1-16-92/10

(15230201156)Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav A.A süüdistuses KarS § 423 järgi. Alice Simm A.A , elukoht:XXX; isikukood: XXX ; kodakondsus- EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX, saeraamitöötaja; Kriminaalkorras varem karistatud , viimati : 26.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi(sündmus 13.05.2015) rahaline karistus 740 eurot ; 18.08.2015 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 10 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga Tõkend Puudub Kaitsja Leelo Viil Kohus juhindus KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 RESOLUTSIOON 1 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.A KarS § 423 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista A.A-le 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A.A-le mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.08.2015 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 10 kuud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. Karistusaja alguseks karistuse kandmisele asumise päev. Välja mõista A.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 120 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 645 eurot , kokku 765 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 63,75 eurot kuus Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse A.A-le tema poolt kohtule teatatud elukoha aadressile XXX. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa A.A süüdistatakse selles, et tema, olles juhtinud mootorsõidukit isikuna, kellel ei ole juhtimisõigust, 19.04.2015, mille eest on teda karistatud KarS § 424 alusel 18.08.2015 Rakvere kohtumaja poolt, ja 13.05.2015, mille eest on teda karistatud KarS § 424 alusel 26.06.2015 Pärnu Maakohtu poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 05.12.2015 kella 17.27 ajal Harjumaal Kehras Keskuse ja välja tänavate ristmikul mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. 2 Seega A.A pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav A.A on nõus lühimenetluse kohaldamisega. A.A tunnistas end täielikult süüdi ja kahetses toimepandud tegu. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses A.A enda ülekuulamist ei taotlenud, vastates kaitsja täpsustatavatele küsimustele selgitas, et on registreerinud end 28.01.2016 vastuvõtule alkoholivastasele ravile Kordamedi , rahalise karistuse täitmiseks võtab raamatupidaja tal iga kuu palgast maha, ülalpeetavaid tal ei ole. A.A süü temale inkrimineeritud kuriteos on lisaks süü täielikule tunnistamisele tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, mis on lubatavad ning millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud , s.o. - väärteoprotokollist /tl 4/ nähtub, et 05.12.2015 kell 18.27 Harju maakonnas Kehras Keskuse ja Välja tänava ristmikul juhtis A.A mootorsõidukit Audi A4, reg. nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus taastamata alates 29.11.2014 LS § 129 lg 1 sätete kohaselt; - Tunnistaja XXXülekuulamise protokollist / tl 15 / nähtub, et 05.12.2015 kell 18.27 Kehra alevikus Keskuse tn ja Välja tn ristmiku juures peatas sõiduki Audi A4 Avant, reg. nr XXX, puhutas juhti, sai tulemuseks 0,80 mg/l ja suunas heledas jopes ja siniste teksapükstega meessoost juhi tõendusliku alkomeetri juurde ülepuhumisele .; - isikusamasuse tuvastamise protokollist /tl 18-19/ nähtub, et 07.12.2015 end ütluste kohaselt A.A-ks nimetav isik on tuvastatud A.A ; - kahtlustatav A.A ülekuulamise protokollist / tl 20-22/ nähtub, et ta juhtis 05.12.2015 kella 18.27 ajal sõiduautot Audi A4, reg. nr XXX, kuid ei teadnud, et tal puudub juhtimisõigus. Selgitas, et tal oli juhtimisõigus kuni 02.01.2014, kuid siis võeti lisakaristusena 10- kuuks ära . 2015 aasta augustis käis juhtimisõiguse taastamiseks ARK-s teooria eksamit sooritamas ja arvas, et tal on juhtimisõigus olemas. Juhiluba varastati tal koos rahakotiga kuskil 2013 aasta sügisel, politseis tema avaldust vastu ei võetud , kuna läks seda esitama liiga hilja, Maanteeametisse ta juhiloa vargusest teatanud ei ole. 05.12.2015 tahtis sõitis Albu vallast Kehra linna, kus tahtis jõuda Kooli tänavale, kuid politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus peeti ta kinni, puhumise tulemus oli 0,79 mg/ l ja ta kutsuti politseibussi teise alkomeetrisse puhuma. Politseinikud kontrollisid ka juhtimisõigust ja selgus, et tal on juhtimisõigus taastamata . Kohus uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et A.A süü talle esitatud süüdistuses KarS § 4231 järgi on tõendamist leidnud lisaks A.A enda süüd tunnistavatele ütlustele, et juhtis tõepoolest 05.12.2015 kella 18.27 ajal Kehras sõiduautot Audi A4, reg. nr XXX ning et juhtimisõigust ei ole tal alates 02.01.2014 kui see lisakaristusena 10 kuuks peatati , eelkõige tunnistaja XXX ütlustega , et pidas 05.12.2015 Kehras puhumiskontrolli käigus kinni sõiduauto Audi A4, reg nr XXX, samuti väärteoprotokollist nr 20151205370102 nähtuvaga, et 05.12.2015 kell 18.27 A.A Harju Maakonnas Kehras Keskuse ja Välja tn ristmikul juhtis mootorsõidukit Audi A4, reg. nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 3 1 A.A tegevus on kvalifitseeritud KarS § 423 järgi sõiduki süstemaatilise juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt. Vastav kuriteo koosseis eeldab objektiivsest küljest sõiduki süstemaatilist juhtimist ilma selleks nõutavat juhtimisõigust omamata. A.A ütluste kohaselt omas ta viimati juhtimisõigust 02.01.2014, kuid seejärel võeti tal lisakaristusena juhtimisõigus 10 kuuks ära, on käinud juhtimisõiguse taastamiseks korduvalt teooriaeksamit sooritamas. Kriminaalasja materjalides olevast Maanteeameti 08.12.2015 vastusest /tl 27/ nähtub, et A.A juhtimisõigus ei ole taastunud, on registreerinud teooriaeksamile 05.05.2015, 07.05.2015, 26.05.2015 ja 24.09.2015, kuid teooriaeksamid on mittesooritatud. Seega on A.A 05.12.2015 mootorsõidukit juhtides olnud isikuks, kellel puudub juhtimisõigus. KarS § 4231 koosseisu tähenduses eeldab süstemaatilisus, et isik oleks kirjeldatud teo pannud toime vähemalt kolmandat korda, pole nõutav, et nimetatud kolm sõiduki juhtimise episoodi peaksid olema omavahel ka sisulises seoses, piisab üksnes kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust.. Süstemaatilisuse tunnuse täidetus ei sõltu sellest, kas varasemad teod moodustasid väärtoe LS § 201 tähenduses või vastasid juba kuriteokoosseisule. Pole vajalik et kõik kolm sõiduki juhtimisepisoodi selleks õigust mitteomava isiku poolt peaksid olema toime pandud pärast antud kuriteokoosseisu kehtestamist ehk hiljem kui 01.01.2015 (KarSK § 4231 komm 3.4 ) . A.A on Viru Maakohtu 18.08.2015 kohtuotsusega karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, s.o. 19.04.2015 toime pandud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning 26.06.2015 Pärnu Maakohtu kohtuotsusega karistatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ,s.o. 13.05.2015 toime pandud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. A.A on alates 29.11.2014 juhtimisõigus taastamata, mistõttu on ta 05.12.2015 kolmandat korda juhtinud mootorsõidukit ilma selleks juhtimisõigust omamata, s.o. pannud ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise toime süstemaatiliselt. Vastavalt KarS § 56 sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.A karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.A on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. A.A on toimepannud üldohtlike süütegude alarühma kuuluva liiklusohutuse kaitsele suunatud II astme kuriteo, mille toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 1 aastane vangistus. A.A pani uue kuriteo toime talle eelmise kohtuotsusega mõistetud tingimusliku karistuse katseajal, millest kohus teeb järelduse, et A.A ei ole talle mõistetud karistusest teinud endale mingeid järeldusi ega ole asunud elama seaduskuulekat elu. A.A on käesoleval ajal täitmisel veel ka talle 26.06.2015 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus. Seetõttu leiab kohus, et talle uuesti rahalise karistuse mõistmine ei ole otstarbekas ega täida karistuse ei eri- ega üldpreventiivset eesmärki. Arvestades aga A.A puhul tema poolt toimepandud kuriteo süü suurust, mida kohus hindab väikeseks, leiab kohus, et A.A-le mõistetav vangistuslik karistus võib jääda ette nähtud sanktsiooni miinimumi lähedale. Kuna A.A pani uue kuriteo toime talle varem mõistetud ja tingimisi täitmisele pööramata jäetud karistuse katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 kohaselt. Kaitsja taotles anda A.A-le veel üks võimalus ja teda mitte vangi saata ning asendada A.A-le mõistetav vangistus üldkasuliku tööga . Kohtu hinnangul on A.A puhul tegemist isikuga , kellel on probleeme alkoholi tarbimisega, A.A enda kinnitusel on tal küll pandud aeg alkoholismi vastaseks raviks . KarSK § 69 komm 2.3.3 kohaselt on üldkasuliku töö kohaldamise kaalumisel oluline süüdlase isiku aspektist arvestada , kas isik on asenduskaristuseks sobiv, kuna isikuga seotud asjaolud võivad raskendada 4 asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Vangistus on üldkasuliku tööga asendatav vaid nende süüdlaste puhul, kes on võimelised töökohustuse täitmiseks ning seega ei sobi üldkasulik töö karistusena süüdlasele , kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi, narkootikumide vm psühhoaktiivsete ainetega, mistõttu tuleb süüdlase sõltuvuse tuvastamisel üldkasuliku töö kohaldamisest loobuda. Kuigi A.A on olemas töökoht ja ta on töövõimeline , esineb tal siiski alkoholisõltuvus, mistõttu tuleb teda pidada üldkasuliku töö kohaldamiseks ebasobivaks isikuks. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu osutatud õigusabi eest summas 120 eurot, s.o. kohtueelses menetluses 48 eurot ja kohtumenetluses 72 eurot, mida kohus peab põhjendatuks . Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. alates 01.01.2016.a. 645 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele ositi , kuna A.A enda kinnitusel tasub töötasust ka varem mõistetud rahalist karistust, mistõttu ilmselgelt käib A.A-le üle jõu tasuda välja mõistetud menetluskulud ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, mistõttu määrab kohus menetluskulud tasumisele igakuiste maksetena ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. /digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik 5