) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. B.V on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, 15-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda veel neljas varavastase kuriteo episoodis, mis on toime pandud vähem kui kolm kuud peale viimast, 29.01.2013 6 1-13-3918 Harju Maakohtu poolt mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärk saavutatud, st eelmised karistused ei ole avaldanud B.V-le loodetavat mõju ega ole motiveerinud teda elama õiguskuulekalt. B.V ei oma hetkel sissetulekuid millest annab tunnistust ka süüdistatava varavastaste kuritegude toimepanemine eesmärgiga saada varastatu realiseerimisest mingitki tulu. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, lisanduvad ka käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulud, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ning tema vastu esitatud kahjunõudeid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava B.V suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Kohus aga leiab, et B.V ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid, tema karistust üldkasuliku tööga asendades, kuna vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist eripreventiivses mõttes (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, B.V on aga eelnevalt korduvalt karistatud reaalse vangistusega, kuid ta on sellest hoolimata ikkagi jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus järeldab sellest, et B.V ei takista uusi kuritegusid toime panemast ka hirm uuesti vanglasse sattuda. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub usk, et B.V suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk ning tõenäosus B.V vabaduses viibides tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks on kohtu 1 hinnangul kõrge. Nimetatud riski tõstab ka B.V korduv karistatus NPALS § 15 alusel, mis viitab üheselt süüdistatava narkosõltuvusele, mida viimane ka kohtuistungil tunnistas. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et B.V , teades, et tema suhtes oli pooleli 06.04.2012 toime pandud varguseepisoodi kohtulik menetlus, pani uued kuriteod toime 26.04, 02.05 ja 25.05.2012- s.o. kuritegude toimepanemine on jätkunud ka kohtumenetluse ajal. Nimetatud asjaolu kinnitab veelkord kohtu veendumust, et süüdistatav B.V on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale ning antud asjaolusid silmas pidades ei ole kohtu arvates B.V suhtes otstarbekas ega võimalikki kohaldada ei ka KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist taotletava eripreventiivse eesmärgi puudumise tõttu. Kohus leiab, et B.V suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes mõistes temale reaalse vangistuse. B.V süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et neljast vargusest kolm jäid katsestaadiumi, kuriteoga ei ole kannatanutele tekitatud olulist kahju ning ka seda, et varastatu väärtus ei olnud suur, mistõttu ka süüdistatava süüd ei saa pidada kuigi suureks. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, mis ei ole kuigi suur, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest ja ka asjaolust, et süüdistatav tunnistab täielikult enda süüd, seepärast ei pea kohus otstarbekaks prokuröri pakutud karistusmääraks 1 a ja 6 kuulist vangistust, vaid leiab, et toimepandud kuritegude eest on põhjendatud süüdistatava karistamine sanktsioonimäära 1/5 piires. Samuti ei nõustu kohus prokuröri taotlusega vahistada süüdistatav kohtusaalis, et tagada kohtuotsuse täitmine, kuna vabaduses 7 1-13-3918 viibiva süüdistatava eelnev käitumine nii kriminaalasja eeluurimise kui ka kohtumenetluse ajal, ilmudes menetleja kutsetele õigeaegselt kohale, ei anna alust eeldada, et B.V hakkaks kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Kohtunik Julia Vernikova 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.