1-17-2582/9

1-17-2582 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a., Tallinn Kohtuasja number 1-17-2582 Kohtunik Apelleeritud kohtuotsus Meelika Aava Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a otsus R.I (R.I, ik. XXX) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav R.I, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava R.I apellatsioon Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. aprillil 2017 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink, süüdistatav R.I ja tema kaitsja Marina Leis käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe R.I süüdi tunnistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning karistuse suuruses.
9. Samuti lepiti kokkuleppes kokku R.I süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude suuruses, milleks oli sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 240 eurot ning kohtumenetluses tekkivate kulude hüvitamise kohustuses.
10. Harju Maakohus mõistiski
11. aprilli
12. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses R.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi (06.05.2014 ja 11.05.2014 episoodides) ja karistas teda 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel luges mõistetud karistuse kaetuks raskeima Harju Maakohtu 28.05.
13. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-752 mõistetud karistusega ning luges süüdistatava poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis on kantud. Samuti mõistis Harju Maakohus R.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi (23.11.2015, 11.12.2015, 30.12.2015 ja 06.01.2016 episoodides) ja mõistis talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 5 päeva. ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 25.11.
14. Kohus mõistis süüdistatavalt R.I-lt välja tsiviilhagid ning KrMS § 175, 179 ja § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kokku 360 eurot. Maakohus määras, et väljamõistetud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks summas 88,75 eurot.
15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R.I, kes palub ajatada temalt välja mõistetud menetluskulude tasumine 12 kuu peale, kuna tal ei ole hetkel võimalik neid tasuda. Alternatiivselt palub R.I vähendada menetluskulude summat, kuna see summa on tema jaoks liiga suur. Määruskaebuse esitaja märgib, et ei soovi osaleda apelatsiooni läbivaatamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates
17. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
18. aprilli
19. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.
20. 26 aprillil 2017 prokuröri Maksim Kinki, süüdistatava R.I ja tema kaitsja Marina Leisi vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas sõnaselgelt, et II astme kuriteo puhul on sundraha 705 eurot ning see summa kuulub R.I poolt koos 240 eurose kaitsjatasuga hüvitamisele. Lisanduda võivad täiendavad kulud kaitsja poolt osutatud toimingutest.
21. aprillil 2017 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et R.I on kohtuistungil kohtuliku arutamise ajal avaldanud, et talle on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub kokkuleppega 2