1-08-3319/5

Nr. 1-08-3319 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS

1. septembril 2009.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho tõlk Regina Laiapea prokurör Jüri Vissak kaitsja adv. Anne Vissak arutas avalikul kohtuistungil süüdimõistetu E.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega leidis: E.G tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.03.2009.a. otsusega KarS § 121, § 327 lg 1 ja § 331 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 alusel liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 27.12.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuse järgi 5 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.12.2005.a. ja lõpeb 13.02.2011.a. Kinnipeetav on käesolevaks ajaks talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 ettenähtud ajast. E.G on varem kriminaalkorras karistatud:
2. 14.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 199 lg 2 p 4, 7 alusel vangistusega 3 aastat, mille kandmisest ta vabastati KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga;
3. 27.12.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 10 alusel vangistusega 3 aastat; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat; KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust, millest loeti ärakantuks 4 kuud ja 7 päeva vangistust ja kandmisele kuuluvaks 4 aastat 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Väärteokorras on E.G karistatud 9 korral. Tartu Vanglast E.G kohta väljastatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava käitumine on olnud väga probleemne, mida kinnitavad korduvad intsidendid ja distsiplinaarkaristused vanglas. 2009.a on kinnipeetavat karistatud ühel korral - 16.06.2009.a. Kinnipeetav soovib Tartu Vanglas omandada keskharidust (alates sept. 2009), kutseõppes osaleda ei soovi. Kuriteod sooritas enda sõnul raha saamise pärast narkootiliste ainete soetamiseks. Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat majanduslikult ema. Tartu Vangla andmetel on 10.06.2009.a. seisuga kinnipeetaval rahalisi nõudeid 9017,40 kr, vabastusfondis on 13 050 kr. Kinnipeetava enda sõnul võib tal rahalisi nõudeid olla umbes 20 000 kr ulatuses. Vabaduses on tarbinud alkoholi, on alkoholijoobes toime pannud väärteo. Kinnipeetava sõnul on ta tarvitanud vabaduses narkootilisi aineid umbes 10 kuud, mille jooksul on sooritanud ka oma kuriteod. Tartu Vanglas alustas sotsiaalprogrammi 12 sammu, kuid loobus. Vanglas koos teiste kinnipeetavatega pole valmis läbima Eluviisitreeningut grupitööna. Kriminaalhooldusel olles on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Vaenulikkus ja usaldamatus ei ole võimaldanud isikul teha teistega koostööd. Kinnipeetaval on soov muutuda, kuid hetkel peab vajalikke muutusi liiga raskeks ja ta ei näe rehabilitatsiooniprogrammides osalemisel mõtet. Kinnipeetav on saanud Tartu Vanglas psühhiaatrilist ravi seoses ebastabiilse psüühilise seisundiga, hetkel ravi ei saa. Kriminaalhooldusametnik ei toeta E.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabaduses olemas elektroonilise järelevalve kohaldamiseks sobilik elukoht ema juures; kindel töökoht x OÜ-s ja lähedaste võrgustik. Samas ei saa jätta arvestamata uue kuriteo toimepanemise riski. E.G avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt kohaldamisega ja on valmis täitma kõiki sellega seotud kohustusi. elektroonilise KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid, on jõudnud järeldusele, et E.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada elektroonilise järelevalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. 16.01.2009.a. määrusega on Viru Maakohus jätnud Dmitri Šˇatovi jätnud enne tähtaegselt vangistusest vabastamata. E.G kannab karistust I astme kuriteo eest. Ta on ära kandnud seaduses ettenähtud osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. E.G on korduvalt karistatud väärtegude eest, sealhulgas avaliku korra rikkumiste ja narkootilise aine käitlemise eest. Positiivsena tuleb märkida, et E.G on olemas lähedased isikud perekonna näol, kes teda toetavad. Samuti on tal olemas võimalus vabaduses leida kindel töö. Ta on kinnipidamiskohas alates käesolevast õppeaastast asunud õppima. Samas peab kohus oluliseks ennetähtaegsel vabanemisel arvestada, et E.G kannab käesoleval ajal vanglakaristust kuritegude eest, mis on seotud vägivallaga, muuhulgas ka I astme kuritegude eest. Kohus on seisukohal, et eriti suure tähelepanuga tuleb suhtuda korduvalt vägivaldse isiku ennetähtaegsesse vabastamisse. Ta on uued kuriteod toime pannud ka kinnipidamiskohas eelmist karistust kandes. Vangistuse ajal on ta toime pannud erineva raskusega distsiplinaarrikkumisi, sealhulgas ka käesoleval aastal. E.G ise ei ole pidanud vajalikuks ega võimalikuks, vaatamata pikale kantud karistusajale, läbida mõnda sotsiaalprogrammi. Isik on vabaduses olnud narkomaan ja ka kinnipidamiskohas on ta narkootikumide tarvitamise eest kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et käesolevaks ajaks E.G-le mõistetud karistusest kandmata jäänud karistusaeg on veel liiga pikk tema ennetähtaegseks vabastamiseks. E.G on käitumise ja suhtumisega ei ole senini näidanud, et kantud karistused oleks tema suhtes positiivset mõju avaldanud. Kohtu seisukohalt on vajalik, et E.G jätkab karistuse kandmist ning oma edaspidise käitumisega näitab veenvalt, et ta on enda suhtumist ja käitumist muutnud. Oluline on ka fakt, et E.G on pannud kuritegusid toime talle määratud katseajal, seega on alust arvata, et ta ei ole suuteline läbima ka uut küllaltki pikka katseaega probleemideta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et käesoleval ajal kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks ennatlik ja põhjendamatu. Juhindudes KarS § 75, § 76, KrMS § 426 ja § 432, kohtunik m ä ä r a s: Jätta E.G (IK XXX) vabastamata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.03.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistusaja ulatuses ja elektroonilise valve kohaldamisega. Välja mõista E.G-lt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse nelisada viiskümmend