1-17-4421/154

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. märts 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-4421 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Mari Luuk Kaitsja Kaja Kiilo (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid R-R V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R-R V, isikukood xxxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 13.07.2017 ja lõpp 13.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.01.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta R-R V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista R-R Vlt menetluskuluna riigituludesse 130,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99917700049054, selgitusse märkida: „1-17-4421, R-R V, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 130,20 eurot (sh käibemaks 20 %) vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt süüdimõistetu R-R V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 1 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, R-R Vle ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R-R V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R-R V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 13.07.2017 otsusega KarS § 22 lg 2, § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega lugedes kergeima karistuse kaetuks raskeimaga, mõistis kohus talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõistis R-R Vle karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses 06.-07.10.2016.a viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustas kohus liitkaristuse kriminaalasjas nr 1-175039 Viru Maakohtu 24.05.2017.a kohtuotsusega mõistetud karistusega (1 aasta 4 kuud vangistust) ning mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 13.07.2017.a. R-R Vt on karistatud kriminaalkorras kaks korda, vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt on teda karistatud korduva kehalise väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise ning süstemaatiliste varguste eest. Praegune kuritegu on samuti avaliku korra raske rikkumine vägivalda kasutades ning vargus grupi poolt sissetungimisega, kusjuures R-R V oli kihutaja rollis. Kuritegude dünaamika on läinud kannatanute hulga poolest raskemaks ja kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, grupi mõju ning impulsiivne käitumine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla R-R V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung R-R V taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et ta ei kujutanud ette elu vanglas, püüab konfliktidest hoiduda, vabanemisel tahab kokandust edasi õppida, samas tahab poole kohaga tööle minna, et maksta ära trahvid ja hakata rahulikku elu elama. Elama asub ema ja kasuisa juurde, need usaldavad teda ja ema loodab, et ta ei hakka enam lollusi tegema, tahab kasuisal aidata majas remonti teha. Lähedastega on suhted head, isaga, kes kannab samuti karistust, on kirjavahetuses. Vanglas saab rahusteid, käib psühholoogi juures vestlustel ja koerateraapias – räägib suure koeraga ja see mõjub rahustavalt. Vanglas praegu ei tööta, käib praktikal, õpib söögitegemist ja jagamist ja see meeldib talle. Kinnitas, et alkoholist hoiab eemale, aitab koduseid, endiste sõpradega ei suhtle, loodab xxxx abikoka eriala edasi õppida ja arvas, et suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda. 2 Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta R-R V ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega R-R V kohta. Kaitsja toetas R-R V tingimisi ennetähtaega vabastamist ja lisas, et formaalsed eeldused selleks KarS § 761 lg 1 p 1 alusel on täidetud, samas puudub käesoleval juhul kohtul alaealise vabastamise kohustus. Kaitsja märkis, et tõepoolest isiku iseloomustus ei ole väga positiivne, tal on käitumisega probleeme, millest tulenevalt on distsiplinaarkaristused, kuid samas isik õpib, omandatav eriala talle endale meeldib, tal on plaan jätkata õpinguid, elukohas xxxx ei ole tal kriminaalset seltskonda, osalise ajaga saaks kasuisa juurde tööle, olemas on vanemate toetus. Kaitsja hinnangul saaks uute kuritegude toimepanemist ära hoida kinnipeetava allutamisega ravile ja kohaldada tema suhtes erinevaid kohustusi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. R-R V käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ja väärteokorras 10-l korral (neist 2 on arhiveeritud), seega ei ole uute süütegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuse koostatud iseloomustuses on märgitud, et: „R-R V suunati Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusesse Tartu Maakohtu 23.08.2016 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-16-
4. Koolis pidi ta viibima 2016/2017 õppeaasta lõpuni. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilase kooli suunamise põhjused olid: koolikohustuse mittetäitmine, tänavatel hulkumine, suitsetamine, alkoholi tarbimine, erinevad vägivallaaktid kaaskodanike suhtes, varavastase süüteokoosseisuga õigusrikkumised. R-R V õppis enne xxxx. Valgejõe õppekeskuses alustas õppimist
5. klassis lihtsustatud õppekava alusel. R-R V viibis Valgejõe õppekeskuses suhteliselt lühikest aega. Õppetöösse suhtus vastavalt tujule, koolis oldud aja jooksul püüdis noormees näidata ennast heast küljest, kuid esines hetki kui ei soovinud midagi teha ja oli omaette. Samas ründas töötajaid ja lõi põhjuseta kaasõpilast. Tundides ja rühmatöös töötas kaasa vastavalt tujule. Enne Valgejõe õppekeskusse paigutamist oli sageli kodunt ära, hulkus ringi, oli sõprade juures, ei käinud koolis“. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisel elama ema ja kasuisa juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on 3-toalise maamajaga 3 ning kinnipeetav jagaks tuba oma noorema vennaga. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Pere on valmis R-R Vt vabanemisel küll toetama ja pakkuma talle eluaset, kuid usaldus tema vastu perel puudub. Kodukülastusel selgus, et kinnipeetava ema ega kasuisa ei suuda R-R enam usaldada, kuna isik on varasemalt kodust varastanud ning varastatud asjad majandusliku kasu saamise eesmärgil ära müünud. Saadud tulu eest on noormees ostnud alkoholi ja tubakat. Vanemad on öelnud, et kui R-R peaks vabanema, siis ei julgeta teda järelevalveta koju jätta, kuna praeguses elamus on rohkel tehnikat ja väärtuslikke esemeid. Vanemate sõnul ei kuulanud noormees varasemalt juba mitte kedagi. Xxxx elades jõudis isik tihti öösiti koju, olles alkoholijoobes või tarvitanud kanepit. Kinnipeetava venna sõnul on R-Ril vabanedes koheselt plaan minna sõpradega alkoholi tarvitama. Pere ei suuda uskuda poja muutumisse, pigem on hirm, mis noormees veel ette võtab. Negatiivseks saab lugeda veel asjaolu, et R-R V peab kirjavahetust ning suhtleb oma bioloogilise isaga, kes kannab kriminaalkaristust xxxx ja seda olukorras, kus R-R V on kaaslaste ja teiste inimeste poolt äärmiselt mõjutatav ja seda mitte positiivses suunas. Ka on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud sõpru, samas xxxx elades kohtuks ta nendega harva kui üldse. Samas ei saa välistada võimalust, et R-R V otsib vabanemise korral endiste (kuriteo)kaaslastega ise kontakti vaatamata vastavasisulisele kriminaalhoolduslikule keelule ja põhjuse selliseks järelduseks annab isiku varasem käitumine ning asjaolu, et enne vangistust R-R V oma vanemate keelde ning nõuandeid ei kuulanud. Positiivseks loeb kohus seda, et R-R V omandab vanglas abikoka eriala, kuigi julgeoleku kaalutlustel ei võimaldata tal vahel koolis käia, mille tõttu on tekkinud üksikud õppevõlgnevused. Kinnipeetav töötab vabatahtlikuna vanglas koristajana, on läbinud vestlused sõpruskonna ja selle mõju ning viha juhtimisega seotud teemadel, on osalenud psühholoogilisel nõustamisel. R-R Vl on diagnoositud käitumishäire ja impulsikontrollihäire, millega seonduvalt saab ta vanglas psühhiaatrilist ravi, mida tuleks vabanemisjärgselt jätkata. Ilma ravita ei pruugi kinnipeetav olla võimeline oma käitumist kontrollima. Isikul on diagnoositud alkoholi sõltuvus, ka vargused on toime pandud selleks, et osta alkoholi. Kohtu hinnangul on kaheldav ka kinnipeetava majanduslik toimetulek vabaduses vaatamata tema lähedaste võimalikule materiaalsele toetusele. Majandusliku olukorra teeb raskeks ning seeläbi uue kuriteo toimepanemise riski suurendab asjaolu, et isikul puudub töökoht, haridus on vähene, töökogemus praktiliselt puudub, seega tema konkurentsivõime tööturul on üsna problemaatiline. Tähtsust omab seegi, et kinnipeetav on alaealine, kelle töötamisele on seadusega kehtestatud piirangud. Varasema käitumise kohaselt aga olukorras, kus vanemad kinnipeetavale tema poolt nõutud asju ei ostnud, varastas isik kodust ja pani mujal toime varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetava negatiivset käitumist ja vangladistsipliini rikkumist seostatakse kinnipeetava tervisliku seisundiga ja isiku enda sõnul edasise selletaolise käitumise hoiab ära temale määratud ravi. Kohus hindab igati positiivseks, et R-R V järgib talle määratud ravi, samas aga viitavad mitmed asjaolud tema ohtlikkusele: Viru Vangla 31.01.2018 õiendi kohaselt on kinnipeetava suhtes pooleli kaks uut kriminaalmenetlust – Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt algatatud kriminaalasi KarS § 121 lg 1 tunnustel ja Viru Vangla poolt algatatud kriminaalasi KarS § 274 lg 2 p 3 tunnustel. Seetõttu ei saa süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada vaid eeldusel, et ta vabaduses raviplaanist kinni peab ning süütegusid 4 seetõttu rohkem toime ei pane. Süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides ja tööhõives on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Kohus on seisukohal, et RR V peab jätkama karistuse kandmist vanglas ja oma käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristustena kohaldatud 5- ning 7-päevased paigutamised kartserisse viitavad tõsisematele korrarikkumistele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust R-R V võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ülesnäidanud püüdlikkust, millest kohus saaks järeldada, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud. Kohus ei pea ka põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel R-R Vt ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi üle 1 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid (õiguskuulekas käitumine – distsiplinaarkaristuste puudumine, alkoholi tarbimise võimatus – sellest võõrdumine, raviplaani järgimine jne). Eeltoodust tulenevalt ning teiste isikute ja nende vara turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta R-R V vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5