1-08-12645/1

1-08-12645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-12645 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. detsembri 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu D.S-i määruskaebus Viru Maakohtu 9.detsembri 2008 määrusele. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2008 määrus muutmata ja süüdimõistetu D.S-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.09.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.S mõisteti süüdi Kohtla-Järve Linnakohtu 09.05.2000 otsusega KrK § 128 lg 1, § 195 lg 3, § 140 lg 1, § 108 lg 1 järgi ning karistati KrK § 40 lg 1 alusel 5 aastase vangistusega. Kohaldades KrK § 40 lg 3 liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Maakohtu 27.11.1997 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 aastat 11 kuud ja 9 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 14 aastat 6 kuud vangistust. Vastavalt KrK § 45 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 26.09.1997 kuni 27.04.1999, s.o 1 aasta 7 kuud 1 päev karistusaja hulka. Seisuga 09.05.2000 oli kandmata karistusaeg 12 aastat 10 kuud 29 päeva vangistust. Viru Ringkonnakohtu 20.12.2007 määrusega muudeti karistuse kandmise aja algust ja karistuse kandmise aega hakati lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 14.04.
4. Karistuse kandmise algus 14.04.1997 ja lõpp 14.10.
5. Tartu Maakohtu 11.03.2008 määrusega jäeti D.S vabastamata. tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 09.12.2008 määrusega jäeti D.S vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. VangS § 76 lg 3 määrati, et D.S-i ennetähtaegse vabastamise küsimuse uus arutamine toimub 1 aasta möödumisel määruse jõustumisest. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole D.S ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega õigustatud. Kohtla-Järve Linnakohtu 30.05.1995 otsusega karistati D.S-i KrK § 139 lg 3 p 1 järgi 3 aastase vabadusekaotusega 2-aastase katseajaga. D.S pani katseajal toime uue raske mitmeepisoodilise kuriteo (tapmise eriti piinaval ja julmal viisil, röövimise, riisumise). Tartu Linnakohtu 27.11.1997 otsusega karistati teda eelnimetatud kuritegude toimepanemise eest 14-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Samuti on D.S-i karistatud Ida-Viru Maakohtu 15.09.1995 otsusega KrK § 15 lg 2-197 lg 2 p 2 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega, millele liideti Kohtla-Järve Linnakohtu 30.05.1995 kohtuotsusega mõistetud karistus. Lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 8 päeva. Viimase, teise astme isikuvastase kuriteo eest karistati teda Kohtla-Järve Linnakohtu 09.05.2000 otsusega vangistusega 14 aastat ja 6 kuud. D.S-i isiklikust toimiku järgi on kinnipeetavat vangistuse jooksul aastatel 19972000 korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vangla 28.01.2008 õiendist nähtub, et kinnipeetav kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. D.S ei tööta vanglas ega osale sotsiaalabiprogrammides.
6. aastaks on tema kavasse määratud agressiivsuse asendamise treeningu programm, mille läbimist peab kohus süüdimõistetu suhtes eriti tähtsaks. Kontaktisikuga suhtlemisest keeldumine näitab, et käesoleval ajal süüdimõistetu ei oska korraldada oma suhteid ametnikega ja sellest tulenevalt tekib põhjendatud kahtlus, kas ta suudaks seda teha kriminaalhooldusametnikuga ennetähtaegse vabanemise korral. Maakohus on seisukohal, et karistused ei ole D.S-i suhtes oma eesmärki täitnud. Käesoleval ajal on süüdimõistetu vangla otsusega paigutatud tugevdatud järelevalve osakonda. Vabanemisel oleks D.S-ile tagatud töökoht OÜ-s Nikiratt Grupp. Ta asuks elama ema juurde, kes on nõustunud elektroonilise valve seadmete korterisse paigaldamisega. Maakohus leidis, et D.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolud, tema käitumine vanglas, temalt tulenevad uute kuritegude toimepanemise riskid kaaluvad üle tema võimalused vabaduses, nimelt töö- ja elukoha omamine ja pereliikmete toetuse. Süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu D.S esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse kohaselt andis vangla kontaktisik Kadi Luuri D.S-i kohta ebaõigeid ütlusi, kuna D.S oli konflikt Kadi Luuri'ga seoses tema isikliku vaenuga D.S-i vastu. D.S väidab, et kui kontaktisiku jutt vastaks tõele, -2- oleks tehtud ettekandeid rikkumiste kohta ning tulemuseks oleks kartser, sest vanglas tehakse ettekandeid kõigi seadusele mittevastavate rikkumiste kohta. D.S kahetseb enda poolt toime pandud kuritegusid ning ootab võimalust, et tõestada, et suudab elada ühiskonnas ilma kuritegudeta. Tema peamised prioriteedid on pere, sugulased, laps ning töö. Maakohus jättis arvestama asjaolu, et momendil on D.S garanteeritud töökoht ning aastapärast seda ei pruugi enam olla. D.S palub rahuldada taotlus tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta elektroonilise järelevalve kohaldamisega 29.09.2008 vangla poolt esitatud iseloomustuse ja kriminaalhooldaja poolt koostatud paberite alusel. Vabastamisel kohustub ta läbima sotsiaalabi vajalikud programmid. Ta leiab, et tema liikumist piirates elektroonilise valvega aitab see tema edasisel kohanemisel. Ta kohustub mitte tarvitada alkoholi ega mitte suhelda kohtulikult karistatud inimestega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohtu arvates on põhjendused, millest tuleneb maakohtu otsustus mitte vabastada D.S tingimisi enne tähtaega, õiged. Korduvate kuritegude toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei ole sellised, mis annaksid KarS § 76 lg 3 kohase aluse tema vabastamiseks. Oluline on, et D.S mõistaks – vanglast vabanemiseks tuleb valmistuda ja selleks tuleb ära kasutada kõik vangla poolt antud võimalused. Maakohus märgib õigesti, et käesolevaks aastaks planeeritud agressiivsuse asendamise programmis osalemine soodustab karistusest vabastamise väljavaateid. Määruskaebuses ei ole esitatud sedavõrd kaalukaid põhjendusi, mis annaksid ümber hinnata maakohtu järeldust. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -3- Ago Kutsar