1-16-11039/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11039 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2017 määrus A.S. (ik XXX) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu A.S. määruskaebus kaitsja advokaat Robert Sprengk, RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 26.01.2017 otsusega mõisteti A.S. süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui A.S. täidab 18 kuu pikkuse katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4,7,8 sätestatud kontrollkohustusi.
5. 26.04.2017 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles palus pöörata A.S. ile mõistetud karistuse täitmisele, kuna A.S. on oma käitumisega näidanud, et ta ei kontrolli oma tegusid ja jätkab katseajal kohustuste rikkumist ning õigusrikkumiste toimepanemist. Maakohtu määrus
6. Viru Maakohtu 18.05.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati A.S. ile Viru Maakohtu 26.01.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta vangistust, täitmisele.
7. Maakohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus A.S. i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kohustusi. A.S. on katseaja jooksul rikkunud alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeldu ega täida kohustust – jätkata üldhariduse omandamist, näidates oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Siinkohal võtab maakohus arvesse, et Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli õpilaste nimekirja võeti A.S. alles 2017 maikuus, s.o ligi kolm kuud peale kohtuotsuse tegemist ja katseaja algust ning konkreetsed sammud selleks tehti alles peale erakorralise ettekande esitamist.
8. Peale seda PPA Ida prefektuuri vastusest päringule nähtub, et peale kohtuotsuse tegemist A.S. it on kahel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest AS § 71 ja NPALS § 151 lg 1 ning tema suhtes on 17.03.2017 ja 19.04.2017 alustatud kriminaalmenetlus kahes kuriteoepisoodis KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 121 lg 1 järgi. A.S. i suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas, seda enam, et ta on kahtlustuse kohaselt süstemaatiliselt jätkanud uute süütegude, sh kuritegude toimepanemist.
9. Arvestades A.S. i senist käitumist puudub maakohtul veendumus, et ta hakkab suhtuma täiendavate kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu peab kohus täiendavate kohustuste täitmist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks.
10. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et A.S. i elukohas ei ole võimalik tagada elektroonilise valve seadmete korrapärast toimet ehitise tehnilise eripära tõttu (liiga paksud müürid, levi ei ulatu kõikidesse tubadesse). Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku 09.05.2017 vastusest, et teist elukohta pole võimalik A.S. ile pakkuda (tl 28). Maakohus ei nõustu kaitsja arvamusega, et peab tegema täiendavaid toiminguid elektroonilise valve paigaldamise võimalikkuse uurimiseks. Maakohtu arvates ka praegu on olemas kriminaalhooldaja selge seisukoht, et elektrooniline valve sel aadressil on võimatu. Maakohus ei tuvastanud ka vastuolusid kriminaalhooldaja arvamuses, sest kriminaalhooldusametnik on istungil selgitanud, et elukoha sobivuse kontrolllehe (tl 20) p-s 3 märgitu tähendabki, et selles piirkonnas on levi olemas, kuid konkreetses elupaigas ei hakka seadmed korrapäraselt tööle. Siinkohal märgib maakohus, et süüdimõistetu toimepandud rikkumised - eelkõige mitmed uued süüteod, sh kaks kuritegu, aga samuti katseajal alkoholi ja narkootikumide tarvitamine on niivõrd jämedad, et isegi elektrooniliseks valveks sobiva elukoha leidumise korral kaaluksid need rikkumised ja negatiivsed asjaolud üles võimalust kohaldada A.S. i suhtes elektroonilist valvet. Selle arvamuse kujundamisel arvestab maakohus, et tegemist on alaealisega.
11. Maakohus võtab antud määruse tegemisel arvesse ka seda, et eelmise asja kohtuliku arutamise käigus viibis A.S. kaks kuud vahi all, nii et kohus on andnud süüdimõistetule proovida, mida vangistus tähendab ja siis andis võimaluse karistuse vabaduses kandmiseks, kuid A.S. maakohtu usaldust ei õigustanud. Maakohus leiab, et A.S. on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustusi ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei täitnud oma eesmärki. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A.S. i kaitsja advokaat R. Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
13. Kriminaalhooldusosakonna ettekande kohaselt oli kaalumisel ka elektroonilise järelevalve kohaldamine, kuid kuna A.S. i elukohas on väga paksud seinad, mis takistavad mobiililevi, mis tekitab häireid elektroonilise valveseadme töös. Maakohus leidis määruses, et nõustub ettekande 2 seisukohaga, et elektroonilise valve seadmete korrapärast toimet ei ole võimalik tagada ehitise tehnilise omapära tõttu.
14. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu selline seisukoht ei ole põhjendatud. Kriminaalhooldusosakonna ettekandele lisatud elukoha kontroll-lehe kohaselt on elukohas Elisa levi. Kodukülastuse lehele on aga ilmselt hiljem (sealjuures teise käekirja ja kirjutusvahendiga) lisatud aga fraas: „võib tekkida probleeme leviga….“
15. Seega saab pigem järeldada, et A.S. i elukohas on levi nagu on kontroll-lehel märgitud. Kodukülastuse lehel märgitu on kahtlus ja selle vastavus pole kontrollitud. Maakohtu nõustumine ei põhine seetõttu kindlal teadmisel, vaid oletusel.
16. Kuna A.S. on alaealine ja tema suhtes karistuse täitmisele pööramine peaks olema äärmine abinõu, siis ei saa see põhineda oletusel, et muud mõjutusvahendit ei saa kohaldada. Maakohus on arvestanud oma otsuse tegemisel ka seda, et A.S. on katseajal toime pannud kaks uut kuritegu. Kaitsja sellega ei nõustu. Kuna A.S. i suhtes ei ole nende kuritegude osas otsust tehtud, siis ei saa talle etteulatuvalt kuritegude toimepanemist ette heita. Nende kuritegude osas tehakse otsus hiljem ja siis otsustakse ka nende eest karistuse määramine.
17. Seega jääb kaalumisele võimalus elektroonilise järelevalve osas vastu alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist. Nende rikkumiste osas on aga põhjendatud kaaluda ja selgitada selgelt võimalus, kas on võimalik elektroonilist järelevalvet kohaldada või mitte. Kaitsja leiab seetõttu, et vaidlustatav määrus tuleb tühistada ning kriminaalhooldusosakond peaks selgelt selgitama, kas elektroonilise järelevalve kohaldamine on võimalik või mitte. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. KarS § 74 lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
19. Esmalt rõhutab ringkonnakohus veelkord, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et aadressile Torujõe tn 11-10, Kohtla-Järve ei ole võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadet. See nähtub üheselt nii kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest (tl 5), elukoha sobivuse kontrollehelt elektroonilise valve kohaldamiseks (tl 20) kui ka istungiprotokollist, kus kriminaalhooldusametnik on kohtule vastanud, et elektrooniline järelevalve antud elukohas ei ole võimalik (tl 39 pöördel).
20. Määruskaebemenetluses ei ole vaidlust selle üle, et A.S. on kriminaalhooldusaluse isikuna järjepidevalt rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustusi, s.o A.S. oli ajal, mil tal oli kohtuotsuse alusel keelatud tarvitada nii alkoholi kui narkootilisi aineid, 29.01.2017 alkoholijoobes ning 10.04.2017 tuvastati A.S. il kriminaalhooldusametniku poolt narko-joove. Ühtlasi nähtub kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralisest ettekandest, et tegelikkuses algasid A.S. iga probleemid juba katseaja alguses. Nimelt on A.S. koostööaldis vaid periooditi ning on olnud olukordi, mil süüdimõistetuga on olnud võimatu läbi viia kriminaalhooldusalaseid vestluseid. Samuti nähtub erakorralisest ettekandest ka sedagi, et A.S. täidab küll kohusetundlikult registreerimiskohustust, kuid kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt on politseil A.S. iga pidevalt kokkupuuteid.
21. Katseaja ebaõnnestumist kinnitab ka tõsiasi, et A.S. it on alust kahtlustada eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal kahe uue kuriteoepisoodi toimepanemises. Õige on küll kaitsja poolt toodu, et kuna A.S. i suhtes ei ole nende kuritegude osas otsust tehtud, siis ei saa talle etteulatuvalt kuritegude toimepanemist ette heita. Samas ei saa kriminaalkolleegiumi hinnangul esitatud kahtlustustele sedavõrd vähest tähtsust omistada. Nimelt on A.S. ile esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 121 lg 1 järgi. Viimane esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi näitab, et A.S. il on kalduvus vägivaldsele käitumisele, kuna ka käesoleva kohtuotsuse alusel määratud karistus mõisteti A.S. ile KarS § 121 lg 2 p 3 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. 3 Seega saab järeldada, et kahtlustus uutes kuritegudes viitab siiski asjaolule, et on alust arvata, et süüdimõistetu ei ole suutnud katseajal õiguskuulekalt käituda.
22. Kõrvutades esitatud kahtlustusi käesolevas asjas teiste tuvastatud rikkumistega saab väita, et A.S. on kriminaalhooldusaluse isikuna järjepidevalt rikkunud temale kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi. Maakohus on õigustatult välja toonud, et käesoleva kriminaalasja raames on A.S. eeluurimise käigus juba kaks kuud vahi all viibinud, kuid sellest hoolimata rikkunud temale määratud katseaja tingimusi, mida ei hoidnud ära ka hirm kinnipidamiskohta tagasisattumise eest. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtuga selles, et A.S. ile mõistetud karistus tuleb kriminaalhooldusnõuete pideva rikkumise tõttu täitmisele pöörata.
23. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 18.05.2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Maarika Kuusk