1-12-12203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2013. a Tallinn Kohtuasja number 1-12-12203 Kohtukoosseis Meelika Aava, liikmed Ivi Keskül

§ 118lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15.

aprilli

1. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav H.V Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Elle-Mai Velling, kaitsja vandeadvokaat Eva Rivis, kannatanud S S ja AS Prisma Market esindaja J A Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a kohtuotsus H.V suhtes jätta sisuliselt muutmata, kuid teha selle resolutiivosas täpsustus, millega lugeda

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik 25.

juunist

1. a kuni
2. juunini
3. a, so 2 (kaks) päeva. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a otsusega lühimenetluses tunnistati H.V lühimenetluses süüdi ja karistati

§ 118

lg 1 p 1 järgi 4 aasta vangistusega ja

§ 199

lg 2 p 5,7,8 järgi 9 kuu vangistusega.

§ lg 64 lg 1 alusel suurendati raskeimat üksikkaristust ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks määras kohus 15. veebruar 2013. a. 2.

§ 118lg 1 p 1 järgi mõisteti H.V süüdi 26.

juuni 2012. a öösel Tallinnas Kaupmehe tänava 4-1 asuvas korteris tervisekahjustuse tekitamises oma vennale S. S, millega põhjustas ohu tema elule. Nimelt lõi H.V talle korduvalt noaga kõhtu, põhjustades maksa ja sapipõie vigastuse, mis on eluohtlik tervisekahjustus.

§ 199

lg 2 p 5,7,9 järgi mõisteti H.V süüdi võõra vallasasja omastamises avalikult, kuid vägivalda kasutamata, süstemaatiliselt ja isikute grupis. Kolm varguse episoodi jäid katse staadiumi, mil ta püüdis erinevate kaupluste müügisaalidest varastada peamiselt raseerimisterasid. Ühel juhul võttis ta koos teise isikuga ära kannatanult mobiiltelefoni.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H.V , kes vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse. Apellant leiab, et kohus oleks pidanud liitkaristuse mõistmisel lugema kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistma talle karistuseks 4 aastat vangistust. Lisaks sellele taotleb H.V jätta talle mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Taotlust põhjendab sellega, et ta on oma elust veetnud üle nelja aasta erikoolis ja kaheksa aastat vanglas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalidega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et apellatsiooni väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on H.V-le karistust mõistes järginud

§-s 56 sätestatut, so arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest.

§ 64

lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse karistus kaetuks raskeima karistusega. Senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse karistuste osalist või täielikku liitmist juhul, kui toime on pandud erinevatel aegadel eriliigilised kuriteod. Kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemist kohaldatakse kohtupraktikas peamiselt siis, kui liitkaristus mõistetakse samaliigiliste või samaaegselt toime pandud kuritegude eest. 2

§ 118

lg 1 p 1) ja varavastase (

§ 199lg 2 p 5,7,9) süüteo toimepanemise eest, mis on toime pandud erinevatel aegadel.

Seega on tegemist eriliigiliste kuritegudega, mille puhul kohaldatakse reeglina karistuste osalist või täielikku liitmist. Maakohus ongi

§ 64

lg 1 alusel suurendanud raskeimat karistust (4 aastat) osaliselt ja mõistnud liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Kohtukolleegium märgib, et maakohus ei oleks millegi vastu eksinud, kui ta oleks liitnud H.V-le mõistetud karistused täielikult ja mõistnud liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. Seega on maakohus kohaldanud H.V-le liitkaristuse mõistmisel soodsamat liitkaristuse mõistmise põhimõtet. Kohtukolleegium leiab, et H.V-le

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmine on toimunud kooskõlas seadusega.

Kuna kriminaalasi vaadati maakohtus läbi lühimenetluses, siis on kohus KrMS § 238 lg 2 alusel põhjendatult vähendanud H.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistnud lõplikuks karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks on määranud maakohus põhjendatult 15. veebruar 2013. a. Mõistetud karistusest

§ 74

alusel tingimisi vabastatud süüdimõistetul on katseajal kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt

§-75 sätestatule. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et H.V on juba kriminaalhoolduse all viibinud, kuid vaatamata sellele jätkab ta kuritegude toimepanemist. Talle määratud üldkasuliku töö tunnid jättis ta tegemata, mistõttu kohtuotsus pöörati täitmisele. On ilmselge, et selline isik kriminaalhooldusele ei sobi. Lisaks sellele välistab karistusest tingimisi vabastamise toimepandud kuriteo raskus. KrMS § 331 lg 2,3 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et H.V peeti kahtlustatavana kinni oma venna S. S noaga löömises 25. juunil 2012. a kell 7.48 ja vabastati 26. juunil 2012. a kell 15. 40 ( kd 1, lk 159160). H.V eelvangistuse viibitud aeg on ära näidatud ka maakohtu otsuse sissejuhatavas osas, kuid kohtuotsuse motiveerivas ja resolutiivosas on see asjaolu arvesse võtmata jäetud, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Seetõttu kohtukolleegium KrMS § 331 lg 3 kohaselt apellatsiooni piiridest väljuvalt teeb maakohtu otsuse resolutiivossa täienduse, millega loeb

§ 68lg 1 alusel H.V karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemiku 25.

juunist

1. a kuni
2. juunini
3. a, so 2 päeva. Muus osas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja H.V apellatsiooni rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, kuid teeb selles täpsustuse eelvangistuses viibitud aja osas. Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer 3