lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 24 päeva vangistust.
alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata ja
lg 2 p 1 alusel kohustati B.V tasuma kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks kannatanule iga kuu 28 kuupäevaks vähemalt 700 krooni alates 2010.a aprillikuust kuni kogu kahju hüvitamiseni. Tartu Maakohtu 04.märtsi 2013.a määrusega pööras kohus B.V-le Tartu Maakohtu 08.aprilli 2010.a otsusega mõistetud karistuse kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele ning karistust asus B.V kandma 26.aprillil 2013.a. B.V karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 19.aprillil 2014.a. B.V on varem kriminaalkorras karistatud Viljandi Maakohtu 24.mai 2005.a otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 alusel 8-kuulise vangistusega tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga, mida Pärnu Maakohtu 15.jaanuari 2007.a määrusega aasta võrra pikendati. Väärteokorras on teda karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B.V uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on B.V vabanemisel olemas kindel elukoht ja lähedased, kes on nõus teda peale vabanemist materiaalselt toetama. Negatiivset mõju on süüdimõistetule varem avaldanud suhtlemine asotsiaalsete eluviisidega isikutega, kellega koos on ta alkoholi tarvitanud. B.V kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, loobuda alkoholi tarvitamisest ning elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses ei toeta B.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on B.V ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.V on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kuid reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. Varasemalt mõistetud vangistus jäeti tema suhtes tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning kuigi talle mõistetud katseaega pikendati, siis võib karistusregistri andmetele tuginevalt järeldada, et karistuse täitmisele pööramine ei olnud tol korral siiski vajalik. Süüdimõistetu jätkas oma õigusvastast tegevust peale katseaja lõppu, pannes toime käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo, mistõttu tuleb järeldada, et varasemalt antud kergem võimalus tingimisi karistuse näol talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju siiski ei avaldanud. Kuna aga hetkel kannab süüdimõistetu esmakordselt vangistust, siis on alust arvata, et selle õiguskuulekusele suunav mõju võib olla süüdimõistetu jaoks positiivsem korduvkaristust kandva isiku omast ja ilmselgelt mõjusam kui varasem tingimisi karistus. Kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et on oma varasemast väärkäitumisest ja selle mõjuvusest aru saanud ning soovib edaspidiselt elada seadusekuulekalt ja ohuolukordi vältida. Ta soovib hoiduda alkoholi tarvitamisest ja kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest, et mitte lasta ennast enam mõjutada ja seeläbi hoiduda väärkäitumisest. Vangistuse ajal ei ole tal käitumisega probleeme esinenud, ta ei ole pannud toime distsipliinirikkumisi ega väljendanud kuritegelikke või vaenulikke hoiakuid ning on avaldanud motivatsiooni oma eluviisi muutmiseks. Seega on alust arvata, et vangistus on süüdimõistetule mõju avaldanud ning ta omab motivatsiooni, et jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekana. Samuti on vanglareeglitest kinnipidamise põhjal alust arvata, et süüdimõistetu on võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetavad üldjoontes ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Tal on olemas kindel elukoht ja teda toetavad lähedased. Kuigi kindel töökoht tal puudub, siis on lähedased nõus teda vabanemisel materiaalselt toetama. Kuigi töökoha puudumist tuleb siiski ka riskiteguriks lugeda, arvestades seda, et varasemad kuriteod on süüdimõistetul olnud varavastase iseloomuga, siis leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei ole siiski piisava määraga, et välistada isiku ennetähtaegne vabastamine. Enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks motiveeritud hoiduma ka alkoholist ja negatiivset mõju avaldavatest tuttavatest, mis on kuritegude toimepanemisel tegelikult olulisemat rolli omanud kui majanduslik aspekt iseenesest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et on piisav alus arvata, et B.V-le mõistetud esmane reaalne vangistus on oma eesmärgi täinud ning ta on motiveeritud oma käitumist edaspidiselt muutma ja elama seaduskuulekalt. Samuti on alust arvata, et süüdimõistetu on teinud järeldused enda eelnevast käitumisest ja nüüdseks valmis täitma temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhooldus nõudeid ja kohustusi. Siinjuures on põhjust arvestada ka seda, et vangistuse ajal ei ole ta pannud toime korrarikkumisi ning on motiveeritud oma eluviise ka vabaduses muutma. Seega on kohus seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, kuna ennetähtaegsel vabastamisel on talle garanteeritud teatud järelevalve ja toetus kuriteoriskidega tegelemiseks, mida just võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja B.V distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu puhul on suureks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel olnud alkoholi tarvitamine ja teiste isikute poolne mõjutatavus, siis peab kohus vajalikuks määrata talle kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise ning kriminaalkorras karistatud isikutega mittesuhtlemise lisakohustused. Samuti on oluline määrata talle kohustus tööle asumiseks või töötuna arvele võtmiseks, et maandada seega majanduslikust olukorrast tulenevaid riske ja tagada tööleasumiseks ka mõtestatud tegevusega hõivatus. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada süüdimõistetu B.V temale Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08.aprilli 2010.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
katseaega arvestama alates käesoleva Määrata B.V katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna X talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada B.V katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2. asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele ühe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.