1-13-1153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11 märts 2013.a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-1153 (10760000027) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 209

lg 2 p 1 järgi Prokurör Milvi Väin Süüdistatav E.O ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgem haridus, töökoht: OÜ Ö , elukoht: XXX, viibib karistuse kandmisel Vanglas tõkend: ei ole valitud Varasem karistatus: Varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, viimane kord Harju Maakohtu 09.10.2012 otsusega

§ 209

lg 2 p 1, 3; 201 lg 2 p 1 järgi liitkaristus vangistus 3 aastat 7 kuud karistuse ärakandmise algusega 06.11.2011. Kaitsja Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON 1. E.O süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse, so tähtajalise vangistuse 1 aasta kaetuks Harju Maakohtu 09.10.2012 otsusega mõistetud raskema karistusega, so tähtajalise vangistusega 3 aastat ja 7 kuud, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 7 (seitse) kuud, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 06.11.

2. E.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 1 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.O , 1-13-1153, koopiate kulu“.
3. E.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasust 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot ja 12 (kaksteist) senti osa tasust, so osutatud õigusabiga otseselt seotud osa 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.O , 1-13-1153, kaitsjatasu“. Ülejäänud osa määratud kaitsjale makstud tasust 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot ja 32 (kolmkümmend kaks) senti jätta riigi kanda.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Larissa R esitatud tsiviilhagi 2447,47 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning E.O-lt VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Larissa R kasuks 2447 (kaks tuhat nelisada nelikümmend seitse) eurot ja 47 (nelikümmend seitse) senti, mis tuleb tasuda Larissa R arveldusarvele nr 1105144459 Swedbank, märkides selgitusena „E.O, 1-13-1153, tsiviilhagi hüvitamine“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: E.O ´it süüdistatakse varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega isikuna, kes on varem toimepannud kelmusi (karistatud

§ 209

alusel 07.12.2006.a.-karistus kustumata), mis seisnes selles, et tema, XXX vanglas 2007.a. lõpp kuni 2008.a. suvi lubas teisele kinnipeetavale Rainar R vahendada vandeadvokaadi Rene Varuli õigusabiteenust, et viimati nimetatu aitaks uuesti läbi vaadata Rainar R kriminaalasja, milles Rainar R oli Harju Maakohtu 19.11.1999.a. otsusega karistatud eluaegse vangistusega. Lubatava advokaaditeenuse eest, millest advokaat Rene Varul ei olnudki teadlik, tasus Rainar R abikaasa L R E.O poolt öeldud erinevatest isikutest vahendajatele ajavahemikul 2008 jaanuari lõpp kuni 2008 mai osade kaupa kokku 32 000 krooni ( ehk 2045.17€) ja 2000€, seega kokku 4045.17€, kuid lubatud õigusabiteenust Rainar R ei osutatud, sest E.O puudus tegelikult Rene Varuli nõusolek vastava õigusabiteenuse osutamise pakkumiseks. 2008 maikuus hüvitas E.O isa TS välja petetud rahast 25 000 krooni (ehk 1597.79 €), milline summa kanti L R arvelduskontole. Varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmusi, pani E.O toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 J uhindudes Kr

MS § 245 sätetest on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin, süüdistatav E.O ja tema kaitsja advokaat Valli Murde sõlminud kokkuleppe selles, et

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 kohaselt mõista liitkaristus, lugedes käesolev karistus 1 aasta vangistust kaetuks 09.10.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega 3 aastat 7 kuud vangistust, millise liitkaristuse ärakandmist arvestada alates 06.11.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppega ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ega KrMS § 339 lg 1 sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1, lg 2; 175 lg 1 p 3, 4; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313;

§ 64

lg 1; 65 lg 1; § 209 lg 2 p 1 asub kohus seisukohale, et E.O kuulub temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ja süüdistatavale määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek ning süüdistatav kannab karistust kinnipidamisasutuses. Süüdistatavale mõistetakse pikemaajaline isiku vabaduse piiramisega seotud liitkaristus ning on küllaldane alus eeldada, et lähiajal süüdistataval sissetulekut ei teki. Samas on süüdistatav täisealine ja töövõimeline isik, mistõttu puudub alus osa kantud menetluskulu riigi kanda jätmiseks. Seejuures on kinnipidamiskoha administratsioon esitanud kohtule taotluse süüdistatava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Sellise taotluse rahuldamisel süüdistatav vabaneks mõistetud karistuse ärakandmiselt enne tähtaega ning tal tekivad võimalused menetluskulud hüvitada. Kuivõrd aga süüdistatavalt mõistetakse välja ka tsiviilhagi, mis ei ole väike, siis tuleb kohtu arvates jätta süüdistatavale piisav aeg menetluskulu vabatahtlikuks hüvitamiseks. Mis puudutab määratud kaitsja tasu suurust, siis on tegemist olukorraga, et vähemalt kolmandiku kulust on tekkinud seoses kaitsja õigusabi osutamise kohta jõudmise ja sõidukuludega, mis ei ole otseselt seotud menetlustoimingute ja õigusabi kuludega, mis kuuluks õigusabi saajalt väljamõistmisele. Nimetatud lisakulu on tekkinud seoses kohtuaaluvuse muutumisega ning selle menetluskulu tekkimine ei ole süüdistatavast sõltuv, mistõttu ei kuulu taoline kulu süüdistatava poolt hüvitamisele ja selles osas tuleb menetluskulu jätta riigi kanda. Ülejäänud osa määratud kaitsjale makstud tasust, so menetlustoimingul osalemise ja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise eest makstud tasu kuulub süüdistatavalt täies ulatuses väljamõistmisele. Märt Toming Kohtunik 3