg 1,
lg 2 alusel välja mõista H.I-lt riigituludesse menetluskuludena kokku 326.40 eurot, mis koosneb järgmistest summadest: • 64 eurot 80 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 15-16, 27-28;
lg 1 p 4) , • 21 eurot 60 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses määratud tasu (
lg 1 p 4) , • 240 eurot sundraha (
lg 1 p 9,
lg 1 p 2).
lg 3 alusel võimaldada väiksepalgalisel H.I menetluskulusid (kokku 326.40 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 10 järjestikuse kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 32.64 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole 2 3 nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ , nr 1-13-7159, menetluskulu 13.08.2013.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2 ja
lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile. Süüdistatava kaitsja advokaat Rainer Objarteli (asenduskaitsjana esitatud) taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 21 eurot 60 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks sellest 3.60 eurot) advokaat Rainer Objarteli süüdistatav H.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE
lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia.
ja
lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS, MILLISES KOHUS SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU (
) H.I süüdistatakse selles, et tema, juhtis 11.08.2013 kella 20.40 paiku Tartus, Võruvälja ja Toominga ristmikul sõiduautot Chrysler, reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani H.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Tsiviilhagi ja konfiskeerimist ei ole. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli kuud vangistust. 3 4 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks kaks päeva ja ärakandmisele kuuluvaks kolm kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 30.04.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. ühe aasta ja kahe kuu võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis üks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.