lg 2 p 1 ja § 346 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav R.F elukoht: XXXXXXX XXX XX-XX isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: 09.04. 2009. a Pärnu Maakohtu poolt
§-de 184 lg 2 p 2 ja 263 p 1 järgi 3 aasta vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga, väärteoasjas karistatud 11 korda tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.F
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära s.o 5 000 (viis tuhat) krooni, mis
Süüdi tunnistada R.F
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui R.F ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
elab kohtu määratud alalises elukohas
§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista R.F-ilt 4 020 (neli tuhat kakskümmend) krooni OÜ Creditmarket kasuks, 10 427 (kümme tuhat nelisada kakskümmend seitse) krooni SMS Laen OÜ kasuks, 1 930 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend) krooni Monetti AS kasuks ja 2550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni Krediidikassa AS kasuks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista R.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1111.20 (üks tuhat ükssada üksteist krooni 20 senti) krooni. Määrata menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul järgmiselt: kohtuotsuse jõustumisel tuleb R.F tasuda riigituludesse igakuiselt alates septembrist 2009 763.62 (seitsesada kuuskümmend kolm krooni 62 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon R.F süüdistatakse selles, et tema varastas 18.04.2008. a Tartumaal, XXXXXX vallas XXXXXX külas enda ja A.P. ühises elukohas asuvast lauasahtlist A.P. nimele välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse XXX, so ametliku dokumendi. Sellega pani R.F toime ametliku dokumendi varguse, so.
2 Peale selle süüdistatakse R.F selles, et tema avas 18.04.
Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära ehk 5 000 krooni, mis viiakse
lg 2 kohaselt täide iseseisvalt.
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta ja 6 kuulist vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui R.F ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all
-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. 3 Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.F tuleb süüdi tunnistada
Tsiviilhagi on esitanud OÜ Creditmarket summas 4 020 krooni, SMS Laen OÜ summas 10 427 krooni, Monetti AS summas 1 930 krooni ja Krediidikassa AS summas 2550 krooni. Kannatanu A.P. ei ole R.F vastu tsiviilhagi esitanud. R.F on nõustunud tekitatud kahju suurusega, tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. R.F poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 991.20 krooni ja kohtumenetluses 120 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. R.F-ile käib kõigi menetluskulude hüvitamine korraga üle jõu, mistõttu tuleb nende maksmine ajatada kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.