KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. septembril 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-5124 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaal

§ 195

lg 3 alusel 3-aastase vabadusekaotusega, millele liideti varasema kohtuotsusega kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vabadusekaotust; Rapla Maakohtu 20. oktoobri 1997.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 alusel 3aastase vabadusekaotusega, mille kandmiselt ta vabastati tingimisi ennetähtaegselt 20. novembril 1998. a; Lääne-Viru Maakohtu 03. detsembri 2001.

§ 185lg 2 alusel 4-kuulise vabadusekaotusega; Tartu Maakohtu 16.

aprilli 2002.

§ 139

lg 2 p 1, 3 ja § 203 lg 1 alusel 1 aasta 1 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga; Harju Maakohtu

1. augusti
2. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel 2-aastase vangistusega, millest kohesele täitmisele kuulus 7 kuud ja 1 aasta 5 kuud vangistust jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata; Harju Maakohtu
3. mai
4. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 5-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 3 kuu 10 päeva pikkuseks vangistuseks ja mis liideti varasema kohtuotsusega mõistetud vangistusele, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 10 päeva vangistust, mille kandmiselt ta
5. märtsil
6. a tingimisi ennetähtaegselt vabastati; Viru Maakohtu
7. märtsi
8. a otsusega KarS § 184 lg 1 p 1, 2 järgi, kohaldades KarS § 61 sätteid, 10 kuud vangistust, mida suurendati eelmise kohtuotsusega kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 1 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on U.M uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 44 %, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas kindel elukoht ja toetavad lähisuhted, samas on ta lähedastega koos pannud toime ka kuriteo. Kindlat töökohta talle garanteeritud ei ole. Kohtumenetluse poolte seisukohad U.M soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning on valmis võtma endale selleks puhuks ka elektroonilisele valve allumise lisakohustuse. Elama soovib ta asuda enda vanemate juurde, kus puuduvad kriminaalselt mõjutavad isikud. Süüdimõistetu usub, et leiaks paari kuuga ka töökoha. Kuigi süüdimõistetu viimane kuritegu on seotud narkootikumidega, siis ise ta neid enda sõnul ei tarvitanud. Kaitsja toetas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leides, et talle tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulakana tõestada. 3 Prokurör esitatud kirjalikus arvamuses U.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kuigi positiivne on süüdimõistetu poolt eriala omandamine, siis ei toeta vangistust siiski tema korduv karistatus, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ja kuriteo asjaolud. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on U.M kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivseks, et U.M on vabaduses olemas kindel elukoht ja lähedaste igakülgne toetus ning ta on nõus võtma endale vabastamise puhul lisakohustuse elektroonilisele valvele allumiseks. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses omandanud tisleri ja keevitaja eriala ning läbinud väikeettevõtluse töökorralduse kursuse. Samas aga peab kohus arvestama, et U.M-i on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud ning reaalset vangistust kannab ta juba seitsmendat korda. Teda on varasemalt ka tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud ning temale mõistetud karistust on jäetud katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, et käituda edaspidiselt õiguskuulekalt. Kuigi materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu nüüdseks väidetavalt oma tegude negatiivset olemust ja tagajärgi mõistnud ning soovib kuritegelikust käitumisest hoiduda, siis tuleb siiski arvestada, et ka vangistuse ajal ei ole ta suutnud alluda tema üle kehtestatud korrale, mistõttu on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult on oma varasemast käitumisest piisavad järeldused teinud, et elada edaspidiselt seadusekuulekalt ja täita temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Nimetatud kahtlusi ei hajuta kohtu seisukohalt piisavalt ka asjaolu, et süüdimõistetu on avaldanud nõusolekut võtta ennetähtaegse vabastamise puhul endale lisakohustuseks elektroonilisele järelevalvele allumise kohustus. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu on varasemalt pannud kuritegusid toime peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades seda, et käesoleval ajal vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht ja tal on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid, siis leiab kohtunik, et on reaalne oht süüdimõistetu poolt vabanedes kuritegude toimepanemisega jätkamiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuigi süüdimõistetut on lubanud vabanemisel toetada ka tema lähedased, siis on kohtul alust kahelda, kas nimetatud asjaolud tagaksid talle siiski piisava majandusliku stabiilsuse, et kuritegude toimepanemisest hoiduda. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et U.M-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt täita vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse tingimusi. Samas aga on kohus seisukohal, et süüdimõistetule tuleks anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta asemel juba kuue kuu pärast. Nimetatud aja jooksul tuleks U.M vangistuses näidata, et ta on ka tegelikult oma suhtumist varasemasse käitumisse muutnud, soovib elada seadusekuulekalt ning suudab kinni pidada temale seatud 4 reeglitest. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel tegutseda oma majandusliku olukorra parandamise ja nõuete tasumise nimel. Kohtunik 5