1-12-159/18

(11240104601)Kohtunik Galina Jasnjuk Veera Pobežimova ja Svetlana Sepp Rahvakohtunikud Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Kriminaalasi F.S-i süüdistuses KarS § 113 järgi Üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav F.S Kaitsja Elukoht: xxx, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht: xxx, varem kohtulikult karistamata. Tõkend – vahistamine alates 08.09.2011 Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON F.S süüdi tunnistada KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. F.S-ile karistuse kandmise algust arvestada alates 08.09.

1. F.S-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Välja mõista F.S-ilt riigituludesse kohtukulud: kaitsja Galina Tšelnokova osalemise eest eeluurimisel 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot 49 senti, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, ekspertiisi teostamise eest 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova kohtuistungil osalemise eest 771 (seitsesada seitsekümmend üks) eurot 60 senti, samuti sundraha summas 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot. KrMS § 180 kg 3 alusel määrata F.S-ile kohtukulude 3320 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend) eurot 54 senti tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades, alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine osamakse suurus ei tohi olla väiksem kui 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot. Asitõendid: T-särk ja nuga - hävitada kohtuotsuse jõustumisel, CD-plaat – jätta toimiku juurde. Kohtukulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus: „Süüdimõistetu nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number, kohtukulud“. Kohtukulud võib tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, viidates maksekorraldusel, et tasutakse kohtukulusid, ning samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid tasuva isiku nimi või isiku nimi, kelle eest need tasutakse. Kui rahalised nõuded ei ole õigeaegselt täies ulatuses tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seaduslikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse võib apellatsiooni korras edasi kaevata 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades apellatsiooni esitamisest Narva kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus tuvastas: F.S-i süüdistatakse selles, et ta 08.09.2011 umbes 01.00 paiku olles alkoholijoobes oma korteris aadressil xxx alkoholi tarvitamise ajal V G , purjus inimese viha pinnal tekkinud tüli käigus võttis laualt kööginoa ning V G tapmise eesmärgil ootamatult läks viimasele kallale ning korteri esikus lõi kannatanut korduvalt noaga rindkere piirkonda, tekitades temale kolm torke-lõikehaava rindkerel vasakul pool kopsu ja südame vigastusega koos järgneva massiivse sisemise verejooksu ja südametamponaadiga, mille tagajärjel V G suri. Oma tegudega pani F.S toime teise inimese tapmise so KarS § 113 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil F.S tunnistas oma süüd talle esitatud süüdistuses KarS § 113 järgi osaliselt, andes ütlusi, et kannatanu G oma käitumisega provotseeris tapmise. Varem on ta G näinud kolmel või neljal korral, ta käitus rahulikult. 08.09.2011 G ja M tülitsesid omavahel, kuna G tikkus M ligi, tegi talle lähenemiskatseid. Olukord muutus üha pingelisemaks. Ta kartis nii enda kui ka M pärast, kuna ta on varem näinud kuidas G on naisterahvast peksnud. Nad jäid G kahekesi kööki, ta palus G korterist lahkuda, kuid G karjus, lõi rusikaga vastu pead, löögist tundis peas raksatust. Ta ei mäleta kuidas F.S noa järele haaras, kuna ta jõi sel päeval viina ja kuus liitrit õlut. Ta toibus siis, kui istus diivanil käed raudus. Selgitas, et eeluurimise käigus ei suutnud ta üldse vastata küsimusele, kas ta pani toime kannatanu tapmise või mitte, kuna ta ei mäletanud midagi. Kohtuistungil on samuti üle kuulatud: Kannatanu L G , kes andis ütlusi, et tema vend V G ei tööta, ta võttis napsu, iseloomult oli ta äkiline, kuid õiglane, alkoholijoobes võis öelda solvavaid sõnu, isegi kaklema hakata, perekonda tal ei olnud. Kannatanul materiaalseid pretensioone ei ole. Tunnistaja A B , patrullpolitseinik, andis ütlusi, et septembril 2011 sõitis väljakutse peale aadressile xxx seoses inimese tapmisega. Trepikojas kohtas A P , kes teatas, et korteris toimus kahe meesterahva vahel konflikt. F.S lõi kannatanut noaga. P oli sunnitud F.S-i käest noa haarama ja selle kööki viskama. Korteri esikus lamas tõepoolest meesterahvas, oli näha kolm noahaava rindkere piirkonnas. Toas istusid tugevas alkoholijoobes F.S ja O M , kes ei suutnud anda arusaadavaid selgitusi. Nuga leiti köögis laua all põrandal. Tunnistaja O M andis ütlusi, et F.S-iga kujunesid neil heanaaberlikud suhted. F.S osutus positiivseks, rahulikuks, viisakaks ja mitte agressiivseks inimeseks. Ainus õhtu, mil nad koos napsitasid, oli 08.09.
2. Nad jõid koos F.S-i ja vader Š alkohoolseid jooke. Ise jõi ta ära 4 või 5 pitsi viina, tal hakkas halb ja ta heitis F.S-i korteris pikali, kuna tuli just öisest vahetusest. Magas umbes tund aega. Sergei äratas ta üles ja osutades esikus lamava isikule ütles, et see on tema sõber S . Seejärel saabus kohale politsei, F.S pandi käed raudu. Tunnistaja A P andis ütlusi, et F.S on ta sõber olnud umbes 10 aastat. 08.09.2011 läks ta F.S-i juurde. F.S, G ja M olid purjus, korteris viibisid veel kaks noormeest, kes ei tarvitanud alkoholi, nad olid kained. G hakkas ebakainele O avalikult külge lööma, käitus naisterahva suhtes kombetult. Kuna G käitumine M ei meeldinud, siis vastas ta talle jõhkralt. G ja M solvasid teineteist. G ebaterve tähelepanu M vastu ei meeldinud ka F.S-ile, kes püüdis rahustada G . M lebas suures toas diivanil, P ise istus arvuti taga, kuulis, et köögis, kus olid G ja F.S, käib kaklus. Nägi, kuidas G jookseb köögist välja, F.S jooksis tema järele, seejärel G hakkas hoidma kinni F.S-i kätt, milles oli nuga. Noaga löömise hetke P ei näinud. Ta haaras F.S-i käest noa ära ja viskas selle kööki. F.S ütles: „S alustas esimesena!“ Siis tuli helistada kiirabisse ja kutsuda välja politsei. Tunnistaja A S andis ütlusi, et 08.09.2011 kell 22.00 tuli sõbra D F.S-i juurde, et talle garaaživõtmed tagasi anda. Korteris viibisid F.S, A , M ja S . M ja S olid mõlemad tugevas alkoholijoobes ja solvasid teineteist. F.S rahustas neid. S provotseeris konflikti. A istus suures toas ja oli kaine. Kella 24.00 paiku läksime D minema. Tunnistaja D Š andis analoogseid ütlusi. Kohtuistungil on uuritud dokumentaalsed tõendid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll, vaatluse käigus tuvastati, et korteri esikus aadressil xxx on avastatud hulgalised pruuni värvi kuivanud plekid ja korteri köögis laua alt on avastatud ja ära võetud kööginuga pruuni värvi vedeliku jälgedega (tl 23-35). Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 293, millega tõendatakse, et V G surma põhjuseks olid kolm rinnaõõnde tungivat torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel kopsu ja südame vigastustega (tl 12-24). Isiku kainenemisele paigutamise protokoll (tl 39). Isiku joobeseisundi kontrollimise protokoll, milles on märgitud, et F.S-i särgil on avastatud pruuni värvi vedeliku jäljed (tl 40). Kahtlustatava F.S-i kinnipidamise protokoll. Protokollist nähtub, et F.S oli kahtlustatavana kinni peetud 08.09.2011 kella 8.40 paiku ja kinnipidamisel oli temalt ära võetud T-särk (tl 36-38). Asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud ja kirjeldatud sündmuskohalt ära võetud nuga (tl 69-74). Asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud kahtlustatava T-särki, millel on avastatud pruuni värvi plekk /tl 160-162). DNA ekspertiis nr 11E-GE0964, millega tõendatakse, et kööginoa teral on avastatud kannatanu V G bioloogiline materjal, noa käepidemelt on saadud DNA analüüsi täisprofiil ja saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada F.S-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kahtlustatava T-särgil avastatud vereplekis on olemas V G bioloogiline materjal (tl 140-146). Ambulatoorne kohtu-psühhiaatriline ekspertiisiakt, millega tõendatakse, et tapmise toimepanemisel F.S oli lihtsalt alkoholijoobes, sai oma tegude tähendusest aru ja oli suuteline neid juhtima /tl 149-153). Maakohtu seisukoht Kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad, uurinud toimiku materjale, kohus jõuab arvamusele, et F.S-i süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõenditega kogumis. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et 08.09.2011 umbes kella 01.00 paiku enda juures kodus aadressil xxx, alkoholi tarvitamise käigus, süüdistatava ja G vahel purjuspäi tekkinud tüli pinnal tekitas F.S kööginoaga kannatanule mitu surmavat noahoopi. Kannatanu suri F.S-i korteri esikus. Esialgu F.S ei eitanud ega tunnistanud oma süüd, selgitades, et sel päeval liigse alkoholi tarvitamise tõttu oli tal mälulüngad, ja ta ei mäletanud konkreetselt, mis juhtus /süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlused/. Aasta pärast kuriteo toimepanemist, süüdistatava mälu kohtuistungil taastus, talle meenus ainult kannatanu käitumine, kuid oma tegevust ta selgitada ega meelde tuletada ei suutnud – miks ta noa võttis, miks jooksis kannatanule järele, mis eesmärgil lõi teda noaga. F.S andis kohtus segaseid selgitusi: - viidates sellele, et nägi enne G kolmel või neljal korral ning et too käitus alati rahulikult, oma ütluste lõpus F.S selgitab, kuidas G tema juuresolekul peksab naisterahvast vastu pead; -tuletades meelde vahetult enne noalöögi tekitamist toimunud sündmusi, F.S avaldab, et nad seisid G köögis ja ajasid juttu, kuid hiljem kirjeldab, kuidas ta istus köögis ja G tuli talle rusikatega kallale; -eeluurimisel ei mäletanud ta kuriteosündmusi üldse, kuid kohtus, aasta möödudes, tulid tal sündmuse üksikasjad meelde. Kohus kõrvaldab tõendite loetelust süüdistatava F.S-i ütlused seoses ülalnimetatud vastuoludega. Sellegipoolest, vaatamata süüdistatava segastele ütlustele, need tõendid, mis olid kohtu poolt uuritud - ülekuulatud tunnistajad, kes tol õhtul süüdistataval külas viibisid, kindlaks tehtud ja üle kuulatud tapmise vahetu pealtnägija - annavad alust arvata, et 08.09.2011 toimunud kuriteo sündmused on piisavalt täielikult taastatud. Nende asjaolude kohta, mida süüdistatav suure koguse ärajoodud alkoholi tõttu ei mäleta, andsid ütlusi tunnistajad ja süüdistuse peatunnistaja - ainus kaine isik A P , kes viibis tapmise toimepanemise hetkel korteris, nägi kõike pealt ja mäletab kõike. Kohtuistungi käigus kujunes selline pilt: Süüdistatav F.S ja kannatanu G ei ole ammused tuttavad, omavahel tegi nad tuttavaks tunnistaja P , kes ise tundis nii süüdistatavat kui ka kannatanut. Tapmise päeval G , helistades eelnevalt süüdistatavale, tuli tema juurde koju, et ühise alkoholi tarbimise käigus aega veeta. F.S ise alustas alkoholi tarbimist juba päeval koos naabrinaise O M , ning G tuleku ajaks oli ta juba alkoholijoobes, ebakaines olekus oli ka käesolevas kriminaalasjas tunnistajaks olev O.M . Kohtus on ära kuulatud O M ütlused, ning see, mida ta avaldas, ei oma tõendina erilist väärtust, kuna tugeva alkoholijoobe tõttu ei mäletanud ta midagi, nagu ka süüdistatav. Ta ei suutnud isegi meelde tuletada seda, et F.S-i korteris viibis vähemalt veel neli inimest. Kohus kõrvaldab tema ütlused tõendite loetelust vastuolu tõttu. Kohtus ülekuulatud tunnistaja P , samuti tunnistajad Š ja S andis ütlusi, et F.S, G ja M olid purjus. G hakkas ebakainele O.M avalikult külge lööma, käitus naisterahva suhtes kombetult. M selline käitumine ei meeldinud, ta vastas talle jämedalt. G ebaterve tähelepanu M vastu ei meeldinud ka F.S-ile. Tapetu õde, kannatanu L G , andis kohtus ütlusi, et vend, olles alkoholijoobes, muutub agressiivseks, joobes olekus meeldis talle tihti kakelda, kellegagi arveid klaarida. Ning selline G iseloomustus on tõendatud tunnistajate Š ja S ütlustega, kes andsid ütlusi, et G käitus korteri peremehe F.S-i suhtes ebaviisakalt, provotseeris süüdistatavat konfliktile, kargas püsti, pakkus välja rääkima minna. Seega kannatanu käitumise tõttu muutus õhtu rahutuks, oli kujunemas konflikt, mis lõppkokkuvõttes lõppes traagiliselt. Kui F.S-i tuttavad /Š ja S / ära läksid, istus tunnistaja P toas arvuti taga, M jäi toas magama, kööki jäid ainult kaks inimest - F.S ja G . Tunnistaja P andis ütlusi, et istudes toas arvuti taga ta kuulis, et köögis, kus olid F.S ja G , käib kaklus. Ta nägi, kuidas G jookseb köögist välja, F.S jooksis tema järele, seejärel G hakkas hoidma kinni F.S-i kätt, milles oli nuga. P haaras F.S-i käest noa ja viskas selle kööki. Kohtul ei ole alust mitte usaldada tunnistaja P , kannatanu G , tunnistajate B , Š ja S ütluseid, kuna need ütlused on loogilised, järjepidevad, ning on kooskõlas omavahel ja toimiku materjalidega. Hinnates kõikide kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlusi on alust väita, et tol õhtul tekkis konflikt just F.S-i ja G vahel, kes olid mõlemad purjus. Peale kuriteo toimepanemise vahetu pealtnägija on süüdistatava süü tõendatud ka teiste kohtus uuritud tõenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatatud, et surmavad vigastused olid kannatanule tekitatud süüdistatava F.S-i korteri esikus. Tunnistaja B andis kohtus ütlusi, et ta jõudis sündmuskohale väljakutse peale, P teatas talle, et konflikti käigus F.S lõi G noaga. F.S ja M olid tugevas alkoholijoobes ja midagi arusaadavat selle kohta selgitada ei suutnud. B sõnade kohaselt oli G kehal kolm noahaava, ta oli veel elus, ning kiirabiga haiglasse toimetatud. Kohtumeditsiinilise ekspertiisi nr 293 kohaselt kannatanu surm saabus kolme rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava rindkerel vasakul pool kopsu ja südame vigastusega koos järgneva sisemise verejooksu ja südametamponaadiga. Kõik vigastused on elupuhused ja tekkisid väga lühikese aja jooksul üks teise järel tekitatuna. Kõik vigastused olid tekitamise hetkel eluohtlikud. Vigastuste saamise hetkel oli kannatanu raskes alkoholijoobes. See, et surmavatele vigastustele eelnes süüdistatava ja kannatanu vahel kaklus, viitavad kannatanu haavad alahuule limaskestal, marrastused ja verevalumid parema küünarvarre välispinnal ja vasakul pool kulmupealses piirkonnas /tl 12-29/. See asjaolu tõendab P ütluseid, kes kuulis, et köögis käib kaklus, ning lükkab ümber F.S-i väited, et just G tungis talle rusikatega kallale. Kohus juhib tähelepanu sellele, et süüdistatava kainenemisele paigutamisel ei olnud tal leitud ühtegi nähtavat kehavigastust, ning ta ei esitanud ühtegi kaebust, mille kohta on tehtud märge protokollis /tl 39/. Sündmuskoha vaatluse käigus oli süüdistatava F.S-i korterist avastatud kööginuga pruuni värvi jälgedega, nimetatud nuga oli sündmuskohalt ära võetud ja lisatud asitõendina kriminaalasja toimiku juurde. Asitõendite – noa ja süüdistatava T-särgi vaatlusprotokolli kohaselt on nendelt leitud pruuni värvi jäljed. DNA ekspertiisi arvamuse kohaselt süüdistatava T-särgilt avastatud veri kuulub kannatanu G , süüdistatavale kuuluvaid verejälgi T-särgil ei ole. DNA ekspertiisi oli esitatud ka kuriteo relv – sündmuskohalt äravõetud köögin uga. Ekspertiisi arvamuse kohaselt on noa käepidemel avastatud kannatanu veri. Noa käepidemel on avastatud kannatanu veri, samuti bioloogiline materjal, mis võib kuuluda süüdistatav F.S-ile. Ekspertiis ei avastanud noal bioloogilist materjali, mis võiks kuuluda tunnistaja P , so usaldusväärselt on tuvastatud, et kuriteo relval ei ole peale süüdistatava ja kannatanu leitud kolmandate isikute järgi. Seetõttu on noalöögid kannatanule tekitatud süüdistatava F.S-i poolt. Kuriteo kvalifitseerimisel on tähtis tuvastada, et toimepandud tegude ja saabunud tagajärgede, so inimese surma, vahel oli põhjuslik seos. Noaga löömine elutähtsasse kehaossa – rindkere piirkonda, annab alust järeldada, et süüdistatav F.S möönis mistahes tagajärgede saabumist, sh kannatanu surma saabumist ja tegutses vähemalt kaudse tapmise tahtlusega. Kohtu poolt uuritud tõendid ei tekita kahtlusi, et kannatanu G surm on otseses põhjuslikus seoses noahaavaga, mille tekitas talle süüdistatav F.S. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, millal saabus kannatanu surm – koheselt, so vahetult peale vigastuse tekitamist või mingi aja möödudes peale seda. Kohtu-psühhiaatriline ekspertiis jõudis järeldusele, et tapmise toimepanemisel F.S sai oma tegudest aru ja oli suuteline neid juhtima, ta ei kannata vaimuhaiguse ega psüühilise häire all, kuid tal on alkoholisõltuvus. F.S on süüdiv ja võib kanda toimepandud teo eest vastutust. Süüdistatav F.S tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, väitis, et tema teod olid provotseeritud kannatanu poolt, kes solvas M, ja lõi temale endale vastu pead, ning seetõttu, kartes M ja enese pärast, olles löögist šokis, ei mäletanud kuidas ta võttis noa ja lõi G . Kuid kohus ei näe alust F.S-i tegude ümberkvalifitseerimiseks kuriteo kergema koosseisu– provotseeritud tapmise vastu, so tapmise, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald. Peale F.S-i segaste ütluste, mille kohus tõendite loetelust kõrvaldas, muid tõendeid provotseeritud tapmise kohta ei ole. Tunnistaja P ütlustest nähtub, et köögis toimus kaklus, kuid F.S kehavigastusi ei olnud, ning kannatanul olid. Järelikult F.S kasutas kannatanu suhtes vägivalda ja seejärel haaras noa. Seejuures on vaja arvestada seda, et mõlemad – nii süüdistatav kui ka kannatanu olid raskes alkoholijoobes, seepärast alust arvata, et pannes toime kannatanu tapmise, süüdistatav F.S viibis tugevas hingelise erutuse seisundis, mis takistas või piiras tema võimalusi oma tegudest aru saada ja neid juhtima, ei ole. Seega kohtuliku uurimisega ei olnud hangitud tõendeid selle kohta, et süüdistatav viibis kuriteo toimepanemise hetkel füsioloogilise afekti seisundis, mida iseloomustab tormiliselt kulgev tundepurse. Kohus leiab, et süüdistatava süü KarS § 113 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud ja tema tegudele on antud õige õiguslik hinnang. Seega süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega nende kogumis. Süüdistatav F.S pani toime raske esimese astme kuriteo, mis tõi kaasa pöördumatud tagajärjed, pani selle kuriteo toime tugevas alkoholijoobes. F.S on varem kohtulikult karistamata, teda iseloomustatakse positiivselt, oma viimases sõnas avaldas ta kahetsust toimepandu suhtes, seepärast karistust kergendavana asjaoluna kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust mõistes arvestab kohus samuti kannatanu tegusid, kes seltskonnas vääritult käitus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel kohus arvestab toimepandud kuriteo raskust – esimese astme kuritegu, arvestab F.S-i suhtumist toimepandud teosse – kahetsust toimepandu suhtes, süüdistatava isikut – positiivseid iseloomustusi, asja tehiolusid – kannatanu käitumist, seetõttu peab otstarbekaks mõista talle reaalne, kuid KarS § 113 sanktsioonis ettenähtud minimaalne karistus. Kohus teeb otsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 309-
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik Veera Pobežimova Rahvakohtunikud Svetlana Sepp