lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka G.H eelvangistus ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 05.detsember 2011.a. Kohtuotsus jõustus 09.mail 2012.a. G.H karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 05.detsembril 2014.a. G.H on varem kriminaalkorras karistatud:
lg 2 p 4, 7, 8 , § 140 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 200 lg 2 p 4, 8 alusel 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on G.H uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 17%. Tõenäosus, et G.H mõistetakse süüdi vägivaldse kuriteo eest kahe aasta jooksul on 40%. Tartu Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on G.H olemas rahuldav lähisuhtevõrgustik ning kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on vajalikud nõusolekut tema sinna elamaasumiseks ja elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabanemisel on süüdimõistetul olemas ka kindel töökoht. G.H kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda, on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest ning on valmis ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi täitma. Esialgu ta asuks elama oma ema juurde. Tal on olemas garanteeritud töökoht, kus ta saaks samasuguse töö, mida on ka varem teinud. G.H avaldas, et on mõelnud enda ebaseadusliku käitumise peale, saanud aru selle võimelikest tagajärgedest ning on valmis hoiduma sarnasest käitumisest. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ei toeta.
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on G.H ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusest ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.H on vabanedes olemas elukoht enda ema juures, mis vastab ka täielikult elektroonilise valveseadme kohaldamise nõuetele. Tal on olemas garanteeritud töökoht, kuhu tal on võimalik pärast vabanemist esimesel võimalusel tööle asuda. Süüdimõistetu on kinnipidamise ajal jätkanud suhtlemist lähedastega, kes teda toetavad. Kinnipidamise ajal on ta läbinud kursuseid. G.H valdab eesti keelt A1 tasemel ning hetkel läbib eesti keele kursust. Samas aga peab kohus ennetähtaegsel vabastamisel arvestama, et G.H on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning enamus karistustest on talle määratud reaalselt. Teda on mitmeid kordi karistatud raskete I astme ja vägivallaga seotud kuritegude eest. Seega on ilmne, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Käesoleva vangistuse ajal on G.H korduvalt rikkunud temale vangistuses kehtestatud erinevaid reegleid ning hetkel on tal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega puudub alus arvata, et süüdimõistetule oleks piisavalt õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ka praeguseks ärakantud karistus. Eeltoodu näitab, et ta ei ole suutnud alluda mingile kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas. Seega puudub kohtul piisav veendumus, et ta seda ka käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks, elaks edaspidiselt vabaduses seadusekuulekana ning järgiks temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid ja kohustusi. G.H on enda sõnul pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Sellele viitab ka temale esitatud viimane süüdistus, millise teo toimepanemise eest ta hetkel karistust kannab. Kuigi käesoleval ajal vabanemisel on süüdimõistetule garanteeritud kindel töökoht, siis enda sõnul töötas ta seal ka enne vangistust ja varem on teinud juhutöid, kuid vaatamata sellele pani ta järjepidevalt toime uusi kuritegusid. Peale pikemaaegset seduskuulekat elu otsustas G.H järjekordselt asuda kuritegelikult teele. Kuna G.H on mitmed kuriteod toime pannud kasutades vägivalda ja tema kuritegelik käitumine on olnud viimaste kohtuotsuste järgi kvalifitseeritav sarnaselt. Kohtul tuleb vägivaldse isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Eeltoodu põhjal kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole, mistõttu ei ole ka G.H katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud. Käesolevaks ajaks tema poolt ärakantud karistusaeg ei ole olnud veel piisav arvestades tema poolt toimepandud kuriteo raskust ja varasemat kriminaalset minevikku. Kohtul on esitatud materjalide põhjal alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid kuna ta ei ole suutnud alluda korduvalt ka vangla sisekorrale. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine oleks G.H puhul veel liiga ennatlik ja vajalik on veel pikemaaegsem vangistuses viibimine ja oma käitumise muutumine. Juhindudes KrMS § 426, § 432 kohus määras: Jätta G.H (IK XXX) temale Harju Maakohtu 23.aprilli 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.