) § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi Natalia Duškina Süüdistatav P.H isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel – vene keel (valdab eesti keelt); keskharidus; töökoht puudub, on pensionär (töövõimekaotus 80 %); ülalpeetavad: 2 alaealist last; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud: 16.11.2004 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 199 lg 2 p 4,7,8; 197 lg 1 – 3 aastase vangistusega; 09.12.2004 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4,8 järgi 8kuulise vangistusega;
vangistust. 05.03.2007 vabanes vanglast tingimisi enne tähtaega. Tõkend-elukohast lahkumise keeld alates 31.01.2013, kahtlustatavana kinni peetud 29.-31.01.2013.a., so 3 päeva. Toomas Bekker Määratud kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg p 3,4,5 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s: 1 1. Süüdi mõista P.H
2.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka P.H poolt eelvangistuses viibitud aeg 29.-31.01.2013.a., s.o. 3 (kolm) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 2 3.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta P.H-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus täielikult täitmisele pööramata, kui P.H ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. Võttes aluseks
lg 1 kohustada P.H järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 4.1.elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; 4.2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
lg 2 p 2 kohus määrab, et P.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 6. Võttes aluseks
lg 2 p 8 kohus määrab, et P.H on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. 7. Määrata P.H katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 8.
p 1 alusel arvestada P.H-le määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.06.2013.a.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
järgi vangistusega 6 (kuus) kuud.
29-31.01.13, s.o. 3 päeva.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) – aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada P.H ´t käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
lg 2 p 8 alusel kohustada P.H ´t käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. 4 Prokuröri abi ning kaitsja jäid kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et P.H poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb P.H´le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. P.H pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. P.H-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 108 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks P.H-lt välja mõista kaitsjatasu 108 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud s.o. 0,45 eurot KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. Kohtuistungil esitas süüdistatava kaitsja taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmises põhjendusega, et süüdistatav on töövõimetuspensionär, tema igakuise sissetuleku suurus on 209,00 eurot; süüdistataval on 2 alaealist last. Prokurör toetas kaitsja taotlust. KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda, samuti võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Süüdistatav on töövõimetuspensionär, tema töövõime kaotus on 80%. Seega on süüdistataval objektiivne takistus valimaks omale sobivat tööd. Kohus leiab, et menetluskulud, so kaitsjatasu ja koopiakulu tuleb jätta riigi kanda. Sundraha tuleb P.H-lt välja mõista, samas on põhjendatud, et P.H tasub sundraha ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõendina võetud 2 CD plaati salvestistega. Kohtu hinnangul võib 2 CD plaati otsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.