Obsah (8)

§ 329§ 65§ 69§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juunil 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-12208 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Ko

kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav S.H § 424 järgi isikukood: XXX; elukoht: XXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 05.02.2010. a otsusega

§ 329

, § 424 järgi liitkaristusega

§ 65

lg 2 alusel 7 kuud vangistust, mis asendati

§ 69

alusel üldkasuliku tööga 420 tundi töö tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud, lisakaristuseks mõisteti mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks; väärteokorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 31.05.

1. a, kahtlustatavana kinni peetud 15.09.2012-17.09.2012, vahistatud 30.05.2013-31.05.
2. Kaitsja advokaat Roman Levin RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.H

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda S.H-le mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.09.2012 kuni 17.09.2012 ja 30.05.2013 kuni 31.05.2013, so 1 kokku 5 (viis) päeva, S.H poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et mõistetud 1 (ühe) aasta ja 5 (viie) kuu pikkusest vangistusest kuulub S.H koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saata süüdimõistetule teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse mitteilmumisel kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. S.H 2 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse osa kandmise algusajaks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud karistust, s.o 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse osa ei pöörata täitmisele, kui S.H ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 1 sätestatule: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta S.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

1. juunil
2. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.H-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja riigi õigusabi kulud 216 (kakssada kuusteist) eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 696 (kuussada üheksakümmend kuus) eurot tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on S.H kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 58 (viiskümmend kaheksa) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. 2 Juhul, kui S.H ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank), 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või 17001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
3. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu S.H süüdistatakse selles, et tema: 1) juhtis 27.07.2012 kella 14.30 paiku Tartus, Kalda tee 1 Statoili tanklas mootorsõidukit Honda FR-V reg nr XXX , olles alkoholijoobes; 2) juhtis 15.09.2012 kella 21.23 paiku Tartus, Vabaduse puiesteel mootorsõidukit Honda FR-V reg nr XXX , olles alkoholijoobes. Sellega pani S.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel lisakaristusena S.H-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheks aastaks. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (st 15.-17.septembrini 2012), mille vältel S.H oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 kohaselt määrata, et mõistetud 1 aasta ja 5- kuulisest vangistusest peab S.H koheselt ära kandma 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Liitkaristuse ülejäänud osa - 1 aasta ja 2 kuud vangistust - ei pöörata

§ 74

alusel täitmisele, kui S.H ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. 3 Kokkulepitud karistusest palus prokurör lugeda kantuks 2 päeva vangistust, mil S.H oli kohtumääruse alusel vahi all. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.H süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tartu Maakohtu 27.02.

1. a määrusega kuulutati S.H tagaotsitavaks ja kohaldati tabamisel tõkendit vahistamine. S.H peeti kinni 30.05.
2. a kl 17.
3. Tartu Maakohtu 31.05.
4. a määrusega vabastati S.H vahi alt ja tema suhtes kohaldati tõkendit elukohast (Mõisavahe 36-31, Tartu) lahkumise keeld. Seega oli S.H vahi all 2 päeva.

§ 68

lg 1 alusel tuleb seega lugeda S.H-le kokkulepitud karistusest kantuks eelnimetatud ajal eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. See ei raskenda tema olukorda ega muuda kokkulepet sisuliselt. Kuna S.H on koheselt ärakandmisele kuuluvast kokkulepitud 2 kuu ja 27 päeva pikkusest vangistusest ära kantud 2 päeva vangistust, tuleb tal veel kanda 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas S.H menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 153,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 62,40 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates

1. jaanuarist
2. a 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. S.H on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Kohus leiab, et S.H taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. S.H ei tööta ega oma kindlat sissetulekut. S.H-le tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 4