järgi Süüdistatav Kaitsja D.P , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx, enne kinnipidamist ei töötanud, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 29.06.2006 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7; 424, 121 järgi 11 k 29 p vangistusega tingimisi 2 a 6 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, 2) 28.04.2009 Viru Maakohtu poolt
järgi 1 a vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, 3) 17.11.2009 Viru Maakohtu poolt
järgi 3 k vangistusega,
lg 2 alusel mõisteti 1 a 3 k vangistust, mis
alusel asendati 910 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 20 k, 4) 11.11.2011 Viru Maakohtu poolt
järgi 1 a vangistusega, mis
alusel asendati 730 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 k, üldkasulik töö sooritatud ajavahemikus 16.01.2012 –23.04.2013, väärteo toimepanemise eest 1-l korral karistatud, rahatrahv tasumata, viibib vahi all alates 06.09.2013 vandeadvokaat Jaan Tedder 2 RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.P
Tõkend vahistamine D.P suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.09.2013 karistusaja hulka. D.P karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 06.09.
TÕENDID Süüdistatav D.P ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. D.P kinnitas, et 05.10.2012 sõitis ta xxxx kaarhalli juurde, kus ootas teda P R tööline K R, kes tahtis poes käia, et õlut osta, sest tööpäev hakkas lõppema. Ta oli P R territooriumi kõrval, kuid P Rga tal kokkupuudet ei olnud. Ta viis kuskil kella 5 paiku K R poodi. Enne seda ei olnud ta alkoholi tarvitanud. Ise käis ta poes, ostes 2 Baltikat ja Bocki õlle. Poest tulles olid nad K Rga lahku läinud, sest viimane hakkas närvitsema ja läks minema. D.P sõnul läks ta poe juurest katlamaja juurde, kus kohapeal tarvitas õlut. Ta helistas S Cle, sest tahtis, et viimane tuleks ja viiks ta auto koju. Samuti helistas ta K Rle, kes ütles, et ta on kodus. Ta mõtles hakata K Rga õlut jooma. S C sõitis K R maja juurde xxxx, parkis auto sinna ära, minnes ise ämma juurde xxxx maja edasi. Sinna minnes oli tema kõrvalistuja kohapeal. Ta tuli autost välja ja K R tuli majast välja. Tema võttis pagasnikust kruvikeeraja, jättes võtmed pagasniku ette. Ta istus rooli taha ja võttis armatuuri lahti, sest armatuuris tuled ei põlenud ja sel ajal sõitis politsei talle ette. D.P ütlustest nähtub, et seal maja juures autos jõudsid nad K Rga, kes istus kõrval, alkoholi tarbida 2-3 minutit. D.P sõnul olid siis puhumised ja Väike-Maarjasse minek. Sel ajal, kui politsei tema juurde jõudis, oli ta autos ja lahutas auto armatuuri. Auto mootor ei töötanud, sest auto võtmed olid pagasniku ees. D.P väitis algul, et tal ID kaarti üldse ei ole, seejärel ütles ta, et see on tal kadunud. D.P kinnitas, et sel päeval tema ei juhtinud autot ebakaines olekus, ilma lubadeta sõitis ta küll. Auto oli kirsipunane xxxx. D.P väitel on ta P Rle võlgu krooni ajast kuskil 1500 krooni, mistõttu viimase ütlused võivad olla tingitud nende omavahelistest suhetest. S C on talle õepoja elukaaslane. Tunnistaja A K kinnitas kohtuistungil, et 05.10.2012 oli ta patrullis koos J Jga. A K ütlustest nähtub, et võis olla õhtupoole, kuskil 5-5.30 paiku, kui nad said väljakutse xxxx, et katlamaja juures keegi tarvitab alkoholi ja võib autoga sõitma minna. Anti ka auto number, autoks oli xxxx, numbriga xxxx. Sel momendil teostasid nad liiklusjärelevalvet Väike-Maarjas ja koheselt sõitsid xxxx, kus tiirutasid ringi, saades kokku väljakutse tegijaga, kes tuli nende juurde xxxx parkla juures ja ütles, et tema tegi väljakutse. Väljakutse tegija sõnul oli auto olnud katlamaja juures. Nemad avastasid selle auto puidutöökoja juurest, jäädes seda autot 4 varitsema, sest väljakutse tegija arvas, et nad võtavad viina seal ja lähevad sõitma. A K sõnul on seal läheduses kuivati ja sealt lähedusest nurga pealt nad nägid seda platsi, kus auto seisis. Nad nägid seda, mis nende selja taga toimus, sest J J oli autost väljas ja tee pealt oli kõik näha. Nad jõudsid jälgida 15-20 minutit ja siis hakkas sõiduk liikuma, sõites hästi aeglaselt nende tagant mööda. A K väitel hakkasid nad sellele autole järele sõitma. Nende auto roolis oli J J ja tema istus kõrval. Vahemaa autode vahel võis olla 100-150 meetrit. Auto kadus nende vaateväljast sel momendil, kui keeras xxxx teelt oma maja tänavale. Silmside taastus, kui auto oli risti teega, hakates tagurdama xxxx hoovi. Nad sõitsid liikuva auto kõrvale, J J hüppas autost välja, läks liikuva auto juurde ja tõmbas ukse lahti, kutsudes juhi välja autost. Enne ei olnud võimalik autost kellelgi lahkuda. A K väitel oli rooli taga sama isik, kes istub vahialuste pingis. Autos oli ka kõrvalistuja. Nad tuvastasid juhi isiku, kelleks osutus D.P . Ta pani D.P kohapeal indikaatorvahendisse puhuma, see näitas 1,38 mg/l. A K sõnul hakkas D.P vaidlema, et tema ei ole juhtinud. Puhumisega oli ta nõus. Kui D.P ära puhus, siis ta soigus, et tema sõitis, öeldes lõpuks, et teda pannakse nüüd kinni, kuna ta oli lubadeta ja joobes. Edasi viisid nad D.P Väike-Maarjasse tõendusliku alkomeetri juurde, mille lõplik lugem oli 1,37 mg/l. D.P auto jäi kohapeale maja ette. A K selgitas, et vormistas kaardi, millel nr 1 all on märgitud xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, seismise koht, kui nemad seda autot jälgima hakkasid ja nr 2 all on koht, kust nemad seda autot jälgisid. Punaste nooltega joon on xxxx liikumissuund, xxxx peatumiskoht on punase joone lõpp. Nende teekond on märgitud sinisega. A K jäi selle juurde, et roolis ei saanud keegi muu olla, s est praktiliselt liikuvast autost võeti juht maha. A K ütlustest nähtub, et isiku tuvastamist toimetasid nad autos oleva andmebaasi Kairi alusel. Üle saavad nad kontrollida veel raadio teel, et kas on juhtimisõigus, kas on eelnevalt karistatud. Isiku tuvastas tema enne indikaatorvahendi kasutamist. A K mäletas, et tegemist oli tumedat värvi xxxx. A K põhjendas p-st 2 liikuma hakkamist mööda ringteed pidi sellega, et nende sõiduk oli ninaga xxxx risti suunas ja nad algul ei saanud aru, kuhu xxxx läheb. Tunnistaja J J kinnitas kohtuistungil, et oktoobris 2012 töötas ta Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas. 05.10.2012 oli ta tööl koos A Kga. Nad said kuskil kell 17.30 väljakutse, et xxxx ühes kaarhallis toimub pidu, et juht, kellel oli xxxx numbriga xxxx (tähti ta ei mäletanud), on alkoholijoobes ja võib selle autoga sõitma minna. Selle info edastas neile juhtimiskeskus. Nad sõitsid koheselt välja xxxx. J J sõnul ei leidnud nad kohe kaarhalli üles ja väljakutse tegija selgitas, kus see on ja nad kontrollisid ning auto tõepoolest seisis seal. Väljakutse tegijaga said nad kokku xxxx lasteaia juures parklas. Auto, millest neile teatati, seisis xxxx alevikus katlamaja lähistel kaarhalli juures. Nemad jäid sinna, kus on viljakuivati, parkides end nii, et nad näeks, kui see auto sõitma hakkab. J J ütlustest nähtub, et kui nende auto oli pargitud, siis oli tema väljas. Seda kuhupoole sõidusuunaga oli politseiauto pargitud, J J ei osanud öelda. J J arvates võis vahemaa nende ja xxxx vahel olla mingi paarsada meetrit. 0,5 tundi läks aega, kui auto liikuma hakkas. Kui auto hakkas liikuma, siis ei tulnud see põhiteele välja. Kaarhalli ja vanade kanalate vahel on mingi tee, mida nemad ei teadnud. See auto hakkas sealt kaudu minema. Nemad olid sunnitud kasutama teist teed väikse ringiga. Moment nad ei näinud seda autot, sest viimane kadus hoonete vahele ära. Kui see auto jõudis xxxx teele, siis nemad olid ka selle tee peal. Sõidukite vahemaa võis olla 250 meetrit. J J tunnistas, et ta sõitis nii kiiresti kui võimalik. Kui xxxx tee lõpeb, siis on paremale 900 kurv ja moment see auto kadus nende vaateväljast ära. Kui tema sinna kurvi jõudis, siis keeras see auto ennast risti selle sama teega nende silmade all ja alustas tagurdamist. Ta jõudis selle autoni, pidurdas, hüppas autost välja ja jooksis tagurpidi liikuva auto juhipoolse ukse juurde, tehes selle ukse lahti. Kui ta ukse lahti tegi, siis auto veel natuke tagurdas ja jäi seisma. Ta palus juhil auto välja suretada, välja tulla ja esitada dokumendid. J J väitel olid juhil ID kaart ja sõiduki registreerimistunnistus. Lisaks kontrollis paarimees, kellega on tegemist, politsei 5 andmebaasist. Juhiks oli D.P ja tegemist on sama mehega, kes vahialuste pingis istub. J J väitel ütles juht kohe, et tema ei ole sõitnud. J J oma sõnul ütles selle peale, et kas on tema pime või ei saa asjadest aru. Selle peale tõmbas juht tagasi ja ütles, et kui ta ennast süüdi tunnistab, siis pannakse teda kinni. J J kinnitas, et juhil olid ilmsed joobe tunnused, ta kõne oli katkendlik, alkoholi lõhn tuli autost. Autos oli veel sama tänava majas nr xxxx elav isik. Ta palus juhil politseiautosse istuda, kus paarimees tuvastas tal indikaatorvahendiga alkoholjoobe, mis oli kuskil 1,30 mg/l kohta. Juht joobe tuvastamisele vastu ei vaielnud. Edasi sõitsid nad Väike-Maarjasse, kus juht puhus tõenduslikku alkomeetrisse. Auto jäi xxxx juurde koos selle sõbraga. J J täpsustas talle näidatud kaardi põhjal, et 900 kurvi all pidas ta silmas vahetult enne xxxx olevat kurvi. xxxx on see koht, kus auto peatus ja kus nemad sellele autole kõrvale jõudsid. J J jäi selle juurde, et enne, kui auto peatus ja sealt juht väljus, oli neil silmside selle autoga ning sealt autost tuli välja D.P ja mitte keegi teine. J J mäletas, et xxxx oli vist punast värvi, xxxx oli number. Tunnistaja P R kinnitas kohtuistungil, et see võis olla oktoobri algul 2012, kui ta helistas politseisse ja tegi väljakutse. P R sõnul oli see peale lõunat, kui D.P sõitis autoga korduvalt xxxx tema töö juurest mööda ja ka tema territooriumile, kus ta kutsus viimast korrale, minnes D.P auto juurde ja käskides tal oma territooriumilt lahkuda. P R väitel mees ei seisnud püsti, autost välja ta ka ei tulnud, ta ei olnud võimeline selleks. Esiistme peal ei olnud kedagi sel momendil. Sellises olukorras läks D.P tema nähes sõitma, mistõttu ta helistas juhtimiskeskusele, andes teada auto margi, mehe nime ja kus kandis liigub. P R tunnistas, et ta sõitis D.P oma autoga järel juhuks, kui viimane peaks ära kaduma. Selle aja jooksul jõudsid nad käia xxxx poes alkoholi järel, kusjuures D.P sõitis ise poodi, käis poes ja sõitis ise tagasi. Politsei oli 10-15 minutiga kohal. Tema andis politseile teada, kus D.P hetkel asub. Nad mängisid politseiga peitust, et tabada D.P roolist, mitte kuskilt parklast seismas. Tema seisis oma autoga ühe nurga peal, politsei oli teise nurga peal ja nad ootasid, millal saavad D.P sõitvast autost kätte. P R kinnitas, et politsei ootas, millal D.P sõitma hakkab ja politsei teatas talle, et nad võtsid sõitva auto kinni. P R jäi selle juurde, et sel päeval juhtis D.P korduvalt autot purjus peaga. Temal mingit isiklikku vihavaenu D.P vastu ei ole. P R väitel on tema pere firma xxxx territooriumil viibimine ikkagi omanike loal. P R teada on K R ja D.P sugulussidemes kuskilt vanaemade kaudu. P R täpsustas, et D.P tuli nende territooriumile K Rt jooma kutsuma, mispeale ta ütles D.P-le , et viimane ei tuleks sinna. K R jäi sinna maha ja D.P lahkus. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 05.10.2012 ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Sellest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik A K tuvastas 05.10.2012 kell 18.10 indikaatorvahendit AlcoQuant nr A104550 kasutades D.P alkoholijoobe 1,38 mg/l kohta ning patrullpolitseinik J J tuvastas 05.10.2012 kell 18.30 tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-004515 kasutades D.P alkoholijoobe lõpliku tulemina 1,37 mg/l. - koopia mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRC-12/00025, millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter, millega tuvastati D.P joovet, on taadeldud 04.05.2012 ning vastab kehtestatud nõuetele. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 05.10.2012, millest nähtub, et kui Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik A K 05.10.2012 liiklusjärelevalve käigus D.P poolt juhitud sõidukit xxxx reg märgiga xxxx kontrollis, tuli juhi suust 6 alkoholilõhn ja juhil puudus vastava kategooria juhtimisõigus. D.P kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2 ja 3 alusel (kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus) alates 05.10.2012 kell 18.25 kuni kainenemiseni ja juhtimisõiguse saamiseni. - Häirekeskuse Ida keskuse juhataja asetäitja vastus 09.01.2013 menetleja päringule ühes kõnesalvestustega 05.10.2012 kell 17:01:33 ja 05.10.2012 kell 17:02:08, millest nähtub, et Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 helistas 05.10.2012 kell 17:01:33 numbrilt 5646092 meesterahvas ja küsis, kas see on politsei number. Helistaja soovis ise 110-le helistada. Kell 17:02:08 võttis Häirekeskus hädaabinumbril 110 vastu hädaabiteate samalt telefoninumbrilt. - Häirekeskuse poolt edastatud kõnede salvestuste vaatlusprotokoll 16.01.2013 ja selle lisa – CD plaat, millest nähtub kokkuvõtvalt see, et meesterahvas teatas, et xxxx töökoja ees platsi peal seisvas autos (punases xxxx) on joobes lubadeta juht, kelle nimi on D.P. - tunnistaja A K ülekuulamise protokolli lisa – Delfist väljaprinditud kaart märkmetega, kuhu nr 1 all on A K poolt märgitud sõiduauto xxxx reg nr xxxx esialgne seismise koht ning punase kirjutusvahendiga (nooltega) on märgitud selle liikumise teekond ja väljajõudmise koht (xxxx). Nr 2 all on A K poolt märgitud koht, kust politsei xxxx jälgis ning sinise kirjutusvahendiga (nooltega) on märgitud nende liikumise teekond, mis osaliselt kattub sõiduauto xxxx liikumise teekonnaga, kuna mõlemad sõidukid jõudsid välja xxxx juurde. -rahvastikuregistri väljavõte, mis tõendab, et D.P puudub juhtimisõigus. ID kaart on välja antud D.P-le 19.10.2010 ja see kehtib kuni 19.10.2015. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava D.P süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Käesolevas kriminaalasjas on kõige olulisemateks D.P süüstavateks isikulisteks tõenditeks tunnistajate A K ja J J ütlused. Kaitsja on sügavalt veendunud, et politseitöötajad, kes igapäevaselt tegelevad analoogsete asjadega, ei suuda aastataguseid sündmusi puhtinimlikult üks üheselt meenutada. Selline kahtlus tekkis kaitsjal pärast seda, kui tunnistajad A K ja J J ei osanud öelda auto värvi. Kuna politseinikest tunnistajad ei teadnud auto värvi, siis tekkisid kaitsjal kahtlused ka muude asjaolude suhtes. Kaitsja nägi vastuolu tunnistaja A K ütlustes, kelle sõnul oli politseiauto pargitud selliselt, et D.P auto jäi nende selja taha ning J J oli autost väljas ja vaatas ning tunnistaja J J ütlustes, kelle sõnul parkisid nad politseiauto nii, et D.P auto oleks näha. Kumbki politseinikest tunnistaja ei osanud öelda, kuidas D.P auto läbi põõsaste neile paistis. Veel tekkis kaitsjal kahtlus selles osas, et millisel 900 teekäänakul, kas esimesel või teisel teekäänakul D.P auto nende vaateväljast kadus. Samuti seadis kaitsja kahtluse alla politseinikest tunnistajate ütlused selles osa, kuidas toimus D.P isiku tuvastamine, kuivõrd D.P väitel temal ID kaarti üldse ei ole. 7 Kohus, erinevalt kaitsjast leiab, et politseinikest tunnistajate A K ja J J ütlustes ei ole selliseid vastuolusid, mis muudaksid nende ütlused ebausaldusväärseteks. Tunnistaja A K on öelnud, et tegemist oli tumedat värvi xxxx ja tunnistaja J J mäletas, et xxxx oli vist punast värvi. Neist tunnistajate ütlustest ei saa mingil juhul teha järeldust, et nimetatud tunnistajad kirjeldavad mingit teist värvi sõiduautot xxxx, mitte aga süüdistatava D.P poolt juhitud kirsipunast sõiduautot xxxx. Tunnistaja A K ütlustest nähtub see, et politseisõiduk oli pargitud selliselt, et D.P auto jäi nende selja taha. Tunnistaja J J on öelnud seda, et nemad parkisid oma sõiduki nii, et nad näeksid, kui D.P auto sõitma hakkab. Seda ta ei osanud öelda kuhupoole sõidusuunaga oli nende sõiduk pargitud. J J väitel oli sõidukite vaheline vahemaa mingi paarsada meetrit. Samas on nii A K kui ka J J üheselt öelnud seda, et autost oli väljas J J. A K sõnul nägi tema xxxx siis, kui see liikus ja läks nende tagant mööda. See, et põõsaste tõttu poleks olnud võimalik midagi näha, tunnistajate J J ja A K ütlustest ei nähtu, sest vastasel juhul ei oleks toimunud edasisi sündmusi. Samas oligi politseinikest tunnistajate eesmärk parkida politseisõiduk selliselt, et seda ei oleks võimalik kergesti märgata. Tunnistaja J J, kes istus politseisõiduki roolis, on talle näidatud A K poolt koostatud kaardi põhjal öelnud seda, et 900 kurvi all pidas ta silmas vahetult enne xxxx olevat kurvi. J J kinnitas, et kui xxxx tee lõpeb, siis on paremale 900 kurv ning et sel momendil kadus D.P poolt juhitud auto nende vaateväljast ära, kuid kui tema sinna kurvi jõudis, siis keeras see auto ennast risti selle sama teega nende silmade all ja alustas tagurdamist. A K on öelnud seda, et auto kadus nende vaateväljast sel momendil, kui keeras xxxx teelt oma maja tänavale ning et silmside taastus, kui auto oli risti teega, hakates tagurdama xxxx hoovi. Selle kohta, et D.P isikut ei olnud võimalik tuvastada ID kaardi alusel, kuna D.P väitel tal ID kaarti ei ole, märgib kohus, et rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on D.P-le 19.10.2010 välja antud ID kaart kehtivusega kuni 19.10.2015. Liiatigi on D.P ise hiljem öelnud seda, et ID kaart on tal kadunud, millest järeldub see, et mingil ajal oli tal see siiski olemas. Tunnistaja A K kinnitas seda, et nad sõitsid liikuva auto kõrvale. J J hüppas autost välja, läks liikuva auto juurde ja tõmbas ukse lahti. A K on täiesti kindlalt väitnud seda, et rooli taga oli D.P, kellel tema kontrollis kohapeal alkoholijoovet, indikaatorvahendi näit oli 1,38 mg/l. Roolis ei saanud keegi muu olla, sest praktiliselt liikuvast autost võeti juht maha. Enne ei olnud võimalik kellelgi autost lahkuda. Tunnistaja A K ütlustega on analoogsed tunnistaja J J ütlused. Nii on J J öelnud seda, et kui ta jõudis selle autoni, siis ta pidurdas, hüppas autost välja ja jooksis tagurpidi liikuva auto juhipoolse ukse juurde, tehes selle ukse lahti. Kui ta ukse lahti tegi, siis auto veel natuke tagurdas ja jäi seisma. Ta palus juhil auto välja suretada ja autost välja tulla. Tunnistaja J J on täiesti kindlalt öelnud seda, et sealt autost tuli välja D.P ja mitte keegi teine. Süüdistatava D.P ütlused, et tema autot joobeseisundis ei juhtinud, on ennastõigustavad ja paljasõnalised, sest neid ütlusi ei kinnita ükski teine tõend. Kohtulikul uurimisel on tunnistajate A K ja J J ütlustega üheselt tõendatud see, et D.P tabasid nad liikuvast autost (D.P tagurdas xxxx hoovi). Nimetatud tunnistajate ütlused lükkavad ümber süüdistatava D.P väite, et sel ajal, kui politsei tema juurde jõudis, auto mootor enam ei töötanud, ta istus autos rooli taga ja lahutas auto armatuuri. Kohtul ei ole mingit põhjust kahelda politseiametnikest tunnistajate A K ja J J ütluste õigsuses ja vastupidiselt kaitsjale on kohus seisukohal, et A Kt ja J Jt saab tõendiallikana usaldada ja nende ütlusi saab võtta aluseks süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel, sest nimetatud tunnistajad tajusid vahetult süüdistatava D.P poolt juhitava sõidukiga toimuvat. Kohtu hinnangul ei ole tunnistajatel A Kl ja J Jl, kes teostavad oma töö tõttu igapäevaselt liiklusjärelevalvet, mingit põhjust ühtegi liiklejat, sh ka süüdistatavat D.P alusetult süüstada või midagi omalt poolt välja mõelda. Kohtu arvates on ka tunnistaja P R ütlused usaldusväärsed vaatamata kaitsja poolt 8 osundatule, et P R ei osanud politseile öelda, mis oli selle auto number. Kohtu hinnangul ei ole P R ütluste näol tegemist süüdistatava D.P alusetu süüstamisega eelnevate omavaheliste suhete pinnalt, vaid P R on täitnud oma kodanikukohust, teatades politseile korduvalt mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud juhist D.P-st ja abistades politseid tema tabamisel liikuva sõiduki roolist.
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Süüdistataval D.P tuvastati 05.10.2012 tõenduslikku alkomeetrit kasutades alkoholijoove 1,37 mg/l kohta. Nimetatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kuritegu on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega, sest süüdistatav D.P oli teadlik oma seisundist – alkoholijoobest, kuid ometi asus ta sellises seisundis juhtima mootorsõidukit. Seega esinevad süüdistatava D.P käitumises nii
järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Süüdistatav D.P , olles joobeseisundis, seadis mootorsõidukit juhtides ohtu nii enda elu kui ka tervise, samuti kaasliiklejate elu ja tervise, rääkimata varast. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus süüdistatava D.P karistust kergendavaid asjaolusid ei leia, samuti puuduvad tema käitumises
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat D.P on varem kriminaalkorras 12-l korral karistatud, kuid kehtivaid kriminaalkaristusi on tal käesoleval ajal neli. D.P on käesoleval ajal üks kehtiv väärteokaristus. Eraldi väärib märkimist see, et D.P on kolm kehtivat kriminaalkaristust
D.P pani temale Viru Maakohtu kohtuotsusega 11.11.2011
D.P on väärteokorras Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna otsusega 27.07.2012 karistatud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi (mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) rahatrahviga 588 eurot, milline on tal tasumata.
järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalselt kolmekümnepäevase vangistuse. Süüdistatava D.P käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, ta pani 9 eelmise analoogse kuriteo eest karistust kandes toime uue analoogse kuriteo. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatava D.P puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada üksnes vangistusega, mõistes selle ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras. Süüdistataval D.P puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajale P Rle KrMS § 178 kohaselt makstud summa. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.