lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav T.D ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: töötab katseajaga, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 10.03.2011, so 1 päev, elukohast lahkumise keeld alates 10.03.2011 Varasem karistatus:
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.D´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
Kohtuistungil süüdistatav T.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • M AS’i avaldusest nähtuvalt AS M territooriumil aadressil Tallinn, Xxx, märtsil kell 22.15 remondimehhaanilise tsehhi ruumis vaatluse läbiviimisel oli leitud avatud aken ja õues kahel kelgul metall, tsehhi instrumendid, mootor, rootor ja must metall. Valve kutsus politsei. Politsei kohalolekul tsehhis võeti kinni võõras inimene. Materiaalse kahjumi kogusumma on 660 euro (Masina mootor-300 eurot, Rootor-100 eurot, Starter-80 eurot, lõike metall-50 eurot, Vints-100 eurot, must metall plaat-30 eurot). (t/l 18) • 10.03.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht Tallinnas, Xxxterritooriumil. Xxxpoolt vaadates territooriumi vastasküljel oli tootmishoone, mille separuumi aken oli vaatluse ajal riivistamata. Separuumi kahekordsete aknaraamide vahel olid metallist trellid, mille aknaavausega kohakuti paiknevas alas oli trelli metalllatt ülesväänatud asendis. Trelli alumises osas olid visuaalselt nähtavad korrodeerumata murdmisjäljed (foto 3 ja 4). Separuumi aknaga kohakuti oli lumine maapind tallatud. Sündmuskoht rikutud. (t/l 8-10) • 10.03.2011 koostatud kannatanu DR’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema on firma AS M volitatud esindaja. AS Mle kuulub Xxx , Tallinn asuv territoorium ning sellel paiknevad tootmishooned ja laod. Territoorium on piiratud aiaga, hooned varustatud signalisatsiooniga, sissesõidul territooriumile, värava kõrval on turvateenistuse maja, kus ööpäevaringselt viibivad AS M turvatöötajad. 10.03.2011 kella 02.00 paiku hakkas tööle signalisatsioon remondi- ja mehhaanikatsehhis, mis paikneb Mustamäe tee poolses territooriumi tagaosas. Kui turvatöötajad Viktoria P ja Andrei B territooriumi ja tsehhi üle vaatasid, selgus, et läbi akna oli tungitud tšehhi sepa osakonda. 09.03.2011 ööl oli sama 3 • • • • akna kaudu toime pandud analoogne sissetung, mispeale lõhutud aken suleti seestpoolt käepäraste vahenditega. 10.03.2011 avastasid turvatöötajad pärast häiresignaali, et sepa osakonna aken on jälle avatud, väljas akna all aga seisavad kaks plastmasskelku (kollast ja punast värvi), millele olid laotud tsehhist välja viidud metallesemed, mis kuuluvad AS M , kogusummas 660 eurot, ja nimelt: elektrimootori metallkorpus (kaks poolt) maksumusega 300 eurot, rootor maksumusega 100 eurot, starter maksumusega 80 eurot, lukksepametalli maksumusega 50 eurot, kraanarull maksumusega 100 eurot, malmplaat maksumusega 30 eurot. Kohale kutsuti politsei ning remondi- ja mehhaanikatsehhi sepa osakonnas avastati sinna peitunud tundmatu meesterahvas, samuti seljakott tööriistadega, mis anti üle politseitöötajatele. Akna alt leitud kelgud ei kuulu AS-le M. Kuna kogu metall jäi firma territooriumile, siis tsiviilhagi AS M ei esita. (t/l 22-25) 10.03.2011 koostatud tunnistaja VP ülekuulamisprotokolli kohaselt tema oli 10.03.2011 öösel kella 02.00 paiku tööl aadressil Xxx , AS M territooriumil, kui territooriumi tagaosas asuva remondi- ja mehhaanikatsehhi signalisatsioon hakkas tööle. Tunnistaja saatis teise turvatöötaja A B hoonet kontrollima. Pärast tema teadet, et nimetatud tsehhi (sepaosakond) aken on lahti murtud, helistas tunnistaja kohe politseisse. Kui saabus politsei, juhatas tunnistaja nad tsehhi, kus politsei pidas kinni võõra meesterahva. Pärast politsei lahkumist viisid nad B varga poolt valmis pandud kelkudega (2 tk) AS M kuuluva metalli Xxx autobokside juurde. Sulgesid tsehhi akna, mille akna võre oli lõhutud. (t/l 2-5) 10.03.2011 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt 10.03.2011 kell 02:45 peeti kinni aadressil Xxx , Tallinn, T.D kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 8 – 25 lg 2 järgi ja vabastati samal päeval. (t/l 12-15) 10.03.2011 koostatud kahtlustatava T.D ’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et ööl vastu 10.03.2011 kella 00.15 paiku sõitis viimase trolliga nr 5 Mustamäele Aiandi tänavale. Oli varem kuulnud, et seal asub ettevõte, mis ei tööta, ja sealt võib metalli ära viia. Ühistranspordi peatuse lähedal, umbes 300 m kaugusel asub tootmishoone, mis on piiratud võrkaiaga. Aias leidus auke, ühe kaudu neist tungis territooriumile, kuigi ümberringi olid kõrged hanged, mille harjalt on samuti kerge territooriumile hüpata. Territooriumil paiknes ühekorruseline telliskivihoone. Teadis, et territooriumil on turvatöötaja, seepärast lähenes hoonele sissepääsu vastasküljest. Mõned aknad olid katki, astus ühe katkise akna juurde ja nägi, et seestpoolt oli aken kinni kaetud dušikabiini valget värvi vanniga. Väljastpoolt oli aknal võre ees, kuid selle alumine osa oli tagasi käänatud. Lükkas jõuga vanni ja see kukkus põrandale. Ronis läbi aknaaugu ruumi sisse ja sattus tootmistsehhi, kus seisid tööpingid. Hakkas selles ruumis metalli kokku korjama, nimelt leidis suure elektrimootori korpuse, mis oli kaheks tükiks lõigatud, samuti paksu metallplaadi mõõtudega umbes 40 x 90 cm, mitmesuguseid toorikuid, vanametalli tükke. Kõik selle ladus kahte plastmasskasti, mis leidis sealtsamast tsehhist. Tiris kastid läbi akna välja ja paigutas kahele lastekelgule (kollast ja punast värvi); kelgud leidis otse seina äärest akna lähedal - need olid peidetud ventilatsioonitoru taha lumehange taga. Ta ei jõudnud veel akna juurest lahkuda, kui nägi, et keegi tuleb mööda territooriumi ja valgustab taskulambiga teed. Ronis uuesti aknast sisse ja peitis end tsehhis ära. Kelgud metalliga jäid välja. Mõne aja pärast sisenesid tsehhi ukse kaudu politseinikud, ta peeti kinni ja toimetati politseijaoskonda. Tal oli kaasas halli värvi seljakott, milles olid tööriistad (lõikurid, erinevad kruvikeerajad, tellitav mutrivõti, metallisaag koos kahe tagavaralehega), kuid ta ei kasutanud neid tööriistu, need jäidki seljakotti. Ta ei lõhkunud ega lõiganud tsehhis midagi, korjas vaid kokku metalli, mis vedeles põrandal. Samuti ei lõhkunud ta akent ega murdnud lahti aknavõret, seda oli teinud keegi enne teda. Ise ta viibis sel territooriumil esmakordselt. Kahetseb tehtut, otsustas metalli varastada, sest tal pole tööd ja äraelamiseks ei piisa raha. Tal on alaline elukoht aadressil Xxx, Tallinn. (t/l 37-40) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 eurot. (t/l 49) 4 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava T.D ’i süüd tunnistavaid ütlusi, M AS’i avaldust, kannatanu DR’i ütlusi, tunnistaja Vpütlusi, kahtlustatava kinnipidamise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava T.D ’i käitumine kvalifitseeritud KarS §
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 10.03.2011 kella 02.00 paiku aadressil Tallinn, Xxx , tungis T.D sisse M AS’i kuuluvale ning võrkaiaga piiratud ja valvatavale territooriumile võrkaias oleva augu kaudu, seejärel katkise akna kaudu pääses tootmishoone remondi- ja mehhaanikatsehhi, kust võttis M AS-le kuuluvat vara 660 euro väärtuses, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest peeti politsei poolt kinni. Kohus asub seisukohale, et nii süüdistatava enese ütlustest kui ka süüteo objektiivsetest asjaoludest saab järeldada, et süüdistatav soovis võtta ära võõraid vallasasju nende omastamise eesmärgil, et asju vanametallina realiseerida. Sellina asjaolu viitab kohtu arvates otseselt võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seejuures nähtub kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest, et süüdistatav tungis võõrale, aiaga piiratud ja valvatavale territooriumile aiaaugu kaudu ning sisenes võõrasse hoonesse akna kaudu ja võttis hoonest võõraid vallasasju, mida akna kaudu välja viis. Kohtu arvates viitab selline sisenemise aeg, so öine aeg ning sisenemise viis, so aiaaugu kaudu territooriumile ja akna kaudu hoonesse, sisenemise ebaseaduslikkust ja omavolilisust. Kriminaalasjas üle kuulanud tunnistajate ütlustest ei ilmne, et süüdistataval oleks olnud territooriumi või hoone valdaja luba sisenemiseks territooriumile või hoonesse. Seega on tegemist sisenemisega territooriumi ja hoone valdaja loata. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega so KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll avaldanud kahetsust toimepandus, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatava enda sõnade kohaselt teadis ta AS M territooriumist ja sellel asuvatest hoonetest ning seal leiduvast metallist ning läks sinna öisel ajal kindla eesmärgiga varastada võõraid vallasasju. Süüdistatava objektiivne käitumine näitab süüteo kavatsetud toimepanemist. Samas võeti süüdistatavale varguse lõpuleviimiseks valmis pandud võõrad vallasasjad ära ning varalist kahju ei tekkinud. Seejuures ei olnud süüdistatava rünnak suunatud ka olulise varalise kahju tekitamisele ning süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varguse episoodi toimepanemises, kuigi tegemist on ühe kvalifitseeriva tunnusega. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohtu arvates võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas ei pea kohus koosseisulist raskendavat asjaolu arvestades võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras kuriteo toimepanemise eest varem 7 korral ning eranditult varavastaste süütegude toimepanemise eest, kuid viimase karistuse ärakandmiselt vabanes ta enam kui kuus aastat tagasi. Süüdistatava selgituste kohaselt on ta asunud tööle, kuid töötasu suurust süüdistatav ei teadnud ning süüdistatava sõnade kohaselt on ta tööd teha saanud lühikest aega. Seega puuduvad andmed, kas süüdistataval säilib eeldatav sissetulek. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, kuivõrd tal puuduvad hetkel rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatav vabanes viimase vangistuse ärakandmiselt kuus aastat varem kui pani toime uue varavastase kuriteo ning teda ei ole vahepeal karistatud ka 5 väärtegude toimepanemise eest, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et kriminaalhooldaja järelevalve sunnib süüdistatavat ka edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.