4,8, § 203 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud, millest kuulus koheselt ärakandmisele 3 kuud 10 päeva alates 16.09.2012, vangistusest 1 aasta 15 päeva mitte pöörata täitmisele
alusel 3-aastase katseajaga, Elukoht XXX Töökoht TP Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
9- § 25 lg 2 lühimenetlus 13230102756, 13231500124 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista U.J
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (1 aasta 15 päeva) võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 27.02.-28.02.2013.a., 02.03.-04.03.2013.a. ja 25.03.-26.03.2013.a. , kokku 7 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista U.J-ilt riigituludesse: 1) KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 480 eurot, 2) KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 146.40 eurot 3) KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud – 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 626,85 eurot tasumine ositi ühe aasta jooksul iga kuu võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele selgituse lahtrisse märkida kriminaalasja kohtunumber 1-13-2492 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus U.J , olles varem toime pannud vargusi, 27.02.2013 kella 14.04 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest aadressil Juhkentali 35, Tallinn, võõra vallasasja - kaks pudelit viina Stolitšnaja kogumaksumusega 23,18 eurot, läks kassast mööda, jättes kauba eest tasumata, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles varem toime pannud vargusi, uuesti 02.03.2013 kella 15.15 ajal võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Toompuiestee 37 asuvast kauplusest „ Jaama Lilled“ lilleseade maksumusega 6,50 eurot, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Seega oma tahtliku tegevusega U.J isikuna, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse , mis oli toime pandud süstemaatiliselt, s.o.
U.J ’ut süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi (viimati pani vargused toime 27.02.2013.a ja 02.03.2013.a), uuesti 25.03.2013.a kella 14:25 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil Punane 46 asuvast Selver AS-le kuuluvast kauplusest Punane Selver kaks žiletti Gillette maksumusega 12,49 eur/tk, kogumaksumusega 24,98 eurot, ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi U.J ’u tahtest sõltumata lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. 2 Seega U.J , vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asus vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud varguseid, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Otsuse põhjendus U.J tunnistas end süüdi talle esitatud süüdistuses. Tema süü on tõendatud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. 27.02.2013.a. Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest varguse katse Varguse toimepanemine on tõendatud: - avaldusega Põhja Prefektuurile, milles palutakse võtta vastutusele meeskodanik, kes 27.02.2013.a kell 14:04 möödus kassast ja jättis tasumata kahe 0,5 liitrise pudeli viina „Stolitšnaja“ eest, väärtuses 23,18 eurot. Kaup on rikkumata tagastatud; - tunnistaja AK ütlustega, kes oli kaupluses turvatöötajana tööl ja kes kuulis turvaväravate häiret ning nägi meesterahvast, kes püüdis jooksma hakata. Ta pidas meesterahva kinni ja kinnipeetu võttis varrukast välja kaks pudelit Stolitšnaja viina. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et kauplusest alkoholi varastada püüdnud isikuks oli U.J. Isik tuvastati tal kaasasolnud elamisloa järgi. U.J tunnistas kuriteo toimepanemist ja on öelnud, et varastada üritas edasimüümise eesmärgil. 02.03.2013.a. lilleseade varguse katse Varguse katse toimepanemine on tõendatud tunnistaja OA ütlustega. Isik oli 02.03.2013.a. turvatöötaja Balti Jaamas. Kella 15:15 ajal, jälgides turvakaameraid, nägi ta, kuidas üks mees võttis lillepoe juurest lilleseade ja jooksis väljapääsu poole. Tunnistaja jooksis meesterahvale järele ja sai ta kätte tänaval ülekäigurajal. Lilleseade tagastas müüjale. -Kohtueelses menetluses on üle kuulatud lillekaupluse müüja PV, kuid tema vargust ei näinud, kuna ei viibinud sel hetkel kaupluses. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et lilleseadet varastada püüdnud isikuks oli U.J. Isik tuvastati politsei andmebaasi ja elamisloa järgi. U.J tunnistas kuriteo toimepanemist ja tema ütluste kohaselt varastas ta lilled selleks, et need oma naisele kinkida. 25.03.2013.a. kauplusest Punane Selver varguse katse. Varguse katse on tõendatud: - õigusvastase teo toimepanemise aktiga, millest nähtub, et 25.03.2013.a. kell 14.25 ajal läks meesterahvas läbi kassa kauba eest tasumata. Kaubaks oli kaks raseerijat, -tunnistaja Vitali Palbergi ütlustega, kes nägi, kuidas üks meesterahvas võttis kaks raseerijat ja pani need endale põue, kassas ei maksnud. Ta pidas meesterahva kinni. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et Puneses Selveris varguse katsel oli kinnipeetud isikuks oli U.J. Isik tuvastati elamisloa järgi. U.J tunnistas kuriteo toimepanemist ja tema ütluste kohaselt varastas ta raseerijad enda tarbeks. 3 Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et U.J-i süü varavastastes kuritegudes on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud süstemaatiliselt toimepandud varguste katsetena. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks-näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikaks, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest
lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. (RKL 3-1-1-87-08 p 10) Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on U.J varasemalt karistatud Harju Maakohtu 12.12.2012.a kohtuotsusega
lg 2 p 4 ja 8 järgi vangistusega 1 aasta,
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust;
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ehk 5 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust,
lg 2 kohaselt kuulus koheselt ärakandmisele 3 kuud 10 päeva vangistust ning ülejäänud 1 aasta 15 päeva pikkune vangistus jäeti 3 aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Koheselt ärakantava karistuse alguseks loeti 16.09.2012.a. Katseaeg hakkas lugema kohtuotsuse kuulutamisest. U.J vabanes koheselt ärakandmisele kuuluvast karistuse kandmiselt 21.12.2012.a. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on U.J karistatud veel 30.01.2013.a PPA PP KKB Ida politseijaoskonna poolt
Seega 1,5 kuud pärast vangistusest vabanemist, katseajal, jätkas süüdistatav varguste toimepanemist. Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda kolme varguse katse toimepanemises 27.02.2013, 02.03.2013 ja 25.03.2013.a, pannes sisuliselt ühe kuu jooksul toime kolm vargust. Viimase kuue kuu jooksul on U.J toime pannud kokku viis vargust: 16.09.2012.a. jalgratta vargus, maksumusega 120 eurot (süüdi mõistetud 12.12.2012.a. Harju Maakohtu otsusega), 30.01.2013.a juustu vargus, väärtusega 49.90 eurot (väärteoasi), 27.02.2013.a. kaks pudelit viina „Stolitšnaja“ kogumaksumusega 23.18 eurot, 02.03.2013.a lilleseade vargus maksumusega 6.50 eurot ja 25.03.2013.a. 2 pakki raseerijaid, kogumaksumusega 24.98 eurot. Kokku on U.J varastanud 224.56 euro ulatuses. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäid 27.02. 02.03 ja 25.03 2013.a vargused süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning seda tuleb hinnata kuriteo katsena. Kuna U.J on eelnevalt karistatud varguste korduva toimepanemise ja pisivarguse eest ning käesolevas kriminaalasja raames on tema süü leidnud tõendamist kolmes varguse katses, saab väita, et varastamine on jätkuvalt U.J-i elustiiliks ning kujunenud tema harjumuspäraseks tegevuseks ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohus leiab, et U.J pani talle süüks arvatud kuriteod toime kavatsetult, sest ta seadis endale eesmärgiks võõraste vallasasjade äravõtmise selle omastamise eesmärgil ning seda järjepidevalt. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. 4 Karistamine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks U.J-i raskendavad asjaolud puuduvad. puhul on puhtsüdamlik kahetsus,
lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus nõustub prokuröriga osas, et U.J , keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Varavastaste süütegude toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei oleks rahaline karistus tema puhul täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. U.J töötab alates 01.aprillist 2013.a Tallinna Pesumajas katseajaga. Seega omab ta käesoleval ajal küll püsivat sissetulekut, kuid rahalise karistuse mõistmine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem üheksa korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka reaalse vangistusega ja kes pani kuriteo toime katseajal, mõistetakse järjekordse kuriteo eest kergemaliigiline karistus. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Kuigi U.J-i varasem karistatus ja uute varguste toimepanemistega alustamine juba ligikaudu 1,5 kuud peale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist annaks aluse karistada U.J peale Harju Maakohtu 12.12.2012.a kohtuotsust toimepandud varavastastes kuritegudes isegi sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses, peab kohus võimalikuks karistada U.J alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus arvestab nii süüdistatava poolt süü tunnistamist kui ka puhtsüdamlikku kahetsust, aga ka asjaolu, et U.J-i süü ei ole suur - vargused jäid katse staadiumi, varastatud esemete väärtused ei ole suured ning varastatu tagastati omanikele rikkumata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada U.J
lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendada ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo pani U.J toime katseajal, olles allutatud käitumiskontrollile, ei pea kohus võimalikuks karistada U.J ka tingimisi vangistusega, s.o. kohaldada tema suhtes
Uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine (RKKK 3-1-169-97). Kohtu hinnangul ei ole U.J-i puhul muul moel kui reaalse vangistusega võimalik saavutada karistuse eesmärke ja mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna arutavas kriminaalasjas U.J-ile inkrimineeritud kuriteo pani süüdistatav toime talle Harju Maakohtu 12.12.2012.a otsusega kohaldatud katseaja kestel, tuleb
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (1 aasta 15 päeva) võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada ka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.02.-28.02.2013.a., 02.03.-04.03.2013.a. ja 25.03.-26.03.2013.a., kokku 7 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud ja 8 päeva vangistust. 5
lg 1 annab kohtule õiguse asendada isiku nõusolekul kuni kaheaastane vangistus üldkasuliku tööga. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks sobiv .(RKL 3-1-1-87-08 p 13) Kuigi kaitsja taotles kohtult võimalust asendada U.J-ile kohaldatud vangistus üldkasuliku tööga, peab kohus esitatud taotlust põhjendamatuks. Kohtu hinnangul ei ole U.J isikuks, kelle saaks jätta vabadusse ning allutada ta kriminaalhooldusele, samuti ei vastaks see õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohtu sellekohane veendumus tekkis just U.J-i eelnevat käitumist arvestades – vabanedes Harju Maakohtu 12.12.2012.a kohtuotsusega mõistetud šokivangistuse kandmiselt, asus U.J peagi taas varavastaseid süütegusid toime panema ja tegi seda korduvalt. Alles viimase episoodi korral 25.03.2013 avaldas tehtu üle kahetsust ja lubas mitte enam vargusi toime panna. Eelneval korral 27.02.2013.a. varastas, kuna oli töötu ja vajas raha söögi ostmiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.