12.09.2006 Tartu Maakohtu poolt
11.02.2009 Viru Maakohtu poolt
22.06.2011 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 4 järgi vangistusega 3 aastat 11 kuud 28 päeva katseajaga 2 aastat 6 kuud; 6. 15.12.2011 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 5,9, § 121 järgi
Karistuse kandmise algus 30.08.2011. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238; 306; 309 lg 1, 3; 311; 312; 313; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus OTSUSTAS: 1
järgi 1-12-12126 J.O süüdi tunnistada
MS §-le 238 lg 2 vähendada J.O-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 10 (kümme) päeva võrra. Kandmisele kuulub 20 (kakskümmend) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.12.2011 otsusega mõistetud karistuse 4 (neli) aastat 5 (viis) kuud 28 päeva vangistust võrra ning mõista J.O-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus – 30.08.
MS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. Süüdistatav seda ei taotlenud. Kohus uuris järgmisi kriminaaltoimikus olevaid tõendeid. Kannatanu Pxxx J.O ütlused, mis on fikseeritud kannatanu ülekuulamise protokollis (kriminaaltoimiku lk 2-5). Viru Vangla inspektor-kontaktisiku ametijuhend (kriminaaltoimiku lk 6-7). Tunnistaja Sxxx Jaxxxütlused (kriminaaltoimiku lk 8-10). Tunnistaja RxxxTxxx ütlused (kriminaaltoimiku lk 11-13). Tunnistaja Mxxxel xxxu (nim Lipp) ütlused (kriminaaltoimiku lk 14-16). Kahtlustatav J.O ütlused (kriminaaltoimiku lk 19-21). Süüdistatav, kannatanu ja tunnistajad andsid kohtueelsel uurimisel kokkulangevaid ütlusi xxx.a sündmuste kohta. Nende kohaselt on kannatanu ja tunnistajad Viru Vangla ametnikud: Pxxxt J.O inspektor-kontaktisik ning Sxxxe Jxxx, Rxxx Txxxja Mxxx Lxx on valvurid. Süüdistatav on kinnipeetav Viru Vanglas. 27.08.2012.a hommikul teostasid kannatanu ja tunnistajad kinnipeetavate hommikust loendust. Kella 8:20 ajal jõudsid kannatanu ja tunnistajad loendusega kambrini nr 7155, kus paiknes süüdistatav. S üüdistatav oli kambris üksi. Süüdistatav kõnetas kannatanut ning nende vahel toimus sõnavahetus teemal, et süüdistatavale ei ole tagastatud tema jopet ja kas süüdistatav on esitanud selle kohta nõutavas vormis taotluse. Süüdistatav kasutas seejuures süüdistuses nimetatud venekeelseid sõnu. Nende sõnade ütlemist süüdistatava poolt kinnitavad süüdistatav ise, kannatanu ja kõik kolm tunnistajat. Seega ei ole vaidlust, et süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset ja selle pani toime süüdistatav. 3 1-12-12126 Kohtumenetluse pooled vaidlevad selle üle, kuidas süüdistatava käitumist tõlgendada. Kannatanu ütluste kohaselt solvas teda kui vanglaametnikku see, et süüdistatav kasutas tema kohta süüdistuses nimetatud venekeelseid sõnu. Ta sai aru, et eesti keelde tõlgituna nimetas süüdistatav teda xxx. Ta ei ole ei üks ega teine, vaid vanglaametnik, kes täidab korrektselt oma tööülesandeid. Süüdistatava poolt kasutatud sõnad alandavad tema kui vanglaametniku au ja väärikust. Tunnistaja Sxxx xxxst solvatuna, kuna ta hakkas näost õhetama ja oli aru saada, et ta ei tundnud end sel hetkel eriti hästi. Tunnistaja xxx Txxx ütluste kohaselt oli tema tähelepanu suunatud kinnipeetavale ja ta ei pannud tähele, kas P xxx J.O juures oli näha solvumisele iseloomulikke märke. Küll aga ütles Pxxxt Axxxhiljem valvuritele, et nad on juhtunule tunnistajad. Tunnistaja Mxxxl Lixxx ütluste kohaselt pani ta tähele, et pärast seda, kui süüdistatav vestluse käigus kasutas Pxxx Axxxaadressil süüdistuses nimetatud sõnu, läks kannatanu endast välja, kõrgendas veidi oma hääletooni, kuid jäi samas vaoshoituks. Süüdistatav J.O ütluste kohaselt ei ole ta inspektor-kontaktisik xxx Arxxsolvanud. Ta kasutas tõepoolest süüdistuses nimetatud venekeelseid sõnu, kuid need ei olnud adresseeritud Pixxx xxxx Süüdistatav kasutab neid sõnu oma tavapärase sõnavarana. Ta oli vihane, kuna vaatamata mitmetele avaldustele ei ole talle tagastatud kartserisse jäänud jopet ja käterätikut. Vihahoos ütles ta oma arvamuse välja, kasutades seejuures ebatsensuurseid sõnu. Need sõnad ei olnud adresseeritud P xxxt J.O, vaid väljendasid tema rahulolematust, et küsimus ei ole lahendust leidnud. Pärast seda vahejuhtumit tõi Pixxxt J.O süüdistatavale mõne päeva möödudes tema poolt soovitud jope ja probleem sai lahendatud. Kohtuistungil süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil oli prokurör seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüdistus on tõendatud, tema sõnad olid suunatud kannatanule ja neid väljendeid saab pidada solvavateks. Kaitsja oli seisukohal, et süüdistatav väljendas nimetatud sõnadega oma rahulolematust, mitte ei püüdnud kannatanut solvata. Tegemist on süüdistatava tavakõnega. Süüdistataval oli alus olla rahulolematu ja selles olekus avaldas ta ebatsensuursed sõnad. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest ei nähtu et need väljendid olid suunatud just kannatanule. Süüdistatava süü ei ole tõendatud ja ta tuleb õigeks mõista. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Karistusseadustiku (
) § 275 näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanu ja tunnistajate ütluste kohaselt on kannatanu vanglaametnik ja täitis 27.08.2012.a kinnipeetavate hommikusel loendusel osaledes oma ametikohustusi. Nii sai olukorrast aru ka süüdistatav, kuna ta pöördus kannatanu poole kannatanu ametikohustustega seotud küsimuses (jope tagastamine). Seega oli kannatanu näol tegemist võimuesindajaga ja süüdistatavale ette heidetav tegu leidis aset seoses kannatanu ametikohustuste täitmisega. Järgmisena tuleb lahendada küsimus, kas süüdistuses nimetatud sõnade kasutamine süüdistatava poolt on käsitletav kannatanu solvamisena. 4 1-12-12126 Süüdistatav ei eita, et üldiselt ta kõnetas just kannatanut. Sellisena mõistsid olukorda ka kannatanu ja tunnistajad. Vestluse teemaks oli süüdistatava jope, mille üleandmist süüdistatav soovis ja mille üleandmine süüdistatavale oli kannatanu töökohustus. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tekkiski süüdistataval rahulolematuse tunne jope tagastamise küsimusega seoses. Süüdistatava sõnad ei saanud olla mõeldud juures viibinud valvuritele, kellesse jope tagastamine kuidagi ei puutunud. Muid isikuid vestluses ei osalenud. Süüdistuses nimetatud sõnad olid põimitud vaieldamatult kannatanule suunatud jutu sisse. Seega sai süüdistatava poolt öeldu tervikuna, sh süüdistuses nimetatud sõnad, olla adresseeritud vaid kannatanule. Süüdistatava ütluste ja kaitsja seisukoha kohaselt ei olnud süüdistatava sõnad, mille kasutamist talle ette heidetakse, üldse kellelegi suunatud, kuna need sõnad moodustavad osa süüdistatava tavapärasest kõnepruugist ja süüdistatav põimib neid tavapäraselt oma jutu sisse. See argument ei ole kohtu hinnangul tõsiselt võetav. Tegemist on sõnadega, mis üldiselt teadaolevalt kuuluvad vulgaarsete ja ebatsensuursete sõnade hulka. Selliseid sõnu ei kasutata viisakas kõnepruugis. Neid kasutatakse juhul, kui isik soovib kaasvestlejat alandada või halvustada või suhtub ükskõikselt sellesse, kas teine isik tema sõnade peale solvub või ei. Seejuures ei ole oluline, kas neid sõnu kasutatakse kõnetussõnadena (nagu mõistab kannatanu) või kõnepruugi osana (nagu mõistab süüdistatav). Alandav ja halvustav on juba kõnepruuk, mis selliste sõnade kasutamist lubab. Isegi kui isiku lähem suhtlusringkond (näiteks sõbrad, tuttavad) talub seda, et isik põimib oma jutu sisse süüdistuses nimetatud sõnu, on nende sõnade kasutamine solvav võõra isiku, veel enam ametnikuga suheldes. Süüdistataval kui täisealisel süüdival isikul on võimalus kontrollida ja korrigeerida oma kõnepruuki olenevalt sellest, millises situatsioonis ta viibib ja kelle poole ta pöördub. Kannatanu ning tunnistajate Sixxx Jxxxja Mixxx Lxxxu ütlused kinnitavad, et kannatanu tundis ennast süüdistatava sõnadest solvatuna. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süüdistuses nimetatud sõnu sisaldava kõnepruugi kasutamine on käsitletav teise isiku solvamisena. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused Süüdistatava ütluste ja kaitsja seisukoha kohaselt puudus süüdistataval tahtlus kannatanut solvata.
Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav pani talle ette heidetava teo toime kaudse tahtlusega. Süüdistatav sai aru, et ta suhtleb võimuesindajaga ja tema poolt kasutatud sõnad on vulgaarsed ja ebatsensuursed. Süüdistatava ülekuulamise protokolli kohaselt ütles süüdistatav: "Sel hommikul loenduse alguses kui uks avanes, nägin ma inspektor-kontaktisik Pxxx J.O" ja "Viha hoos ütlesin oma arvamuse välja, kasutades seejuures ka ebatsensuurseid sõnu" 5 1-12-12126 (mõlemad kriminaaltoimiku lk 21). Kui isik väljendab oma arvamust võimuesindajale ja kasutab seejuures korduvalt ebatsensuurseid sõnu, siis peab ta vähemalt pidama võimalikuks, et selline teguviis on võimuesindajale solvav. Kasutades neid sõnu vanglaametniku aadressil, möönab ehk soostub süüdistatav vanglaametniku solvamisega. Puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav oleks otseselt pürginud sellele, et võimuesindajat solvata (st tegutsenud kavatsetult) või kindlasti teadnud, et tema sõnad on kannatanule solvavad (st tegutsenud otsese tahtlusega). Süüdistatav ei korrigeerinud oma käitumist ja kasutas kõnepruuki, mis sisaldab ebatsensuurseid sõnu. See näitab, et süüdistatav suhtus ükskõikselt sellesse, kas ta solvab võimuesindajat või mitte. See tähendabki, et süüdistatav möönis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk võimuesindaja solvamist ja tegutses kaudse tahtlusega. Kokkuvõttes leiab kohus, et süüdistatavale ette heidetav tegu vastab
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav tuleb tunnistada süüdi
Karistus
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleva kuriteo pani süüdistatav toime karistuse kandmise ajal. See näitab, et puudub lootus mõjutada süüdistatavat edaspidisele õiguskuulekale käitumisele rahalise karistusega. Kohus valib karistuse liigiks vangistuse. Kohus arvestab süüdistatava süü suuruse hindamisel ja karistuse määra otsustamisel, et tegemist oli ühekordse intsidendiga ja süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega, mis on tahtluse kergeim vorm. Kohus arvestab ka sellega, et süüdistatav võis tõepoolest tunda, et temaga toimitakse ebaõiglaselt ja mõistetamatult. Nii süüdistatava kui kannatanu ütluste kohaselt oli intsidendi ajendiks asjaolu, et süüdistatavale ei olnud vaatamata tema pöördumistele tagastatud tema jopet. Kannatanu ütluste kohaselt ei korraldanud ta jope tagastamist, kuna süüdistatava avaldus jope tagastamiseks oli küll nõutavas vormis ehk kirjalik, kuid ta ei käsitlenud seda mitte taotluse, vaid märgukirjana (kriminaaltoimik lk 3, kohtu toimik lk 21 pöördel). Kohtule jääb selline vahetegemine arusaamatuks. See võis jääda arusaamatuks ja kogu olukord mõistetamatuks ka süüdistatavale. Teatav ärritumine sellises olukorras on inimlik ja mõistetav. Eeltoodu ei välista süüdistatava teo koosseisupärasust ja õigusvastasust või süüdistatava süüd. Samuti ei õigusta see süüdistatava teguviisi, kuna isik peab kontrollima oma käitumist ka siis, kui tema pahameel teise isiku suhtes on põhjendatud. Kuid kohus arvestab seda asjaolu süüd vähendavana karistuse kohaldamise (
6 1-12-12126 Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid
Kokkuvõttes leiab kohus, et süüdistatava süü on pigem väike ja süüdistatavat tuleb karistada vangistusega oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus mõistab süüdistatavale karistuseks 30 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 20 päeva vangistust. Kuna käesolev kuritegu on toime pandud pärast Tartu Maakohtu 15.12.2011.a otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, moodustab kohus liitkaristuse
MS § 179 lg 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot; * määratud kaitsja tasu ja kulud, kokku summas 249,60 eurot; * kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav kannab karistust vanglas ja tema võimalused teenida sissetulekut on piiratud. Seda arvestades mõistab kohus süüdistatavalt välja sundraha, mis kuulub hüvitamisele ositi 10 kuu jooksul. Kaitsja tasu ja koopia tegemise kulud jätab kohus riigi kanda. Inna Kirsipuu Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.