) § 120; § 122 järgi lühimenetluses (kriminaalasja arutati kinnisel kohtuistungil). Prokuröri abi Arika Almann Süüdistatav U.M isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel; põhiharidus; töökoht: puudub; elukoht: XXX(viibib vahi all Vanglas). Kriminaalkorras karistatud 1-l korral: -03.11.2005 mõisteti Harju Maakohtu poolt
alusel vangistus 4 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud
Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 11.09.2012, kahtlustatavana kinni peetud 09.09.2012 – 10.09.2012.a. (2 päeva). Kaitsja Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista U.M
2. Süüdi mõista U.M
2 3.
Mõista U.M-ile liitkaristus – 5 (viie) aasta pikkune vangistus. 4. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. U.M tuleb ära kanda 3 (kolme) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 5.
Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.09.2012.a. mõistetud
4 Samuti kahtlustatakse U.M-i selles, et tema, ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 09.09.2012, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel, ähvardas oma kasutütar XXX, lubades teda läbi peksta ja ära tappa. Kuivõrd U.M oli ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 09.09.2012 XXX nähes olnud vägivaldne tema ema XXX suhtes ning ajavahemikul 01.05.2012 kuni 09.09.2012 ka XXX enda suhtes, tekitas U.M sellesisuliste ähvardustega kannatanus reaalse hirmu oma elu ja tervise pärast ning kannatanul oli alust karta ähvarduste täideviimist. Seega U.M pani toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, s.o.
Lähisuhtevägivalla infoleht 09.09.2012 (tlk 5A) 2)Kannatanu XXX10.09.2012 videoülekuulamine (tlk 7-18) 3)Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk 19-22) 4) Lastehaiglas XXX09.09.2012 tehtud fotod (tlk 23-28) 5)Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 296 (tlk 31-37) 6)Väljavõte haigusloost nr XXX (tlk 55-62) 7)Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastus järelepärimisele (tlK 66-68) 8)Asitõendi vaatlusprotokoll, so häirekeskusse tehtud kõnesalvestis koos vestluse stenogrammiga (tlk 73-78) 9)Kannatanu XXXütlused 10.09.2012 (tlk 79-85) 10)Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk 86-88) 11)Tunnistaja XXXütlused (tlk 90-91) 12)Tunnistaja XXXütlused (tlk 92-97) 13)Tunnistaja XXXütlused (tlk 98-106) 14) XXXseletuskiri (tlk 109-110) 15)U.M-i seletuskiri (tlk 111-112) 16)Kiirabikaart nr 91/2/12 04.05.2012 (tlk 113) 17)Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 115) 18)Kannatanu XXX23.05.2012 videoülekuulamine (tlk 116-141) 19)Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk 142-146) 20)Väljavõte SA Lastehaigla haigusloost nr XXX (tlk 150-152/ 21)Kannatanu XXX ütlused 07.05.2012 (tlk 153-155) 22)Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 160) 23)Kahtlustatava ütlused 11.09.2012 (tlk 161-169) 24)Kahtlustatava ütlused 18.01.2013 (tlk 177-187) 25)Kannatanu XXXütlused 12.02.2013 (tlk 194-198) 26Tunnistaja XXXütlused (tlk 199-204) Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on U.M-ile süüksarvatud teod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Vägivalla korduvust arvestades on loomulik, et kannatanud ei suuda täpselt määratleda iga konkreetse vägivallaakti aega ega kirjeldada üksikasjalikult kõike süüdistatava käe läbi juhtunut, kuid mõlemad kannatanud kinnitavad, et vägivald ja peks oli järjepidev. Samuti kinnitavad U.M-i poolset järjepidevat vägivalda ka tunnistajad XXXja XXX. U.M-i ema XXX on kinnitanud, et oli teadlik oma poja vägivallast elukaaslase vastu. 5 Karistust kergendav asjaolu on kahetsus, karistust raskendavateks asjaoludeks seevastu on süüteo toimepanemine erilise julmusega, noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes ning isikute suhtes, kes on temast majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses. Prokurör taotles U.M-i süüdi tunnistamist
järgi ja karistamist vangistusega 4 aastat ja 6 kuud;
järgi süüdi tunnistamist ja karistamist vangistusega 9 kuud;
lg 1 järgi mõistetavatest üksikkaristustest raskeima suurendamist ja U.M-ile liitkaristuse – 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse mõistmist. KrMS § 238 lg 2 järgi mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, so U.M tuleb ära kanda 3 aasta pikkune vangistus.
lg 1 järgi karistuse arvestamise alguse lugemist U.M-i kinnipidamisest 09.09.2012. Samuti palus prokurör välja mõista U.M-ilt menetluskulud. Kannatanu seisukoht: Kannatanu ja alaealise kannatanu XXXseaduslik esindaja XXXoli teadlik kohtuistungi toimumise päevast, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud. Süüdistatava seisukoht: U.M tunnistas ennast süüdi osaliselt ja avaldas, et
ja § 120 järgi süüdistuses kasulapse suhtes vägivalla tarvitamist tunnistab, kuid kannatanu XXX suhtes ei tunnista. Süüdistatav jäi lühimenetluse juurde ning ei taotlenud enda küsitlemist kohtuistungil. Oma viimases sõnas märkis U.M , et kahetseb toimepandut. 8 kuu jooksul on täiesti aru saanud, et vangla ei ole tema jaoks. Palub anda võimaluse karistust kanda tingimisi. Alustab uut elu algusest. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja toetas oma kaitsealuse seisukohta selles, et U.M tunnistab
järgi esitatud süüdistust osaliselt.
Isik kahetseb tehtut. U.M-ile esitatud süüdistus
järgi on hõlmatud juba
teokoosseisuga; U.M ei olnud XXX tapmise soovi, see oli rohkem sõimusõna, kui soov realiseerida. Seega peab isik vastutama
järgi, kuid
Kaitsja palus arvestada, et tema kaitsealune on viibinud küllaltki pikka aega kinnipidamisasutuses ja on teinud vastavad järeldused, seega tuleks talle määrata tingimisi vangistus. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kuivõrd süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast süüdi
järgi osaliselt - nimelt tunnistas U.M küll piinamist kasulapse XXX suhtes, kuid eitas süüdistust, mis puudutas kannatanu XXX järjepidevat väärkohtlemist. Kannatanu XXXon samas eeluurimisel võrdlemisi üksikasjalikult kirjeldanud U.M-i poolset vägivaldset käitumist. Seega, siis tuleks kohtu arvates asja lahendamisel esmalt analüüsida, kas kannatanu XXXütlused on usaldusväärsed. Kriminaaltoimikust nähtub, et eeluurimisel on süüdistatav U.M oma süüd tunnistanud ning 6 andnud omapoolsed selgitused, et kui ta alkoholi tarvitas, siis ta hakkas XXX peksma rusikatega näkku. Alates 08.09.2012.a. on ta XXX peksnud kokku kolm korda. Samuti on eeluurimisel andnud kannatanu XXXüksikasjalikke ütluseid, kuidas alates 2012.a. aasta maist kuni 23.06.2012.a. peksis U.M teda ning tema last mitu korda rusikatega vastu käsi, jalgu, pead ja keha. Analüüsides kannatanu ütlusi kogumis teiste tõenditega (nt tunnistajate XXX, XXX, XXX ütlused, süüdistatava enda ütlused) leiab kohus, et XXX ei peaks olema põhjust valetada; kannatanu ütlused on järjepidevad. Samuti on kannatanut, erinevalt kahtlustatavast, hoiatatud valeütluste andmise eest ning kohus ei näe põhjust, miks oleks pidanud XXX andma U.M-i kohta valeütlusi. Kohus nõustub prokuröriga selles, et on mõistlik eeldada, et järjepideva kehalise väärkohtlemise tõttu ei pruugi kannatanud täpselt mäletada konkreetseid kuupäevi. U.M-ile esitatud süüdistus
U.M-ile heidetakse ette, et ajavahemikul 01.05.2012 kuni 09.09.2012 on tema s XXX asuvas korteris korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma kasutütre XXX suhtes, lüües teda korduvalt käte ja rusikatega pea, kõhu, selja, käte ja jalgade piirkonda, tirides teda juustest, kägistades ning tõugates tugevalt, põhjustades oma tegevusega kannatanule suurt ja järjepidevat füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Kannatanu XXX ütluste kohaselt (t.lk. 7-18) elab ta koos oma ema XXX ning oma kasuisaga U.M-iga . On sattunud kasuisa U.M-i pärast korduvalt haiglasse, kuna kasuisa on peksnud teda vastu nägu, pähe ning keha piirkonda. Samuti on kasuisa teda löönud jalgadega vastu jalgu ning kõhtu. XXX seletuskirja kohaselt (t.lk. 109-110) jõi U.M 01.05.2012.a. ennast purju ning hakkas teda ning tema tütart XXX peksma. U.M paiskas neid nurka. U.M-i seletuskirja kohaselt (t.lk. 111-112) viskas ta, kas esimesel või teisel mail, X vastu seina ning sellest tekkis X le näkku verevalum. Kannatanu XXXütluste kohaselt (t.lk. 153-155) jõi ta 01.05.2012.a. koos U.M-iga viina ning nende vahel tekkis riid. U.M lükkas ta põrandale pikali. Kui X hakkas nutma, siis U.M lükkas voodil istuvat X nii, et ta kukkus vasaku näo poolega vastu voodi taga olevat seina. XXX põsele tekkis sellest verevalum. Isiku läbivaatuse protokolliga (t.lk.142-146) on tõendatud, et 07.mail 2012.a. teostati XXX suhtes läbivaatus ning tuvastati, et XXXotsmiku piirkonnas oli lillaka värvusega verevalum ning vasaku silma all lillaka värvusega verevalum. Lisaks oli lillaka värvusega verevalum ka kannatanu vasakul põsel ning suu kõrval. Kannatanu vasaku õla eesmisel küljel oli ümara kujuga lillakas verevalum, läbimõõduga 1,5 cm. Kannatanu rindkere vasakul poolel oli lillaka värvusega verevalum, läbimõõduga 1,5 cm. Lisaks oli rindkerel veel paar väiksemat lillaka värvusega verevalumit, millede läbimõõt on 1 cm. Kahtlustatava U.M-i ütluste (t.lk.177-187) kohaselt tunnistab, et 01.05.2012.a. tõukas ta XXX nii, et X lõi pea vastu seina ära. Kannatanu XXX 23.05.2012.a. ülekuulamise protokolli kohaselt (t.lk. 116-141) viskas alkoholijoobes U.M teda 22.05.2012, vastu seina, võttis juustest kinni ning kägistas teda kaelast. Mille tagajärjel tekkis põse peale ning silma alla sinikas. Kannatanu XXX ütluste kohaselt (t.lk.79-85) on tõendatud, et 2012.a. maikuus, täpset kuupäev ei mäleta, peksis Ženja (Jevgeni) mitu korda teda ja tema tütart X ( X) käte ja rusikatega vastu käsi, jalgu, pead ja keha. Arsti poole ei pöördunud. Kannatanu XXX ütlustega on tõendatud, et U.M peksis ajavahemikul alates
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.
Piinamise objektiivne koosseis seisneb kehalises väärkohtlemises, mille all tuleb mõista
koosseisule vastavaid tegusid (löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine). Piinamiseks kvalifitseeruvad nimetatud teod on kahel juhul-toime panduna järjepidevalt või suurt valu põhjustavatena. Järjepidev on ühe ja sama kannatanu korduv või kestev kehaline väärkohtlemine. Korduvus eeldab vähemalt kahte iseseisvat tegu, mis võivad ajaliselt olla lahutatud ja kantud eri tahtlustest või ajaliselt üksteisega tihedalt seotud tegusid, mis moodustavad piinava situatsiooni. Tuvastatud on, et U.M on ca 9 kuu pikkuse perioodi vältel järjepidevalt tekitanud kannatanutele erinevaid kehavigastusi, süüdistatava süü leidis tõendamist kannatanu XXX suhtes 5 vägivallaepisoodis ning kannatanu XXX suhtes 6 vägivallaepisoodis. Kohus märgib, et U.M on tirinud 7 aastast kannatanut XXX jõuliselt juustest nii, et selle tagajärjel oli kannatanu suur osa juuksed puudu, samuti peksis kannatanut mitmel korral näo, keha ning jalgade piirkonda, põhjustanud kannatanule füüsilist valu. Samuti on U.M tekitanud suurt valu kannatanule XXX , löönud teda rusikaga korduvalt näo ning keha piirkonda. Kõik loetletud tegevused on kohtu arvates puudutatud isikutele suurt valu põhjustavad. Tegemist on mitme ajaliselt üksteisest lahutatud teoga, need on toime pandud samade kannatanute suhtes ja on eraldivõetuna kvalifitseeritavad
Vägivallateod ei ole lahutatavad üksteisest aastatega, mõnel korral oli kuudega, kuid mõnel korral ka lausa päevadega. Süüdistatav on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Kohus ei välista, et süüdistatav nautis enda füüsilist üelolekut kannatanute suhtes; U.M pidi aru saama, et tekitab kannatanutele füüsilist valu. Kohtu hinnangul tegutses U.M otsese tahtlusega. Seega on kohtu arvates
U.M-ile on esitatud süüdistus
U.M-ile heidetakse ette oma kasutütre XXX ähvardamist ajavahemikul jaanuar 2012 kuni 09.09.2012, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäevadel ja kellaaegadel. Nimelt, lubades U.M XXX läbi peksta ja ära tappa. Kannatanu XXXütlustega on tõendatud, et alates
Kannatanud XXX ning XXX on eeluurimisel rääkinud üksikasjalikult, kuidas U.M neid pidevalt peksis. Samuti on mõlemad kannatanud rääkinud, et U.M on ähvardanud XXX läbi peksta ning ta ära tappa. XXX rääkis eeluurimisel, kuidas ta voodi alla peitu puges, kuna kartis väga U.M-i .
Seega kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitades temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet. Objektiivse koosseisu analüüsimisel tuleb tähele panna, et oluline on, et ähvardamine oleks konkreetselt suunatud kannatanus hirmutunde tekitamisele. 10 Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. On ilmne, et kannatanul XXX oli piisavalt alust karta ähvarduse täideviimist süüdistatava U.M-i poolt. Seda kinnitas U.M oma pidevate vägivallategudega alaealise kannatanu XXXkallal. Kohus märgib, et kannatanu XXX oli 7 aastane puudega laps, tema pikkuseks oli kõigest 98 cm ning kaalu 11,2 kg, seega oli kannatanu füüsiliselt oluliselt nõrgem ning põhjust hinnata ähvardust tõsiseks oli seda enam. Tema võõrasisa U.M oli oluliselt vanem, täisealine meesisik, kes oli füüsiliselt tugevam ning käitumiselt ettearvamatu. Pole mingit alust kahelda, et kannatanu võttis ähvardusi tõsiselt, pole ka alust arvata, et süüdistatav oleks arvanud, et kannatanu XXX seda ähvardust kindlasti tõsiselt ei võta. Kohtu hinnangul on U.M-ile
Kohtu arvates pani U.M teo toime otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul pani U.M toime õigusvastased teod, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. U.M on süüvõimeline ning
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 1 aastase vangistuse. U.M on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 1- korral, regulaarset sissetulekut isik ei oma. Kohtu arvates ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud – karistus tuleb määrata isiku süü suurust silmas pidades; lisaks ei ole U.M võimeline rahalist karistust tasuma. Kohtu arvates ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistuse mõistmisega. Kohtu hinnangul puuduvad U.M karistust kergendavad asjaolud. Puhtsüdamlik kahetsus kui karistust kergendav asjaolu, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna, peab olema siiras, kontrollitav asja materjalide põhjal. Kahetsuseks ei saa lugeda süüdistatava poolt istungil väidetut, et ta kahetseb; kohtu hinnangul on U.M kahju üksnes sellest, et peab käesoleval hetkel viibima kinnipidamisasutuses ning süüdistatav ei välistanud teatavat tõenäosust, et ta võib sinna jääda pikemaajaliselt. Kohtuistungil avaldatud kahetsust kohus siiraks ei pea – U.M tunnistas talle süüksarvatavaid kuritegusid üksnes osaliselt, mida süüdistatav kohtu arvates kahetses, sellele kohus juba eelnevalt osundas. Kannatanu XXX peksmine armukadeduse ajendil ei ole kohtu arvates süüdistatava süüd vähendavaks teguriks: isiklikke suhteid on võimalik lahendada ka muul moel kui intensiivse ja kestva vägivallaga.
p 3 järgi on karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine erilise julmusega, noorema kui kaheteistaastase isiku suhtes ning isikute suhtes, kes on temast majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses.
järgi karistuse määramisel arvestab kohus lisaks eeltoodule asjaolu, et U.M-i poolne väärkohtlemine oli pidev ning kannatanutel tekkinud kehavigastused olid märkimisväärsed. Eriti taunitav on kohtu hinnangul vägivalla kasutamine 7 aastase, puudega lapse suhtes, kelle füüsiline areng ei vasta eale; kohus osundas juba eelnevalt, et kannatanu oli kõigest 98cm pikk ja 11,5kg raske. Väljavõttega SA Lastehaigla haigusloost nr XXX ning väljavõttega haigusloost nr 11 XXX on tõendatud, et kannatanu XXXon sündinud sügavalt enneaegsena. Tal on diagnoositud lühikese soole sündroom, mis väljendub kasvu ja kaalupeetusega. Kannatanul on ka tuvastatud maksafunktsiooni näitajate vahelduv kõrgenemine (t.lk. 55-62; 150-152). Seega ei olnud XXX võimeline osutama tema vastu suunatud vägivallale mittemingisugust ja vähimatki vastupanu. Kahjuks ei ole kohtu arvates lõpuni välistatud ka asjaolu, et kannatanu XXXväärkohtlemine ja ähvardamine võis rikkuda pöördumatult alaealise lapse psüühikat. Kohtu arvates oleks U.M pidanud XXX kasuvanemana pakkuma teatud hoolitsust, kuid kannatanu XXX pidi selle asemel taluma järjepidevalt füüsilist vägivalda ja ähvardusi. Kohus leiab, et U.M tuleb
järgi süüdi mõista ning arvestades U.M-i poolt toimepandud tegevuse süstemaatilisust ning kannatanute, eriti alaealise XXX tervisekahjustuste ulatust, ei ole võimalik isikut karistada muul moel kui sanktsiooni maksimummäära lähedale jääva karistusega.
järgi karistuse määramisel arvestab kohus lisaks eeltoodule asjaolu, et U.M pani teod toime otsese tahtlusega; alaealise kannatanu ähvardamine oli alati seotud ka reaalse vägivallaga, samuti on mõlemate kannatanute vastu suunatud vaimne terror pikaajalise iseloomuga. Lisaks ähvardas U.M alaealist kannatanut viimase tapmisega, so kõige enam kannatanu tervist kahjustava tegevusega. Kohtu hinnangul tuleb
järgi U.M-ile määrata karistus, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole. U.M on toime pannud mitu kuritegu ning seega tõusetub käesolevas kriminaalasjas paratamatult küsimus süüdistatavale liitkaristuse mõistmisest. Liitkaristuse mõistmisel leiab kohus, et arvestades U.M-i süü suurust, ei ole põhjendatud liitkaristuse mõistmine selliselt, et isikule mõistetud üksikkaristustest raskeim neelab kergemad karistused. Kohtu hinnangul on U.M-i isikut, tegusid ja tema suhtumist arvesse võttes põhjendatud üksikkaristustest raskeima suurendamine. Kaitsja leidis, et U.M-i karistamisel tuleks määrata katseaeg, kuna U.M on vanglas olles juba vastavad järeldused teinud. Kohus ei nõustu sellega, et U.M-ile mõistetud karistuse võiks osaliselt jätta täitmisele pööramata. Kohus märgib, et üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peaks iseloomustama nn märkimisväärne eripära, kuid kuna seda ei esine, siis ei näe kohus ühtegi põhjust miks peaks U.M-i kasvõi osaliselt tingimisi vabastama mõistetavast karistusest. Selline karistusest tingimisi vabastamine ei oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning annaks ühiskonnale vale signaali, et korduvalt oma alaealise puudega kasulapse ning oma elukaaslase vaimselt ning füüsiliselt ründav isik on toime pannud väheohtlikud kuriteod. Pealegi tuleb anda ühiskonnale oluline signaal, et laste vastu suunatud vägivalla kuritegudele tuleb reageerida eriti tõsiselt. Puuetega inimeste ning alaealiste laste vastu suunatud vägivald on lubamatu ning üleüldiselt taunitav: tegemist on isikutega, kes oma east ja/või arusaamisvõimest tulenevalt ei suuda oma huve iseseisvalt kaitsta. Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi U.M-ile mõistetavast liitkaristusest maha arvata 1/3. U.M peeti kahtlustatavana kinni 09.09.2012 ning vahistati 11.09.2012.
Eeltoodu alusel leiab kohus, et: 12 1. U.M tuleb süüdi mõista
2. U.M tuleb süüdi mõista
3.
Mõista U.M-ile liitkaristus – 5 (viie) aasta pikkune vangistus. 4. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. U.M tuleb ära kanda 3 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus. 5.
09.09.2012.a. 6. U.M-i suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata, kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid: Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: 2 CD-plaati XXX videoülekuulamise salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 1 CD-plaat häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse; CD plaatide säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Väljamõistmisele kuulub ka riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; kaitsja on esitanud taotluse 396 euro riigi õigusabi tasu hüvitamises, kaitsja taotlused on rahuldatud. Samuti kuulub väljamõistmisele kaitsjale koopia tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel s.o. 0,45 eurot. Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtult menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Seega mõistab kohus U.M-ilt välja menetluskulud täies ulatuses. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab U.M-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48,00 eurot. Kohus mõistab U.M-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu kokku 480,45 eurot so kaitsjatasu, koopiategemise kulu ning ekspertiisitasu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul selliselt, et 9 kuud tuleb tasuda 48 eurot ning 10-ndal kuul tasuda 48,45 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus 13 „menetluskulud“, „sundraha“, „kaitsjatasu“, „ekspertiisitasu“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.