4-17-5124/6

Väärteoasi nr 4-17-5124 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-5124 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Väärteoasi D.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.04.
3. a otsusele väärteoasjas 2490,17,000531 Menetlusosalised ja nende Menetlusalune isik: D.O (isikukood: XXX; elukoht: zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz; esindajad Menetlustoiming nr Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskond. Kaebetähtaja ennistamise otsustamine, kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON
4. Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.04.
5. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2490,17,
7. Jätta D.O kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.04.
8. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2490,17,000531 läbi vaatamata. Käesolev määrus toimetada kätte D.O-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Taivo Rosi koostas 27.04.
9. a väärteoasjas nr 2490,17,000531 üldmenetluse otsuse selle kohta, et D.O 29.03.
10. a kell 11.30 Sauna tänaval, Jõgeva linnas, Jõgeva maakonnas Jõgeva maakonnas rikkus avalikus kohas käitumise nõudeid, tarvitades avalikus kohas alkoholi (õlu President promillimahuga 7%). D.O rikkus oma tegevusega korrakaitseseaduse § 55 lg
11. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi ja kohtuväline menetleja on määranud D.O-le rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. 27.09.
12. a saabus Tartu Maakohtule D.O kaebuse kohtuvälise menetleja 27.04.
13. a tehtud üldmenetluse otsusele, milles D.O taotleb otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt sai D.O teada pangast, et ta arve on arestitud. Ta ei ole saanud ühtegi kirja kätte. Kirjad võisid minna aadressile, kus ta ammu enam ei ela. Väärteoprotokolli tegi xxxxxxxxxxxx, kes väitis, et ta oli tarbinud alkoholi. Pudel oli kinni, ei olnud tarvitanud. Seda nägi ka xxxxxxxxxxxx, et pudel oli kinni ja kilekotis. Kaebusele on lisatud üldmenetluse otsus ja D.O pensionitunnistus nr xxxxx. 28.09.
14. a kirjaga nõudis kohus VTMS § 116 lg 1, 2 alusel välja väärteotoimiku. 29.09.
15. a edastati kohtule väärteoasja materjalid. Tartu Maakohtu 02.10.
16. a määrusega jäeti D.O kaebus käiguta ja anti D.O-le puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Kohus määras, et D.O tuleb esitada selgitused kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta hiljemalt 16.10.
17. a. 16.10.
18. a saabus kohtusse D.O avaldus, millest nähtuvalt D.O ei olnud teadlik asjaolust, et 27.04.
19. a väärteootsuse kättesaamiseks pidi ta minema Politseija Piirivalveameti Jõgeva politseijaoskonda. Lisaks keeldus D.O allkirjastamast temale koostatud väärteoprotokolli, kuna D.O ei tarvitanud avalikuks kohas alkoholi. D.O avaldusele on lisatud väärteoprotokoll. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et D.O esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ja kaebus kohtuvälise menetleja lahendile läbi vaatamata. Kohus, hinnates D.O esitatud kaebuse tähtaegsust, leidis juba 02.10.
20. a määruses, et D.O on esitanud kohtule kaebuse tähtaega rikkudes. Kohus ei pea vajalikuks 02.10.
21. a määruses toodud põhjendusi siinkohal korrata. Küll peab kohus oluliseks veelkord rõhutada, et pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebust on kohus õigustatud menetlusse võtma üksnes juhul, kui on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ja kohus peab kaebetähtaja ennistamist põhjendatuks. Kuna kaebuses esitatud asjaolud ei olnud kaebetähtaja ennistamise osas kohtu arvates piisavad, jättis kohus D.O kaebuse käiguta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebuses on D.O tuginenud asjaolule, et ta ei ole kätte saanud mingeid kirju. 02.10.
22. a määruses selgitas kohus, et vastavalt seadusele tuli D.O endal pöörduda kohtuvälise menetleja poole väärteootsuse kättesaamiseks (VTMS § 70 lg 1, § 114 lg 4). Puuduste kõrvaldamisel on D.O selgitanud täiendavalt, et tema ei teadnud midagi sellest, et ta peab ise otsusele järgi minema. Kohus leiab, et D.O toodud argument mitte teadmise kohta ei anna alust kaebetähtaega ennistada. Siinkohal arvestab kohus järgmist. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 järgi ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg. 2 KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1); muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Kohtupraktikas on korduvalt käsitletud ja sisustatud mõjuvaid põhjusi, mille puhul on kaebetähtaja ennistamine eeltoodud sätetele tuginedes põhjendatud (sh Riigikohtu lahendid asjades nr 3-1-1-14-04, 3-1-1-152-05, 3-1-1-5-07 ja 3-1-1-55-10). Kohtupraktikas on leitud, et mõjuvate põhjustena on võimalik käsitleda vaid asjaolusid, mis objektiivselt takistasid isikul kaebuse tähtaegset esitamist (nt loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire, raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms asjaolud). Sellistele asjaoludele D.O tuginenud ei ole. D.O on selgitanud, et ta ei teadnud, et peab ise otsusele järgi minema. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud põhjus käsitletav sellise objektiivse takistusena KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on D.O keeldunud väärteoprotokollil oma allkirjaga kinnitamast, et talle on menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi tutvustatud. Samas on D.O oma allkirjaga kinnitanud, et on väärteoprotokolli ärakirja kätte saanud. Sellest tulenevalt pidi D.O olema teadlik, et tema suhtes koostatud väärteootsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 27.04.
23. a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebetähtaeg kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsusele tuleb jätta ennistamata. Kuna D.O on esitanud kohtule kaebuse kaebetähtaega rikkudes ja kohus jättis D.O taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tuleb VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata. Raina Pärn Kohtunik 3